Pühapäev argipäevas

Edgar Kask

Ma ei olnud Jänijõe uhtlammimetsa näinud kolmkümmend aastat. Sajandi tormist laastatud metsalaam peletas eemale. Nüüd on taas kõik nii nagu enne. Kaldapealsega võrreldes tundub jõelamm Ali-Baba koopana, kuhu 40 röövlit 30 aastat varandust kokku on kandnud.

Ei ole kahtlust: Põhja-Eesti kauneimad maastikud on vene sõjaväe käest tagasi saadud Põhja-Kõrvemaal. Ometi on mu südamele lähemal Kesk-Kõrvemaa laiad ühetaolised metsamassiivid, millesse lõikuvad Jägala lisajõgede orud. Olen pikalt juurelnud, miks. Arvan teadvat: jõed olid me esivanemaile elusooned, liiklusteed; siit püüti kala, siia kogunesid metsloomad. Usun, et esivanemate tundemaailm on kantud meie eluraamatusse.

Astun Jänijõkke ja vaatan kärestikus voolavat kristallselget vett ning lammimetsa ümberringi. Ainult tõsiusklikul võib olla Nähtamatu palge ees seistes selline hingeseisund nagu minul siin loodust pildistades. See on pühapäev argipäevas.

Mööda teed tuleb Krani Evi, nende metsade kaitsevaim ja haldjas. Üksinda keset suurt laant! Tuleb rabast, käes sookailukimp koide peletamiseks.