06/2002



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EUROOPA HARULDUSED EL 06/2002
Karvane maarjalepp

Seda sna tagasihoidlikku vsaveeretaime ei leia mitte kogu Eestis, sest meie ala lbib tema levila loodepiir. Lne-Euroopas karvast maarjaleppa pole, mistttu Euroopa Liit soovibki hoida teda seal, kuhu ta veel knib.

Roosieliste sugukonda kuuluv karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa) kasvab kuni meetri krguseks. Pstise varrega veidi karvane taim kannab pikka tipmist, vikestest kollastest itest koosnevat isikut. Vga sama moodi neb vlja ka Eestis sna tavaline harilik maarjalepp, kasvavad need kaks liiki aga vahel lausa krvuti.

Nende taimede liigiepiteedid mjuvad tegelikult veidi eksitavalt: just harilik maarjalepp kipub olema karvasem. Kindlamini saab neil vahet teha lehekeste kuju jrgi: karvase maarjalepa lehekese alumine kolmandik on terve servaga ja pikalt ahenev, hariliku maarjalepa leheke on aga kogu ulatuses sakiline ja mara alusega. Hariliku maarjalepa isik on tipuosas tihe, karvasel kogu ulatuses hre. Ilmselt seetttu on viimasel tipp itseajal veidi longus. Vilunud silm tabab ra ka kerge vrvierinevuse: harilik maarjalepp on veidi kollakamat tooni, karvane aga pigem hallikasroheline. Erinevalt harilikust maarjalepast kuivavad karvase maarjalepa alumised varrelehed enamasti juba itsemise ajal. Karvase maarjalepa varred harunevad vga vhe, harilik vib seevastu olla sna okslik.

Viljad on mlemal liigil mdujale htmoodi ttud, sest nende haakjad harjaskarvad jvad vga kvasti kinni ka sna siledale pinnale, tossupaeltest vi sokiservadest ning loomade karuskasukatest rkimata. Nnda tagab taim jrglaste leviku.

Harilik maarjalepp on nii judnud asustada kuivemad karja- ja heinamaad, teeservad ja metsaveered, mahajetud kultuurmaad.

Kasvutingimused. Karvast maarjaleppa on viimasel ajal hakanud vhemaks jma. Ka temale meeldivad enam-vhem avatud kasvukohad, aga mitte lauspikeselised ja mitte eriti kuivad. Talle sobivad parasniisked vi veidi mrjemad metsaservad ja niidud, kraavikaldad, hreda vsaga jered. Mdunud suvel ei leidnud ma karvast maarjaleppa enam neist varasemast ajast teada olnud kohtadest, mis on tihedalt vssa kasvanud. Samas kasvab ta nd niteks metsateedel, kus on vhe liikumist, sest metsaheinamaadelt heina enam ei niideta. Vga hsti tunneb karvane maarjalepp end Ebavere mel, kuhu on uusi matka- ja suusaradasid rajades tekitatud juurde piisava valgustatusega alasid. Mdukas tallamine taimi ei hiri: karvane maarjalepp kasvab rikkalikult vaatetorni mbruses ja lausa teeradadel. Umbes pool sajandit on teda jlgitud Vrumaal Verijrve res, pris ujumiskoha lhimbruses. Niisiis paistab see haruldasevitu taim olevat inimsltlane: kasvades kultuurist mjustatud aladel, vajab ta edaspidigi inimtegevuse jtkumist enam-vhem endisel mral.

Raviomadused. Nii harilik kui ka karvane maarjalepp on ravimtaimed, kuigi neid Eestis eriti laialt ei kasutata ja meie ravimtaimede raamatud maarjaleppa ei mainigi. Kll aga tuntakse karvast maarjaleppa meist luna pool ja ilmselt on ta vga oluline idamaade meditsiinis. Tema ks levinumaid ingliskeelseid nimetusi on Chinese agrimony, taani ja rootsi keeles on aga liigi epiteediks vastavalt russik, rysk (vene), mis viitab idapritolule. Soomlased kutsuvad karvast maarjaleppa idnverijuuri, ilmselt siis tundes ka tema raviomadusi.

Maarjalepal on vere hbimist soodustav toime, seetttu on teda sajandeid pruugitud verejooksude peatamiseks lahinguvljadel (phikomponent arkebuusi vees), hemorraagia ja menstruatsiooni vaevuste puhul. Kasutatakse taime maapealset osa, mnel juhul ka ainult lehti vi pungi, nii teena kui ka tmmistena. Karvasele maarjalepale omistatakse veel antibakteriaalset toimet ning teda kasutatakse dsenteeria, malaaria ja nahahaiguste raviks, kurguhaiguste ja isegi tuberkuloosi leevendamiseks, idamaades ka siseparasiitide vastu. Maarjaleppa on tarvitatud ka maksahaiguste raviks ja tal on diureetilised omadused. Kliiniliselt on leitud karvasel maarjalepal kasvajarakke inhibeeriv toime, ta kuulub koos enenni ja mitme teise taimega tunnustatud vhiravimite koosseisu.


Levik. Karvane maarjalepp on levinud Ida-Euroopast Ida-Aasiani, ulatudes Edela-Poolast, Kesk-Rumeeniast ja Luna-Soomest Hiina ja Jaapanini. Meil kohtab seda liiki vaid Kesk- ja Luna-Eestis, saartel ja Phja-Eestis teda pole. Eestis juab karvane maarjalepp oma levila loodepiirile. Ltis ja Leedus on ta sna tavaline (vt. kaarte).

Otsustades rahvapraste nimetuste vhesuse jrgi, pole maarjalepad olnud eestlasele kuigi tuntud. Ja miks neid ldse -leppadeks kutsutakse, ei oska elda ka Gustav Vilbaste [3]. See-eest on siinseid maarjaleppasid mrganud teadlased: karvase maarjalepa kirjeldas vene botaanik Carl Friedrich von Ledebour 1823. aastal Tartus [2].


1. Hultn, Erik; Fries, Magnus 1986. Atlas of North European Vascular Plants. North of the Tropic of Cancer. 13. Koeltz Scientific Books, Knigstein.

2. Juzepczuk, Sergei 1941. Agrimonia L. Schischkin B.; Juzepczuk Sergei (eds.). Flora URSS X. Moskva, Leningrad.

3. Vilbaste, Gustav 1993. Eesti taimenimetused. Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi Toimetised, 20 (67). Tallinn.


Malle Leht (1953) on botaanik, ttab EPM zooloogia ja botaanika instituudis vanemteadurina.



Malle Leht
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet