Seekordse numbri lugudest põhjustab vastakaid arvamusi hinnang kahe kange paisuehitaja, kopra ja inimese tegevusele. Näiliselt sarnased ehitused, aga risti vastupidised arvamused: kobrast kiputakse pidama metsa- ja põllumeeste põhivaenlaseks, hüdroenergeetikuid meil aga ökoloogilise mõtlemise eesrindlasteks. Paraku osutuvad mõlemad arvamused lähemalt uurides ühekülgselt mustvalgeteks.

Kopra pime vihkamine ei tulene muidugi ainult tema kollastest hammastest või lamedast, mõneti isegi ebameeldivast sabast. Koprakahjustusteks on harjutud pidama üleujutatud metsa või heinamaad, mis maaomaniku jaoks seetõttu väärtust kaotab või hoopis kasutuks muutub. Tegelikult puudutab 4/5 koprapaisude üleujutustest võsastunud heinamaid, harvikuid ja soometsi, mille majanduslik väärtus on nagunii vähene. Kasvav soomets ei tähenda ju otsest majanduslikku kasu: väheväärtusliku puidu kättesaamine soiselt alalt enamasti ei korva tehtud kulutusi.

Tegelikult on kobras meie looduses väga teretulnud tegelane. Ainsa loomana suudab ta luua teistele olenditele ulatuslikke uusi elupaiku. Kopra tegevus rikastab kalastikku, muudab mitmekesisemaks üksluise kaldataimestiku, soodustab kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate sigimist. Kui meil poleks kobrast, peaks inimene ise hakkama kuivenduskraavide sulgemisega metsades väikesi üleujutusi korraldama või heinamaid uputama. Muidu jääme ilma oma mitmekesisest loodusest.

Inimese tehtud paisudest kipub aga rohkem paha kui kasu tulema. Odava elektrienergia saamise lootuses rajatud paisud jätavad kuival suvel jõkke liiga vähe vett, kaovad maalilised kärestikud ja jäävad kuivaks joaastangud. Hoopis suurem mõju on paisudel siirdekaladele, kes ei pääse oma kodujõkke kudema, sest inimese ehitatud tamm on liiga kõrge. Eestist pole tuua ühtki näidet töötavast kalatrepist. Vääralt tehtuna võib see kallis rajatis osutuda lõhelastele lõksuks ja röövpüüdjate abiliseks. Väikejõgedele rajatud hüdrojaamade elektrihulk kaob olematuks pillava elektrikasutuse ja liinikadudega, kusjuures fossiilsete kütuste põletamine jätkub ikka endises mahus. Hüdroenergeetikal pole Eestis tulevikku juba looduslike eelduste, väikese languga veevaeste jõgede tõttu. Mõne kilovati nimel ei tohi hävitada ürgseid loodusväärtusi, mida hiljem ei saa tagasi ükskõik kui suure raha eest.

Lõpetuseks üks parem uudis ka: oleme andnud oma kodulehele uue kujunduse ning püüame seda nüüd edaspidi sisuliselt värskena hoida. Uue rubriigina oleme välja pannud uudised nii kodu- kui ka välismaalt. Seega on ikka põhjust meie kodulehte uuesti vaadata.