2008/6



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/6
Vru keel vib olla maailma tuleviku vti

On olnud aegu, mil vru keelt ajaloolise Vrumaa plist keelt osati hsti ja rgiti vabalt, hbenemata ning armastusega. Ka praegusajal peldakse tagasi selle poole, trotsides vahepealset pikka hvinguaega ning mahasalgavat mtteviisi.

Sel aastal vis riigitelevisioonis nha sarja mtlemapanevaid dokumentaalfilme enneolematutest ja hukatuslikest muutustest, mida on phjustanud inimkond oma viimaste aastakmnete arutute tegudega. Minunigi judis maailma saatuse ksimus paari filmi kaudu uue selguse ja teravusega.

Teise samalaadse kogemuse sain tnavu kevadel, kui kuulasin oma tuttava muinsuskaitsja muret tekitavat juttu sellest, kuidas Vrumaal hoitakse vi tegelikult siiani suurt ei hoitagi vanu, ilusaid ja vrtuslikke hooneid.

Mlemad mlu- ja teadmisevrskendused, justkui unustusse vajunud olulistest asjadest, meenutasid esimest sama laadi kogemust keele alalt. See juhtus paarkmmend aastat tagasi, tollal peetud esimese vrukeelse suvelikooli mjul. Kui 1980. aastate lpus aeti Eestis juba laialt ja avalikult eesti asja, sattusin seltskonda, kus tegeldi eesti asja krval hoopis palju viksema, kuid sedajagu lhedasema ja kodusema vru asjaga. Alles siis, kui olin kuulnud vrukeelseid loenguid keelest ja kirjandusest filosoofia ja astrofsikani, judsin arusaamale, et minu teline emakeel vru keel on siin maal ja selle rahva hulgas armetus ning hbivrses olukorras; et vru keel on Vrumaal lindprii ja hvimisohus.


Seda keelt pole vaja? Vana ja vrikas vru keel psis kige kiuste vapralt elus nii toonase Eesti vabariigi kui ka veel Vene ajal. Alles Eesti taasiseseisvumise lvel oli see judnud telisse kriisi. Selleks ajaks oli vrukeste ja lunatartlaste oma vana lunaeesti kirjakeel juba ligikaudu sada aastat olnud asendunud phjaeesti kirjakeelega. Kigepealt keelati oma keeles rkimine koolitundides, siis ka vahetundide ajal ning lpuks ei soositud seda enam koduski. Nukogude Eesti haridusssteemi ja laiemalt kogu hiskonna vaimsus andis ha tugevamini mista, et segav kohalik murre tuleb laste knest nagu umbrohi vlja juurida, et see ei takistaks nende edukat tulevikku ega rikuks emakeelena petatavat eesti kirjakeelt.

Nnda oligi 1970.1980. aastate lpuks saavutatud olukord, kus kogu Vrumaa (Vru ja Plva maakond ning tkikesi Tartu ja Valga maakonnast) vanem plvkond suhtles alguses kobamisi ja pdlikult, hiljem aga juba sisseharjunud automaatsusega oma lastega vimalikult korrektses eesti kirjakeeles, mitte omaenda esivanematelt pritud keeles. Sestap ollaksegi Vrumaal praegugi harjunud prduma noorema plvkonna poole vru keele asemel eesti keeles, isegi siis, kui omavahel rgitakse parajasti vru keelt.


Et vru keel jks psima. Kogu jrgnev t vru keele heaks on suunatud ennekike sellele, et muuta kohalike ja ka teiste inimeste suhtumist oma keelesse. Vrukeelsed suvelikoolid, koolitunnid, raamatud, tele- ja raadiosaated on korraldatud vi vlja antud just selleks, et julgustada vrulasi rkima oma esivanemate keeles. Nnda olemegi tegelikult judnud selleni, et paljud vrulased pavad vru keelt teadlikult ha rohkem kasutada. Ka Vru instituudi arvamusuuringu tulemused 1998. aastast nitavad, et vrulaste suhtumine oma keelesse on tublisti paranenud: inimesed tahavad, et vru keel siliks ja et nende lapsed seda oskaksid. Siiski on veel palju takistusi, sest kord kima tugatud ja normiks kujundatud kitumisviis oma keele kui hbuva murde mahasalgamine on nii tugeva inertsiga, et selle peatamiseks kulub ehk rohkemgi vaeva, kui toona selle algatamiseks.

Kahekmne aasta jooksul, mil vru keele mainet on taastatud, on les kasvanud terve plvkond noori inimesi, kelle mtlemine on vaba nende esivanemate keelt ja kultuuri hvitavatest kompleksidest. Siiski on selle plvkonna keeleoskus neist kompleksidest kvasti kahjustunud: noored kll austavad vru keelt ja tahaksid seda rkida, kuid nad ei oska vi pole harjunud seda tegema, sest nendega pole kodus vru keelt kneldud. Seega on lapsevanemate keeleline kitumine vga oluline mjutegur: see peab muutuma sna kiirelt, muidu uusi vrukeelseid plvkondi meile ei kasva.


Iga keelega kaasnevad oma mtteviis ja teadmised. Vrumaal on vru keelega elatud ja oldud tuhandeid aastaid. See psiv omakeelne olemine on hoidnud alles paljud olulised vrtused, teadmised ja tarkused. Kahjuks on viimase saja aasta jooksul alatasa tegeletud mberkeelestamise, mbernimetamise ja mbermeelestamisega. Pedjst ja kost on saanud mnd ja kask, soest hunt ja khrist mger, imst ema ja velest vend. Uut keelt ja uusi tarkusi pole vanale ja omale lisaks pitud, vaid need on vetud selle asemele oma on uue ees taandunud ja unustatud. Selline saatus pole osaks saanud ainuksi Vrumaale, paljusid meie maakeeli on tabanud kurvemgi saatus: need on hbunud ning sulandunud eesti kirjakeelega. Vrumaa keel ja meel on nende krval olnud elujulisem, ka Setu ja Kihnu oma keelt on suudetud elus hoida.

Laiemalt vaadates on maailmas palju niteid selle kohta, kuidas vikesed keeled hbuvad vi muutuvad, need unustatakse vi sunnitakse unustama vgivallaga hvardades. Nnda jme vi osati oleme juba jnud ilma paljudest keeltest ja kultuuridest. hes nendega kaovad aga ka tarkused ja teadmised. Vru keel vahetatakse vlja eesti kirjakeele vastu, paljud teised keeled aga inglise, prantsuse, hispaania, hiina vi vene keele vastu. Maailma tuhandete pliskeelte asemele tulevad mnikmmend suurt ja kunstlikult kultiveeritud kirjakeelt koos uute all- ja agulikeeltega, mis ei kanna endas vanades keeltes talletatud tarkusi.

Nii leiamegi end hviva looduse, kaduvate keelte, kultuuride ja teadmistega maailmast. Krgelt arenenud modernse kunsti, aatomifsika ja mikrobioloogiaga hiskonnas ei osata enam vastupidavat ja ilusat maja ehitada, korralikku seina vi akentki valmistada, rkimata oskusest elada tasakaalukalt ja sstlikult.

Kuniks arutult saastava tehnilise progressi steriilsuseni standardiseeritud tsivilisatsioonis on veel alles jnud plise keele ja kultuuriga rahvakilde, on veel lootust, et inimesed pivad taas elama nnda, et siliks suurem osa meie olemasoluks vajalikust mitmekesisusest. Sraselt meldes vib ka elda, et vru keel ja kultuur, nagu tuhanded teised plised keeled ja kultuurid, on maailma tuleviku vti. Kuigi neis keeltes ei pruugi olla vlja arendatud iga teadusala terminoloogiat ega kiki moodsa kirjanduse suundi, on nendes alles teadmine, kuidas olla ja elada oma elu ilma ennast ja maailma hvitamata.



Sulev Iva
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet