2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/8
Eesti Eluteaduse Hoidja

Kalevi Kull on tsiteerinud Juhan Liivi tluse Kes minevikku ei mleta, see elab tulevikuta parafraseeringut Kes olnut ei tea, see ei oska olla vi siis isegi Kes olnut ei tea, see ei tea olla, mille autor on filosoof Tnu Luik. Seda osundades paks pisut taastada olnut. Tpsemini, mlu seda osa, mis on seotud eelkige Eesti Eluteaduse Hoidja auhinnaga, aga ka Tartu likoolis ja hiljem Eesti looduseuurijate seltsis tegutseva teoreetilise bioloogia ringi ja sektsiooniga ning sprus- ja mttekaaslaste kooslusega, mis on tuntud ka Duk-Duki nime all.

Salaorganisatsioon Duk-Duk annab alates 1984. aastast avalikult vlja Eesti Eluteaduse Hoidja auhinda kohaliku bioloogilise kultuuri arendamise eest. Auhind on kunstnik Vive Tolli graafiline leht, millest on 25 nummerdatud tmmist.

Auhind asutati 1984. aasta 10. veebruaril, kui Tartus vanas Parrotite maja peeglisaalis (tollane EPA botaanika ja rohumaaviljeluse kateeder aadressil Ivan Miturini tn. 36) thistati pidulikult Duk-Duki kmnendat aastapeva. Seltsingu ristiisa oli hilisem rektor Jri Krner, kes kll ise asutamisel ei viibinud ega olnud Duk-Duki liige. Ta kis selle nime vlja hel varasemal teoreetilise bioloogia seminaril Tammelinnas Mati Kahru rikorteris. Duk-Duk thendab prismaalaste salahingut, mis on tuntud Melaneesias, ja ta peab hoolt kandma hingede kpsemise eest (vt. niteks http://en.wikipedia.org/wiki/Duk-Duk ja Eesti Loodus 2006, nr. 6, lk. 25).

Duk-Duki algus oli 10. veebruaril 1974, kui Tartu vaksali perroonil said kokku see ei olnud pris juhuslik tollased likooli bioloogiatudengid Kalevi Kull, Peeter Ernits, Jri Parik ja Toomas Tiivel. Veel samal htul otsustati luua pisut salaprane organisatsioon, kus arutatakse tsiseid eluteaduse asju. Sellele eelnes ligi neli aastat likooli, suhtlemine mnede tiesti normaalsete ppejududega, seminarid, loodusvaatlused ning muidugi raamatukogudes kigud ja raamatute lugemine.

Kige sellega kaasnev mnetine saladuslikkus, vhemalt alguses, teatavad rituaalid jms., viitas osalt kindlasti sellele, et misteti asja sgavat thendust. See, et hakati pidama arutluskoosolekuid ja hiljem ka teoreetilise bioloogia kevadkoole, kuhu kaasati noori, nagu Toomas Neuman, Tnu Oja, Martin Zobel, Aigar Palumaa, Urmas Sutrop, Ivar Puura, Rein Kuresoo, Jaanus Remme, Raivo Leht, Tnis Timmusk, Toomas Tammaru, Toomas Kukk jt., aga ka vanu Ants-Peep Silvere, Mart Viikmaa, Tnu Mls, Andres Koppel jt. oli tavaprane asjade kik.

Teoreetilise bioloogia kevadkoole oli veebruariks 1984 toimunud heksa, praeguseks aga juba 33.


/eraldi tekstikasti koos saajate pisikeste portreefotodega/

Eesti Eluteaduse Hoidja auhinna senised 14 saajat (sulgudes on aasta, millal on tehtud otsus andmise kohta):


1. Viktor Masing (1984) bioloogia krgetasemelise populariseerimise eest

2. Kalevi Kull (1984) teoreetilise mtte ja loodusteaduste ajaloohuvi kandmise eest Eestimaa bioloogias

3. Mart Viikmaa (1984) krgetasemeliste teaduslike loengute eest

4. Fred Jssi (1984) meie looduse hlte petamise ja kogumise eest

5. Tnu Mls (1986) bioloogidele tppisteadusliku mtlemise petamise eest

6. Hans Remm (1986) krgetasemeliste loodusmrajate eest

7. Andres Tarand (1986) linnakoloogia kirjutiste ja Eesti keskkonnauuringute eest

8. Juhan Ross (1986) bioproduktsiooni matemaatilise modelleerimise koolkonna rajamise ja koloogiliste snavttude eest

9. Toomas Frey (1987) Eesti koloogia arendamise eest

10. Rein Kuresoo (1993) Eestimaa Looduse Fondi rajamise eest

11. Ivar Puura (2006) Eestimaa fossiilide petamise eest

12. Toomas Kukk (2006) Eesti taimestiku tundmise ja tutvustamise eest eesti keeles

13. Aleksei Turovski (2007) loomade kultuuri tutvustamise eest

14. Jaan Viidalepp (2007) klassikalise liblikateaduse hoidmise eest


Auhinna statuut sai vastu vetud samas Parrotite maja peeglisaalis 10. veebruaril 1984. Koosoleku protokollis on kirjas ka 8. punkt, mille jrgi kik kohalviibivad meesterahvad tasuvad viis rubla auhinna osamaksu (ks kord).

Kunstnik Vive Tollilt telliti graafiline leht ja esimesed kandidaadid esitati ja arutati-hletati lbi sama aasta kevade jooksul.

Esimesed auhinnad anti ktte 7.9. mail 1984 Ruges toimunud teoreetilise bioloogia kmnendas kevadkoolis professor Viktor Masingule ja Kalevi Kullile. Esimene auhinnasaaja Viktor Masing pidas ettekande Eestimaa bioloogiaalane kirjandus: milline ta on ja milline ta olema peaks.


Sgisel tulid pahandused. Ettevaatamatult oli lehel, kus olid kirjas kik 16 auhinna Eesti Eluteaduse Hoidja asutajaliiget ja nende kontaktandmed, pealdises sna salajane. Uurimisorganitel lks hari punaseks ja mitmel Duk-Duki liikmel oli tsiseid vestlusi ja pahandusi. Katsu sa testada, et sa ei ole riigikukutaja ja et tegelikult kiakse koos ja arutatakse bioloogia teoreetilisi probleeme.

Selleni vist paranoia ei linud, et peva sks panna 10. veebruar 1984, auhinna asutamise pev, oli just jrgmine prast he jrjekordse Nukogude Liidu isevalitseja Juri Andropovi surma. Kommunistlik maailm leinab, aga mingid tudengid koos ppejududega loovad kahtlase nimetusega salaorganisatsiooni. Ka ei lubanud selle tttu tolleaegne Tartu likooli juhtkond juubelikoosolekut pidada likooli ruumides. EPA oli vastutulelikum.

Pahandused lahtusid, kui LUS-i presiidiumi koosolekul 31. jaanuaril 1985 kinnitati auhinna statuut, tolleaegse LUSi presidendi Kuulo Kalamehe allkirjaga. Statuudi esitasid LUS-i teoreetilise bioloogia sektsiooni esimees Mart Viikmaa ja sekretr Arne Sellin. Muudeti ka auhinna nime Kohaliku bioloogilise kultuuri edendamise eest. Muidugi silis nimi Eesti Eluteaduse Hoidja graafilisele lehele joonistatuna.

Uue statuudi kaks esimest punkti on snastatud jrgmiselt:

1. Eesti Looduseuurijate Seltsi teoreetilise bioloogia sektsiooni auhinna Kohaliku bioloogilise kultuuri edendamise eest vljaandmise eesmrk on stimuleerida bioloogiliste uurimiste ja teoreetiliste seisukohtade edendamist ning populariseerimist seoses bioloogia kasvanud osathtsusega keskkonnakaitse- ja toitlusprobleemide lahendamisel ja noorsoo ideoloogilises kasvatuses.

2. Auhind antakse olulise panuse eest bioloogiliste teadmiste ja ideede populariseerimisel Eesti NSV-s, uute bioloogiateoreetiliste suundade arendamisel ja eesti noorsoo kaasahaaramisel nende suundade jtkamisel.

Ka kunstnik Vive Tolli nime ette lisati Eesti NSV rahvakunstnik. Nnda oli luba saadud ja auhind alles. Auhinna statuudis olid ka mned thtsad kirjutamata reeglid, needki jid kehtima.

Algusaastal oldi parajalt aktiivsed: kandidaate esitasid Urmas Sutrop, Peeter Ernits, Rein Kuresoo, Tiit Paaver, Tnu Oja, Tiit Maran, Toomas Tiivel ja Kalevi Kull.

Auhinnasaajate arutelul (hletamise kvoot on vga suur) on statuudi kohaselt kigil 16 igus teha korrektiive mratlusse, mille eest auhinda antakse, ja lisada omapoolseid mtteid. Niteks arutades Mart Viikmaale auhinna andmist krgetasemeliste teaduslike loengute eest, pidas Jaanus Remme oluliseks lisada, et Mardile tuleb teha kohustuseks jtkata sellealast tegevust.

Martin Zobel, avaldades arvamust kolmanda auhinna andmise kohta, saatis oma vastuse paberil, mille pealdises oli Oranje-Hotel Leeuwarden, kuhu ta oli lisanud mrkuse ajaloolise tausta kohta: Antud kirjapaber prineb prof. T. Lippmaa isiklikest varudest, kes oli seda kaasa toonud mdukal hulgal.


Auhinda on pidulikult le antud kas jrjekordses teoreetilise bioloogia kevadkoolis vi mnel muul vrikal ja pidulikul ritusel, enamasti kas likooli aulas vi konverentsil akadeemilises raamatukogus.

1. novembril 1986 peeti Tartus TR T zooloogiaringi 40. aastapeva puhul vilistlaskokkutulek: konverentsil TR teaduslikus raamatukogus anti EEH 6. auhind postuumselt prof. Hans Remmile.

1993. aastal, kui otsustati anda 10. auhind Rein Kuresoole Eestimaa looduse fondi rajamise eest, otsustati htlasi viimane auhinnaleht reserveerida Eesti looduseuurijate seltsile. Siis muudeti ka auhinna statuudi hte punkti: edaspidi ei ole vljaandmisel ajalist lppthtaega.

Prast le kmneaastast lnka, mil mitmed vahepeal esitatud kandidaadid ei saanud vajalikul hulgal hli, taastati 2006. aastal auhinna vljaandmine. Tnu Oja oli allesjnud graafilised lehed hoolikalt alal hoidnud. Otsustati seostada selle vljaandmist teoreetilise bioloogia kevadkooliga, kus kuulutatakse auhinnasaajad vlja, ning kui laureaat on kohal, antakse auhind ka le. Ent seda vidakse teha ka mnel pidulikul sndmusel: konverentsil, aastapeval vi muul avalikul ritusel.

Mullu said Niinsaarel teoreetilise bioloogia 32. kevadkoolis Prandumise teooria auhinna Ivar Puura ja Toomas Kukk, tnavu teoreetilise bioloogia 33. kevadkoolis Kommunikatsiooni teooria Meklas kuulutati Eesti Eluteaduse Hoidjaiks Aleksei Turovski ja Jaan Viidalepp.

Salaorganisatsiooni Duk-Duk 16 liikme nimed, kes asutasid auhinna Eesti Eluteaduse Hoidja, on endiselt salajased.



Toomas Tiivel
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet