10/2002



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
lugeja KSIB EL 10/2002
Miks kobras rngastab mnde?

Eesti Looduse juuli/augusti numbris ilmunud kopraloost vis lugeda, et kobras kujundab puid langetades puistu liigilist koosseisu. Koiva je krgel kaldal, Koiva puisniidul, on ta rngastanud hulga mnde: tvedelt on koor rngana eemaldatud, aga kik puud seisavad psti. Mndi kobras tavaliselt ju toiduks ei langeta. Miks ta neid nnda suretab?
T.K. Tartust

Olen korduvalt mtisklenud kobraste mrgistatud ja rngastatud puude le, kuid heselt ja vga konkreetselt ei oska asja selgitada, sest elus, ka kopra tegevuses, tuleb ette juhuslikke sndmusi, mis varjutavad looma tegelikke pdlusi ning kavatsusi.
Tavaliselt rngastab ja mrgistab kobras puid juulis-augustis. Mrke puudele nrib ta aga ka krgvee aegu, nagu loodiks veekogude kallakuid (langust), et siis projekteerida tulevikus oma ehitiste asukoht, konstruktsioon, kavandada materjalide valikut ja ehitise vgevust.

Puude rngastamisel suve lpupoole on kindel thendus. Sgisel hakkavad toitained laskuma puu vrast juurtesse ning talletuvad ka koore kambiumikihis. Osaliselt vi tielikult rngastatud puudel on laskuv vool takistatud ja toitained ladustatakse enamasti koores. Nii osutub rngastatud puude koor talve hakul mrksa toitainerikkamaks kui rngastamata puudel. See ongi ks phjusi, miks kobras puid rngastab tundub vga aruka ja lausa teadliku tegevusena.

Samaga viks seletada okaspuude rngastamist, kuid paljudel juhtudel jvad rngastatud puud langetamata, seda juhtub ka mnede suurte lehtpuudega. Siin on varuks teine seletus. Okas- ja lehtpuid rngastatakse enam-vhem samal ajal. Suvel eritavad okaspuud rohkesti vaiku, mis vib takistada puu lbinrimist ja langetamist. Jmedad lehtpuud vidakse langetada alles teisel vi isegi kolmandal aastal prast rngastamist. Osa puudest aga kuivab ja jb kotkastele ja teistele vrikatele lindudele istumispuudeks, kuni nad kord mber kukuvad.

Okaspuude ja suurte lehtpuude kuivatamine (suretamine) vib aga olla ka evolutsioonis vlja kujunenud kohastumus, mis tagab kaldaala puistute noorenemise esmajoones krgekaldaliste veekogude lhikonnas. Madalate kallastega veekogude res saab kobras asja korda ajada liigvee abil: toiduks vheklblikud puuliigid, sealhulgas ka okaspuud hvivad paisutatud liigvee tagajrjel.

Puude rngastamine on omaprane, aga samal ajal ka tpiline kopra elutegevuses, ning sellel on kahtlemata eriline thendus. Toiduks eelistatud puuliikidest jvad vhesed prast rngastamist langetamata, kll aga jb kuivama suur osa okaspuid, samuti tammed, jalakad, saared ja ka ksikud kased vhem eelistatud ning kva vi vaiguse puiduga liigid. Harva jvad psti haavad ja pajud.

Niisiis vib rngastamist ksitleda kui evolutsioonis vlja kujunenud kohastumust: helt poolt parandab kobras sel moel toiduks sobiva puuliigi toidukvaliteeti tagab varu eriti konoomse, sstliku kasutamise, teisest kljest kujundab elupaika soodsamaks ja uuendab toidubaasi.



Vastab Nikolai Laanetu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet