2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2006/7
Mida uut ti juuni Eestis kasvavate lehiste sstemaatikasse?

Vrokaspuudest on meil kige kauem, arvatavasti le nelja sajandi kasvatatud lehiseid. Nende uurimise ja sstemaatikaga on tegelenud Eino Laas, Harry Paves, Heino Kasesalu, Aleksei Paivel, Jri Elliku jt. Esimesest dokumenteeritud teatest (Suure-Kambja park 1730. aastatel) kuni 1917. aastani oli meile sisse toodud euroopa, ameerika, siberi, dauuria, kuriili, olga ja jaapani lehis. Jrgnevatel aastatel toodi veel mitu liiki.

Ega me praegu teagi, kui palju liike meil kasvab, sest lehiste sstemaatikas pole htset seisukohta. Eriti puudutab see Venemaa idaosas levivaid lehiseid, mille areaal ulatub Hiinasse vi Koreasse. Senised morfoloogilised ja geneetilised uuringud on nidanud eri liikide lhedust ning on andnud kohati vastakaid tulemusi, olenevalt kasutatavast uurimismetoodikast.

ks kitev probleem on lehiste hbriidide sstemaatika. llatavalt on nad vga levinud Eestis ja naabermaal Soomes, puhtaid liike kasvab meil suhteliselt vhe. Sealjuures on heks vanemaks osutunud jaapani lehis. Neid seisukohti aitasid kinnitada ning uusi tulemusi leida Soome lehiseuurija Tapio Uusikivi mrangud Tallinnas ja selle mbruse parkides mdunud kuul. Selgus, et enim kasvab meil eurojaapani lehist (L. marschlinsii), eriti rohkesti Tallinnas: Windecki ja Kose suvemisa pargis, Falgipargis, Harjumel, Hirvepargis jm. Viimases on ka poola (L. decidua var. polonica) ja jaapani lehise ning euroopa ja siberi lehise hbriid.

Dendrokronoloogia andmeil (Alar Lnelaid ja Henn Prn) on eurojaapani puude vanus 120210 aastat. See seab uude valgusesse ka jaapani lehise introduktsiooni Euroopasse ja eurojaapani lehise tekke Eestis vi naabermaal, olenevalt sellest, kust prineb puude seeme. htlasi selgus, et seeme annab mitmesuguse korba paksuse ja viljade (kbide) suurusega puid ning kohati vis mrgata, et eurojaapani lehis on omakorda veel hbridiseerunud euroopa lehisega (Hirvepark). Peale eurojaapani lehiste registreeriti veel mitu teist kolmekordset hbriidi.

Kogu lehiste problemaatika Eestis vajab jtkuvaid dendrokronoloogilisi ja geneetilisi uuringuid, et selguks hbriidide pritolu, heteroosi olemasolu vi puudumine ning tpsustuks lehiste liigikontseptsioon.



Heldur Sander, dendroloog
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet