2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2006/5
NURMENUKK, kaunis ja sdav

Vhe on taimi, keda rahvas nii paljude nimetustega on ristinud. Mis meeles, see keelel, jrelikult peab nurmenukk peitma endas mitmeid vrtusi: temast saab nii silmailu, tuge tervisele kui ka sgi- ja joogipoolist.

Juba keskajal peeti nurmenukku suisa maagilise toimega taimeks: usuti, et ta toob leidjale nne. Legendi kohaselt olevat Pha Peetrus vtme maapinnale pillanud ja sellest sirgunudki esimene nurmenukk. Siit tuleneb ka taime snagi mitmes keeles levinud nimetus taevavti. Legendide tasandil usuti veel, et just nurmenuku is on vti, mis taevaluugid lahti pstab, lastes pikesekiirtel senisest rohkem maapinnale juda.

Nurmenuku tuntust Eestis peegeldavad selle taime paljud rahvaprased nimetused. Lihtsam on piirduda vaid peamiste rahvabotaanikas levinutega, sest neidki tuleb kokku juba kmmekond. Meie emakeeles kutsutakse seda lille veel: kanavarvas, kekaatsad, srmkinnas, saksapksid, nattalill, psulill, piimapisar, taevavti, kikkapksi, vipts. Nimetused on tulnud peamiselt taime eri osade vrdlusest tavaelust tuntud esemete ja nhtustega. Tavaliselt peetakse nurmenukku pigem ravim- ja ilutaimeks, vhem osatakse hinnata taime kulinaarseid vrtusi.


Vitamiinirikas, ent rritav toidulisa. Looduslhedase toitumise entusiastid hindavad krgelt nurmenuku kevadisi noori lehti. Ja igustatult, sest need sisaldavad lisuures koguses, suisa mitu protsenti (kuivainest) vitamiini C. Piimapisara lehti kasutatakse salatites, tavaliselt koos teiste varakevadiste kgiviljadega vi isegi kombineeritult mereandidega. Vahel tarvitatakse lehti ka mnedes liharoogades tidistes.

Ammustel aegadel, kui inimesed toitusid sna heklgselt ja kevaditi kurnas organismi vitamiininappus, pakkusid just kikkapksi esimesed lehed rikkalikult vitamiine. Vitamiinivaeguse leevendamiseks piisab isegi paarist varakevadisest lehest pevas.

Kohe kerkib ka ksimus, miks siis ei kasutata nii vrtuslikku vitamiinirikast toidupoolist inimtoiduks laiemalt? Vastus peitub lehtede saponiinisisalduses: nurmenuku lehtedes vib neid olla kuni 5%. Saponiinid on taimse pritoluga glkosiidse olemusega seebitaolised pindaktiivsed ained, mis panevad vesilahuse vahutama. Kokkupuutes limaskestadega avaldub nende rritav toime, hele inimesele rohkem, teisele vhem. Tundlikud inimesed hakkavad aevastama isegi kuivatatud nurmenukulehtede kitlemisel hku paiskuvat peentolmu sisse hingates. Silma limaskestadele sattudes phjustab see tolm silmavalgete punetust ning pisaravoolu.

Pindaktiivsuse tttu suurendavad saponiinid rakkude membraantalitlust, mjutades nii membraanide lbilaskvust. Nurmenuku kui ravimtaime rgalahtistav toime phinebki paljuski just saponiinidel, mis soodustavad niteks eritiste teket hingamisteedes ja nende vljakhimist. Sissesdud saponiinid rritavad nii suu, neelu, sgitoru kui ka mao limaskesta. Viksemates kogustes stimuleerivad saponiinid seedenrede eritumist, suuremas koguses vivad aga phjustada iiveldust, pearinglust, oksendamist ja khulahtisust.

Inimese organism tuleb vikeste saponiinikogustega siiski sna hsti toime: neid muudavad kahjutuks peamiselt seedekulgla mikroobid ning nad imenduvad seedekulglast aeglaselt. Samas ei kaalu suur askorbiinhappe sisaldus les neid riske, mida saponiinid endas kannavad. Siit ka piirangud, mida tunnustatud taimeravi ksiraamatud esitavad nurmenuku lehtedest valmistatud tee tarbimise hulgale ja sagedusele. Kindlasti pole nurmenuku lehed toidulisana soovitatavad laste ja litundlike inimeste mens. Huvitav on seegi, et meie esivanematel ei kuulunud nurmenukk nende taimede nimistusse, mida kas vrskel vi keedetud kujul eelistatult toidukrvaseks kasutati. Kll aga teati hsti nurmenuku raviomadusi.

Peale lehtede hindavad gurmaanid nurmenuku isi. Neis leidub samuti saponiine, kuid vhem kui lehtedes. Kaunis vikollane vrvus on aga tingitud philiselt karotenoidsetest henditest. Suhkrustatud isi kasutatakse nii roogade kaunistuseks kui ka haistmismeele hrgutamiseks, seda tnu erilisele pisut aniisi meenutavale lhnale. Viimane on tingitud kergesti lenduvast aniisaldehdist. isi pannakse kpsetistesse ja hoidistesse.

Tasub teada, et osa inimesi kogeb isi korjates naharritust. Seevastu seedekulglat rritavad ielisandiga toidud vhem kui lehtedest valmistatud road. Nurmenukuitest saab valmistada salatit ning isegi tordikaunistusi. Suhkrustatud itest tehtud ilustused olid eriti meeleprased 17. sajandi Inglismaal, mil tsimeeli usuti, et nurmenukuites elavad tillukesed heasoovlikud haldjad.


Eriline vein ja ravitee. Hoopis rohkem hindavad kikkapksi isi aga veinivalmistajad. Veest ja suhkrust keedetakse siirup, mis kuumalt vi jahutatult valatakse suurele kogusele nurmenukuitele. ied on anumas kas lahtiselt vi vrkkotis. Viimasel juhul on iejnuseid hiljem veinist lihtsam eemaldada. Muide, ka ied ise sisaldavad mrkimisvrselt magusat nektarit.

Siirupi suur suhkrusisaldus teenib mitut eesmrki. Esiteks, suhkur on prmide krimistegevuse lhteaine. Teiseks, suhkrulahus vimaldab ekstraheerida itest mitut hendit. Kolmandaks, krimisjrgne jksuhkur mrab hiljem joogi magususe.

Krimine algab kas iseseisvalt vi lisatud prmi jul. Et saada huvitavam maitse, lisatakse aktiivse krimise lpul valmivale veinile kas koos koorega purustatud apelsine vi brndit. Aktiivne krimine kestab nurmenukuveinil viis kuni kmme peva. Siis vein selitatakse ja pannakse laagerdama, see vib kesta mitu kuud. Kikkapksi ite veini hinnati vanasti eesktt selle rahustava ja uniseks tegeva toime prast. Eks sellele aitasid htviisi kaasa nii nurmenukuites leiduvad rahustava toimega hendid kui ka veini alkohol.

Ndisajal on nurmenukuvein lihtsalt eriline, sna lahja (kuni 14,5% alkoholi) ja kauni vrvusega jook, mida hinnatakse eesktt inglise toidutavades. Peale veinimeistrite armastavad nurmenukuisi ka likritootjad. Kanges alkoholis leotamisel annavad ied joogile erilise maitse ning kauni vrvuse.

Tasub teada sedagi, et kuivatatud nurmenukuitest saab keeta teed, kuid seda jooki kasutatakse rohkem raviotstarbel kui lihtsalt janukustutajana.


1. Vilbaste, Gustav 1993. Eesti taimenimetused. Emakeele selts, Tallinn: 505508.



URMAS KOKASSAAR
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet