Miksid miksikeseleKai Pata |
Teadus algab küsimisest!Kas huvi maailma avastada on kooli minnes kadunud? Või tuleneb küsimuste kadumine hoopis hirmust esitada rumalaid küsimusi? Kas meie lastele üldse pakutakse võimalust koolitundides küsida ja kuidas nad küsida oskavad? Et neid oletusi kontrollida, otsustas Interneti õppekeskkond MIKSIKE korraldada küsimuste esitamise konkursi “Teadus algab küsimisest.” Kui ei küsi, ei leia ka vastuseid paljudele suurtele ja väikestele probleemidele. Juba ajaloostki on teada, et mitmed tähtsad avastused said alguse pisut tobedaina tunduvaist küsimustest asjade ja nähtuste kohta, mida sinnamaani enesestmõistetavaks peeti. Albert Einstein on öelnud, et lõi relatiivsusteooria paljuski tänu sellele, et esitas aja ja ruumi kohta küsimusi – selliseid, mida tavaliselt küsivad väikesed lapsed. Sarnaseid lugusid räägitakse teistegi teadlaste kohta. Näiteks Newton olevat tulnud mõttele Maa külgetõmbejõu olemasolust siis, kui ta hakkas juurdlema selle üle, miks õunad alati maha kukuvad ega ei jää õhku hõljuma või lenda ülespoole. Millised olid parimad küsimused?Lapsed said küsimusi saata Interneti kaudu või posti teel. Kokkuvõtted veebruarikuus tõid rõõmsa üllatuse, sest rohkem kui 400 küsimuse hulgas leidus mitmeid selliseidki, mis paneksid ka akadeemikud päid murdma. Nii leidis üks küsimuste hindajatest, TÜ koolifüüsika keskuse juhataja Enn Voolaid, et küsimusele “Miks puud on ümmargused?” ei leiaks tema küll kohe vastust. “Nõuab peamurdmist, kas see on seotud tüve minimaalse pindalaga, või vähendab ümar tüvi soojusvahetust ümbritsevaga ja tagab suurema soojusliku stabiilsuse?” arutleb ta. “Küsimusele “Miks ööd on pimedad?” on aga füüsikud ja astronoomid püüdnud aastasadade jooksul vastata. Ja tuleb välja, et kui universum ei paisuks, siis ei olekski öösel valge, kuigi ilmselt küsija mõtles pisut lihtsamalt.” Nutikaid küsimusi oli teisigi: Miks suureneb kajakate arv linnas? “Head küsimused on need, millele vastamisel tuleb käsitleda mitmeid aspekte ja mis nõuavad pikemat seletamist,” arvasid hindajad. “Sageli ei oska ka eriteadlased neile vastata, mõnikord viivad niisugused küsimused aga uute avastusteni. Oskus sellist küsimust esitada eeldab head tähelepanuvõimet, huvi ja analüütilise mõtlemise alget. Neile küsimustele ei saa lühidalt ja kohe vastata, nad nõuavad põhjalikumat uurimist, loodusalaste raamatute lugemist ning analüüsimist. Nii mõnigi küsimus on selline, millest saab alguse palju uusi küsimusi.” Parimateks küsijateks tunnistas loodusõpetuse õpetajatest ja erialainimestest hindamismeeskond Elva algkooli loodussõprade klubi lapsed, Kaupo Karja Viljandi C. R. Jakobsoni nim. gümnaasiumist, Liis Lutsari Tartu kesklinna koolist ja Markus Kallingu Mart Reiniku gümnaasiumist. Äramärkimist leidsid aga üle 50 küsimuse 400-st. Kuidas meie seda seletaksime?Kui küsimused juba esitatud, ei saa neid ju vastuseta jätta. Nii pidigi konkursi teises pooles leidma vastused ja koostama töölehed. Selgitused küsimustele tuli leida lastel endil, kasutades oma teadmisi, otsides infot kirjandusest ja Internetist, pakkudes välja oma teooriaid ja lahendusi. Võib-olla oli ülesanne nii laste kui ka õpetajate jaoks võõravõitu, sest uue loodusõpetuse õppekava järgi algklassidesse jõudnud füüsika ja keemia algtõdede õpetamine astub alles esimesi samme. Õpikutes toodud katsed jäävad suurtes klassides enamasti läbi viimata. Kui aga laps õhinal koju tuleb ja hakkab õpetaja poolt nõutud katset iseseisvalt sooritama, võib nii mõnigi ema poriseda, kartes segadust. Ilma ise järele proovimata jääb aga lapse oskus oma ideid kontrollida ja katsetest järeldusi teha väikeseks ning kogu loodusõpetus taandub õpikus äratoodud faktide päheõppimisele. Võistlusele tuli mitmesuguseid töidOsa lastest leidis vastused teatmeteostest. Tublimad tegid seda põhjalikult, kasutades mitmeid raamatuid ja otsides materjali Internetist. Oli toredaid omaenda sõnadega seletusi. Näiteks kirjutab Karin: “Miks kängurul on saba? Küsimus on väga rumal. On ju teada, et kõikidel loomadel on saba, miks peaks vaene känguru siis ilma sabata olema! Iseküsimus oleks see, milleks ta saba kasutab. Känguru kasutab saba hüppel juhtimiseks ja tasakaalu hoidmiseks. Seistes toetub ta sabale.” Indrek põhjendab autode eelistamist hobustele järgmiselt: “Autod on kiiremad, ei väsi ära, neid ei pea heinaga toitma, nende kapju ei pea puhastama ja nad ei sure ära.” Kõige vahvamad olid aga laste koostatud töölehed, seda enam, et vähemalt pooled neist olid laste poolt ise arvutit kasutades valmis tehtud. Parimad olid Riin Suut (Kadrina kk), Anneli Ruusna (Pühajärve pk), Katrin Vaht (Lagedi pk), Kadi Täär (Pühajärve pk), Tõnis Villem (Luunja kk), Margot Sepp (Unipiha algk), kes said piletid kevadisele Tartu Ahhaa keskuse korraldatud robotputukate näitusele. Ajakirja Eesti Loodus aastatellimuse võitis Eva-Maarja Mändmets Pühajärve põhikoolist ning ära märgiti ja eriauhindu said veel mitmed õpilased. Töödega saab tutvuda Internetis aadressil: http://www.miksike.ee/vabrik/loodusopetus/voistlus.htm Mis saab vastuseta jäänud küsimustest?Mõned küsimused olid tõelised pähklid. Nende lahendamisel tulevad ajakirja Eesti Loodus veergudel appi eriteadlased. Vastuseid ootavad järgmised küsimused: 1. Kuidas saavad sipelgad endast suuremaid asju kanda?
|