2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/6
Kus algab Vrumaa? Kas ldse lpeb ta

Vrumaal ra autoga otse ehk kva sida, vid lpetada kraavis.

Vrumaa, Vrumaa, kge ilosamb sa, sinnu kit ma eglpuul ollen Usun, et pris paljud lugejatest on trehvanud seda laulu kuulma. Juba vanal hallil nukogude ajal kuigi tollal ei maksnud oma Vrumaa-pritoluga eriti lehvitada, visid mssaja sildi klge saada. Vhemalt siis, kui vru keelt knelesid.

Ka Eesti Vabariigis oli leminekuaeg, kui suurlinna rikkad ja edukad mtsid inimese vrtust lisaks mammona hulgale ka selle jrgi, kui kaugel sa pealinnast elasid. Hh, provintsist, teldi mulle veel kmmekond aastat tagasi. Aga vib ka teistpidi nagu tukti tles Pariisi kohta, kui kuulis, et see asub kmne tuhande kilomeetri kaugusel Tuktimaast: kuidas nad sherduses kolkas kll elada saavad. Luna-Eesti geenius Aapo Ilves on kujutanud ette, kuidas Eesti neb kaardi peal vlja nagu veekauss, kus sitt ujub ikka pinnale.

Aga seda phjapoolt ei olegi enam phjust nii vga simata, sest vruke ja setu on tnapeval jrjest uhkem olla. Inimesed ei hbene enam naljalt oma kagueestilist pritolu. Suurem osa tallinlasi tleb vru keelt kuuldes: rgi seda veel. Ja saab jutust arugi, sest jrsku on selgunud, et kigi inimeste mingi juurikas on kuskil Vrumaal.

Ja paljud prduvad oma juurte juurde tagasi. Nii need, kes on linna kergema elu peale linud, kui ka need, kes kord kaugele maale ra kditatud ja alguses pole tohtinudki pris kodukanti naasta, aga lpuks on mingi ringiga seda ikkagi teinud. Usun, et Vrumaal on pliselanikke rohkem kui mujal kandis.

Juurte tugevus annab oma no, oma tunnetuse ka loodusele. Vrumaa puud on kvemini maa sees kinni. Ptid on muidugi kavalad ja juurima ei hakka, vaid likavad tsirdi maha. Knd jb aga metsa ja elab mrkamatult oma uut elu.


Org ja mgi, jud ja vgi. Vrumaa on selles suhtes ummamuudu, et mitte helgi teisel Eesti maakonnal pole hist piiri nii Lti- kui ka Venemaaga. Kuigi Ltiga enam ametlikku joont ei ole, on rahva mllu ja ka loodusesse ikka jnud mtteline piir. Ja teadmine, et kui selle piiri letad, lheb ilm paugupealt jahedamaks, sest oled Luna-Eestist Phja-Ltisse sattunud.

Vrumaa enda piiridega on sna mttelised lood. Vib ette vtta ametliku halduspiiri, mis tundub pigem Vru rajooni eestistatud variant. Suvistel ringireisijatel saab kllap selgeks ka Vana-Vrumaa piir, mis looduses pole kll veel maha mrgitud, kuid suurematel maanteedel siiski. Sildid, mis erinevad ametlikest ka vrvi poolest, paigaldati sel kevadel. Teline Vrumaa algab tavaliselt kuskil ametlikul Valga- vi Plvamaal ja lpeb seal, kus algab Setumaa. Setu- ja Vrumaa on kaks isemoodi asja, kuigi ajavad hist asja, seda tuleb phjaeestlasele veel tihti meelde tuletada.

Mul endal on Vrumaa piiriga omaette kiiks. Minu tunnetuslik Suur-Vrumaa sirutab ennast kaugemale phja poole. Kui Tallinnast koju sidan ja olen just Tartust lbi judnud, tunnen, et olen juba sama hsti kui kodus. igupoolest tunnen seda isegi siis, kui olen kskik kus, aga mul on taskus ksainuski kmnekroonine Tamme-Lauri tamme pildiga. See puuhiiglane on vimas Vrumaa (aga ennekike Urvaste) smbol, mida kiakse kallistamas ja saadakse vge ja judu kahtlemata rohkem kui 10 krooni eest. elda, et see tamm on lihtsalt kige jmedam puu Eestis on sama hea kui vita, nagu oleks Luciano Pavarotti nii kuulus mees ainult tnu sellele, et ta oli parajalt paks.

Aga milline kant Vrumaal on kige ilusam? Tenoliselt igahele oma kodukant. Vhemalt, kui urvastlane ja rugekas kokku saavad, siis nad selles ksimuses kokkuleppele ei jua. Nd pean kasutama vimalust, mil mul on kirjasna kasutada, ja tlema, et Uhtjrve rgorg on ilusam kui bikuorg. Ja meie Uhtjrv vib isegi sgavam olla, kui seni Eesti sgavaimaks mdetud Ruge Suurjrv.

Erapooletuks jn ksimuses, kust siiski avaneb vgevam vaade: kas Suurelt Munamelt vi Mereme melt. Viimasele kavandatakse samuti suurt vaatetorni, kuigi praegugi saavad setud ilusa ilmaga sealt hata oma kaotsilinud pealinna Petseri ilu poole.

Kigi eespool nimetatud kohalike vastasseisude kohta vib siiski elda: nad kenad mlemad. Ei muutu kski mgi vi org armukadedaks, kui teistki vaatamas kid.


Kiinlevad-knlevad Vrumaa teed. Igatahes on Vrumaa mgine maa. Kuigi kas vi Andorra (Vrumaast pinnalt poole viksem) inimene vib selle peale muiata, on Eesti puhul siiski tegu tsiselt vetava vitega. Vta jalgratas ja sida mda Vrumaad, eriti vgev on Ruge ja Haanja kant.

Kord Ruge ligidal Jrveklas seminaril olles, hommikul, kui mul lks teistest varem uni ra, istusin jalgratta sadulasse ja sitsin, sitsin, sitsin. Ja tundsin, et ei taha tagasi prata, nii mnusalt kis tee htaegu les-alla kui ka kiina-kna. Vrumaa teed on nii knulised, et mina ei julge autoga sitvatele inimestele teed juhatades telda: ja siis pane otse. Selle soovituse jrgi toimides vib kurvist vlja sita.

Ma ei tea, mitu kilomeetrit ma tookord maha vntasin, igatahes hommikusgile jin tublisti hiljaks. Vrdluseks rattasit Kihnus, kus imestasin, miks mulle anti kikudeta jalgratas. Pisut sitnud, sain aru, et pole mingit phjust kiku vahetada: tee on kikjal htviisi lauge.

Rahvasuus on ammust ajast liikunud luuletus: Eestimaa on nnda lage, pole siin vulkaanigi, elu igav ja nii mage, sestap lut kaaningi. Vrumaa elu mage ei ole, vrukesed ise on nagu vulkaanid, mida isegi lle kaanimine ei kustuta. Vrumaa visioonikonverentsi eelsetel marlaudadel ji kige rohkem krvu mte, et telise vrukese identiteedi (hindtiidmise) juurde kib oskus hakkama saada ka juhul, kui elekter ja bensiin hel peval maailmas otsa lppevad. Et lihtsalt oma ktega ja loodusega koostd tehes saab olulised vajadused rahuldatud. Kes teab, kas neid rginimeste oskusi, mille hulka kib niteks vime leppida kohtumisi kokku mobiiltelefoni abita, on ikka piisavalt paljudel inimestel kllaldaselt, enda puhul kll kahtlen selles. Aga juba selline mte on uhke ja ummamuudu.

Ja piaigu oless unetanu: Vrumaad ja ka Vrumaa loodust on vimatu vaadelda ilma vru keeleta. Ka koerad hauguvad Vrumaal teistmoodi. Auhi lpus on selline lisahkk. Muidu arvaksid kuulajad, et nad ongi koerad. Tegelikult ei ole. Vrumaal on koer vrsna, siin on penid vi pigem pinid vi pigem isegi piniq.

Kevadel lumesulamise aegu tasub kia Vrumaal mekkimas, kas komahl maitseb teistmoodi kui kasemahl, sgisel jllegi vrrelda ubinamahla unamahlaga.


Contra ehk Margus Konnula (1974) om uhke ja h Urvaste miis.



Contra
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet