2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2009/1
Eluslooduse nimede ja mistetega tuleb mber kia hoolikalt

Hiljuti ilmunud Euroopa kalade tlge oleks vinud olla eestikeelse bioloogiakirjanduse thtteos, kuid ti pettumuse.

Mrajas on kenasti klassina mratletud khrkalad (Chondrichthyes) (3, 38: siin ja edaspidi sulgudes nidatud leheklje number raamatus), ent millegiprast ei ole luukalu (3, 70) nimetatud klassiks ega antud ladinakeelset vastet Osteichthyes.

lemseltsi nime lppliide eesti keeles peab olema -laadsed, kuid raamatus on mned lemseltsid thistatud teistmoodi: elopsilised (3, 70), luupielised (3, 100) ja nelsuulised (3, 122). lemseltsid hailaadsed ja railaadsed, keda mujal on igesti nimetatud, on hes lauses ometi saanud vale nimekuju hailised ja railised (5). Teatavasti mrgib lppliide -lised eesti keeles seltse ja alamseltse. Samas on sissejuhatuses kaks korda mainitud rhma kalalaadsed (5), kuid kuskilt ei selgu, mis sstemaatilise ksusega on tegu.

Rahul ei saa olla olukorraga, kus eesti keeles on samal sstemaatilisel ksusel mitu vrdvrset nime (prisluused/prisluukalad/teleostid: 3, 5; luupielised/karpkalalaadsed: 3, 100). Taksonoomia ei ole ilukirjandus, snonmide hulk tuleks siin kahandada nii vikseks kui vimalik. Mrajas oleks olnud hea vimalus selles suunas liikuda, pakkudes he nime vlja philisena ja teised vaid esmamainimisel sulgudes snonmidena.

Prisluukalade liikide umbkaudse arvu kohta on raamatu eri osades toodud eri hinnangud: 25 000 (5) ja 20 000 (70). Tele lhemal on neist esimene.

Liike Taeniura grabata ja Himantura uamak on nimetatud astelraideks (64). See on vale, sest need liigid ei kuulu astelrai (Dasyatis) perekonda, vaid ksnes astelrailaste (Dasyatidae) sugukonda.


Eestikeelsed nimed peaksid jrgima muutusi kalade ssteemis. Raamatus on korduvalt hine eestikeelne perekonnanimi antud eri perekondade liikidele. Niteks ogahaideks on nimetatud nii perekonna Squalus (50), Centrophorus (52) kui ka Dalatias (52) liike.

Sraste vigade tagamaa vib sageli seisneda selles, et kalade ssteemi on uuendatud ning kunagi samasse perekonda kuulunud liigid on ndseks arvatud eri perekondadesse. Niteks perekonnast Lampetra on eraldatud perekond Eudontomyzon, kuid mrajast leiame eestikeelsed nimed jesilm (Lampetra fluviatilis) ning ungari jesilm (Eudontomyzon danfordi). Panen ette perekonna Eudontomyzon eestikeelseks nimeks hammassilm.

Perekondadest Mugil ja Trigla on kummastki viimasel ajal eristatud koguni mitu uut perekonda. See on ilmselt phjus, miks mrajas lausa kolme perekonna liigid kannavad hist eestikeelset perekonnanime kefaal (206) ning viie perekonna liigid hist perekonnanime merikukk (160162).

Kujukas nide on Eesti merevete mudillaste nimed. Kunagi kuulusid nad kik perekonda Gobius ja visid seega igusega kanda eesti keeles perekonnanime mudil. Alates 1960. aastatest on tunnustatud soome-, poola-, saksa- ja ingliskeelsed trkised eristanud neid eri perekondadesse. Perekonda Gobius on pidama jnud vaid must mudil (G. niger). Gobiuse perekonnast eraldatud perekond Pomatoschistus sai eesti nimeks mudilake (meie vetes elutsevad vike mudilake P. minutus ja pisimudilake P. microps). Teine eraldatud perekond, Gobiusculus (= Coryphopterus), sai nime kirjumudil (meie vetes vaid ks liik, kirjumudil G. flavescens) [5]. llataval kombel on aga vaadeldavas tlkes kik need liigid taas saanud perekonnanime mudil. Nii leiame siit vikse mudilakese asemel vikse mudila (240), pisimudilakese asemel pisimudila (240) ning kirjumudila asemel kirju mudila (243).

Eestikeelsed perekonnanimed peaksid siiski peegeldama sstemaatika tnapevaseisu, uutesse perekondadesse eraldatud liikidele tuleks leida uued perekonnanimed ka eesti keeles.


Korralikud liiginimed. Nagu eeltoodugi nitab, ei jrgi tlge kuigi hoolikalt ldtunnustatud phimtet: eestikeelsed liiginimed peaksid olema korrapraselt kaheosalised nagu ladina keeles. Liiginimi peaks koosnema perekonnanimest ja liigiepiteedist nende jrjekord on ladina ja eesti keeles kll vastupidine.

Erandina viks eesti keeles kasutada perekonnanime htlasi liiginimena (ilma liigiepiteedita) siis, kui perekond koosnebki vaid hest liigist. Niteks mkkala, kes tegelikult on koguni sugukonna ainus liik.

Ent le kmneliigilise laternkala (Myctophum) perekonna ht liiki (M. punctatum) ei tohiks nimetada pelgalt laternkalaks (124). Samalaadseid juhtumeid on tlkes paraku le kahekmne.

Tsi, mingi piiratud ala liikide mrajates ei ole mnikord perekonnanimele liigiepiteeti lisatud, kui ksitletavas piirkonnas perekonna muid liike ei leidu [nt. 2]. Kuid niteks liiki Mustelus mustelus ei tohiks nimetada ainuksi krphaiks (46), kui kaks muud krphai perekonna liiki elavad temaga lausa samal alal. Kindlasti tulnuks liigiepiteet harilik lisada kogre (Carassias carassius) puhul, kellega samal alal elutseb sama perekonna liik hbekoger (C. auratus).

hetvelised liiginimed on sobilikud veel kahel erandjuhul. Esiteks, juurdunud rahvapraste nimede puhul. Niteks teibide (Leuciscus) perekonda kuuluvad ka turb (L. cephalus) ja sinas (L. idus). Teiseks, rahvusvaheliselt ldtuntud kalanimede puhul. Niteks tuurade (Acipencer) perekonda kuuluvad sterlet (A. ruthenus), sevrjuuga (A. stellatus) ja ipp (A. nudiventris).


Eestikeelsete kaheosaliste liiginimede kirjaviisis on ks nrk koht: liigiepiteet on lubatud perekonnanimega heks snaks kokku kirjutada, kasutamata sidekriipsu, kui mlemad on hetvelised. Nnda moodustatud liiginimi (niteks hammassrg, Rutilus frisii) on aga snakujult samasugune kui kahetveline perekonnanimi (niteks roosrg, Scardinius). Kummaga neist tegu on, seda snakuju ei nita. Kui liigiepiteet vi perekonnanimi on kahetveline, siis nende liiginimes kokkukirjutamise korral tarvitatakse sidekriipsu, nt. kulduim-tuun ja hiid-sarvikrai.

Ometi on vikese puudujgiga korrapra ikkagi parem kui tielik korrapratus, nagu seda kohtame niteks inglise ja vene keeles. Sama perekonna liikidel vivad inglise keeles olla hoopis erinevad nimed, perekonda Seriola kuuluvad niteks liigid greater amber fish, greater amberjack, northern kingfish, banded mackerel, banded rudderfish, samsonfish, cape yelowtail, black-banded trevally. Sna dragonet kasutatakse inglise keeles vhemalt 11 perekonna liiginimes, butterfish leidub koguni seitsmesse sna erinevasse sugukonda kuuluvate liikide nimes.


Kahjuks on paljud liiginimed jnud eesti keelde tlkimata. Mraja vinuks olla eestikeelsete liiginimede thtteos. On ju ilmunud hulk teoseid (vt. all), millele tuginedes pole kuigi raske uusi kalanimesid luua.

Siinkohal mned uute liiginimede loomise phimtted. Liigiepiteet viks sarnaneda liigiepiteetidega muudes keeltes, esmajoones ladina keeles, ja tuleneda liigi vlimusest vi levikust. Parimat abi saab ksiraamatutest, kus on toodud kalade nimed mitmes keeles [1, 10, 11, 12, 13], kuid abiks vivad olla ka hekeelsed mrajad vi nimestikud [3, 4, 6, 8, 9]. Valikut kergendavad liikide vrvipildid [1, 3, 4, 6], kirjeldused [1, 3, 4, 6, 9] ja levikuandmed [1, 3, 6, 9, 12].

Niteks soovitan nimed perekond rai (Raja) neile liikidele, mis on jnud tlkimata: Raja naevus: kgurai; R. miraletus: peegelrai; R. montagui: tpiline rai; R. radula: tmpkoon-rai; R. circularis: marrai; R. fullonica: agrnrai; R. fyllae: lehtrai; R. asteirias: vahemere rai; R. brachyura: valgetpp-rai; R. microocellata: peentpp-rai; R. undulata: laineline rai; R. nidorosiensis: mustkht-rai; R. oxyrinchus: teravkoon-rai; R. hyperborea: arktiline rai; R. lintea: valgekoon-rai.



Mned liiginimed tuleks mber muuta. Liik Synchiropus phaeton on mrajas nimetatud mandariinkalaks (248). See ei klba, sest Loomade elu [7, lk. 385] on sama nime juba andnud liigile S. splendidus, ndse nimega Pterosynchiropus splendidus. Soovitan perekonna Synchiropus nimeks mandariinlrakala ja perekonna Pterosynchiropus nimeks paabulrakala.

Nimi limapihklane (Myxine glutinosa; 36) on lepingutatud, sest pihkane thendab juba ise kleepuvat, vaigust. Soovitan liiginimeks harilik e. euroopa pihklane.

Liigi Salvelinus fontinalis nimele vastab eesti keeles pigem kll oja-mgihrnas, mitte mgi-ojahrnas (92), seda enam, et perekonnakaaslane S. alpinus on nimetatud mgihrnaks.

Eestikeelsetes kalanimedes on senini tehtud vahet vtidel (kulgevad risti keha) ja triipudel (kulgevad piki keha). Sellest lhtudes soovitan nimedeks vttuuna asemel triiptuun (Katsuwonus pelamis; 252, 253) ning suure kuldvtahvena asemel kuldtriipahven (Boops boops; 198).

Liik Torpedo torpedo on seljal paiknevate silmlaikude jrgi nimetatud suursilm-elektriraiks (56) misteliselt tpsem oleks silmlaik-elektrirai.

Mrajas on liiginimeta jnud Labrus mixtus (208). Raamatus Loomade elu kannab sama liik nime L. ossifagus sinakas huulkala [7, tahvel 28: 10], mis iseloomustab isase eesosa vrvust. Kala on tuntud ka nime all L. bimaculatus. Soovitan liiginimeks laiguline huulkala: emastel ja noortel isastel on seljauime tagaosa all ja sabavarre laserval kolm hmast laiku.


Veel sobimatuid nimesid. Sargocentron hastatus ei tohiks kanda nime sdurkala (148), sest sama nime kannab Loomade elus juba perekond Myripristis [7, lk 297].

Liiki Hippocampus ramulosus ei sobi nimetada musta mere merihobukeseks (152), sest liigi levila hlmab peale Musta mere ka Vahemerd ja Lne-Euroopa rannikualasid. Liiki Sphyrna lewini ei ole kohane nimetada indopatsi vasarhaiks (50), kuna liik on levinud ka Atlandi ookeani troopilistes vetes. Liigile Priacanthus cruentatus ei klba nimi havai suursilmahven (177), sest ta on levinud nii Vaikse, India kui ka Atlandi ookeani soojades vetes.

Ei sobi lisada venepraseid nimesid snonmidena liikidele, kes on levinud mrksa laiemalt kui vene keele aladel ja kelle veneprane nimi pole maailmas ldtunnustatud (polaartursk ehk saika: 126; kilttursk ehk pika: 126; sinikala ehk lufaar: 177).

Et ilmunud tlkeraamatu puudused korvata, peaks Entsklopeediakirjastus leidma vimaluse avaldada Euroopa kalade eestikeelsed nimed (vhemalt koos ladinakeelsetega). Olen nus nimestiku ette valmistama, loomulikult tuleks see siis koosklastada asjatundjate ringis.


Vead mistetes. Tlkes on segi aetud misted lpusepilu (ingl. gill slit) ja lpuseava (ingl. gill opening). Lpusepilud on omased hailaadsetele (57 paari) ja railaadsetele (5 paari). Prisluukaladel katab lpuseid (lpusekoobast) ks paar lpusekaasi, mille taga- vi allosas paikneb ks paar lpuseavasid. Seega pole mrajas leiduvad fraasid lpuseavasid (tavaliselt 5) ei kata lpusekaas (5), lpusekaanega kattunud lpuseavad (5), tavaliselt 5 lpuseava (27) korrektsed.

Samuti pole korrektsed vljendid khrkalad viljastavad (13) ja isane viljastab emast seesmiselt (38). Viljastamine on sugurakkude hinemine. Mlemal tsiteeritud juhul on aga tegelikult juttu seemnerakkude viimisest emaskala kehasse.

Geoliigilisi ajastuid silur ja devon ei sobi mrkida suure algusthega (5). Loomulikult tuleb seda teha krahvkonna Devon nime puhul [4].

Kaladel ei ole alakeha (6), see miste thistab inimese kehapiirkonda. Eurhaliinsus ei thenda mitte suurt soolsustaluvust (19), vaid vimet elutseda vga erisuguse soolsusega vetes. Soovitan eestikeelseks vasteks avarasoolsust.


Kohatu keelekasutus. Mistet demersaalne on senini kasutatud veekogu phjale langeva vi phjataimestikule kleepuva kalakudu kohta. Ent tlkes (18, 19, 20, 40) on demersaalseteks kuulutatud ka phjalhedase eluviisiga kalaliigid. Snaseletustes on seda mistet korrektselt seletatud: sulgudes on antud mista, et sna kasutatakse marja kohta (278).

Tlkes on kasutatud misteid kudealad (14, 82), kudekoht (12), kudepaigad (88, 90) ja kudemispaik (14), ent ldtuntud miste koelmu leidub ainult kaks korda. Miste hljum leiame ksnes snaseletustes.

Paljude vrsnade (filamendid: 139; kommunikatsioon: 11; lokomotoorika: 6; visuaalne positsioneerumine: 21; pineaalelund: 14; reproduktiivkitumine: 12, 14; reproduktsioon: 8; sonor: 12; steik: 7) asemel oleks vinud kasutada kodusemaid vasteid. Samas, mni eestindus on ebannestunud: arvan, et veekeha (21, 22) ei sobi asendama suuprast ja juurdunud mistet pelagiaal (279).

Leidub muidki keelelisi vratusi: vhene levik (94; ige oleks: vike levila 279), kasvutempo kahaneb (115; parem oleks: kasv aeglustub), mnikord pravad kalad vastuvoolu (ige oleks: prduvad; 21), angerjatel on piklik kehaehitus (25). Kalad ei taju mitte vrve (11), vaid vrvusi. Kui juttu pole just kalapgist vi -kasvatusest, siis ei ole korrektne rkida kalade elushoidmisest (17; kes on hoidja?), vaid ellujmisest.

Lpuks veel ks vike mrkus: eestikeelses vljaandes oleks vinud koha leida ka peipsi tint (Osmerus eperlanus morfa spirinchus).


1. Klimaj, Andrzej; Rutkowicz, Stanisaw 1970. Atlas ryb pnocnego Atlantyku. Wydawnictwo Morskie, Gdansk.

2. Mikelsaar, Neeme 1984. Eesti NSV kalad. Valgus, Tallinn.

3. Muus, Bent Jrgen 1992. Vre saltvannsfisker. NKS-Forlaget.

4. Mller, Horst 1983. Fische Europas. Neumann Verlag, Leipzig.

5. Ojaveer, Evald et al. (eds.) 2003. Fishes of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn,

6. Pethon, Per 1994. Aschehougs store fiskebok. Norsk Faglitterrt Forfattesfond,

7. Rass, T. (toim.) 1979. Loomade elu, 4. Kalad. Valgus, Tallinn.

8. Suomen Biologian Seura Vanamo 1969. Kalannimiluettelo. Luonon Tutkija, 1.

9. Wheeler, Alwyne 1978. Key to the Fishes of Northern Europe. Frederick Warne Ltd., London.

10. Wrterbuch Nutzfische. Fachbuchverlag, Leipzig, 1973.

11. Котляр, А. Н. 1984. Словарь названий морских рыб на шести языках = Dictionary of names of marine fishes on the six languages. Москва.

12. Линдберг, Г. У. 1980. Словарь названий морских промысловых рыб мировой фауны. Наука, Ленинград.

13. Соколов, В. Е. 1989. Словарь названий животных: Рыбы. Москва.


Nimi vs nimetus


Varasemas kirjanduses kasutusel olnud termini liiginimi asemel hakati alates 1950. aastatest loomade kohta kasutama veneprast liiginimetust. Vene keeles puudub vaste mistele nimi (saksa Name, inglise name, rootsi namn, norra navn, prantsuse nom), имя ega фамилия selleks ei klba. Viimastel aastatel (Entsklopeediakirjastus ja Koolibri alates 2001, Varrak alates 2006) on meil taas vetud kasutusele termin liiginimi, kuid selles ja jrgnenud vljaannetes on Entsklopeediakirjastus phjusi toomata kasutanud veneprast terminit.



Trkivigu Euroopa kalades


Vale ige Lk.

ammocoetus ammocoetes 36

Shovenosed shark Shovelnosed shark 52

Devi ray Devil ray 68

Cyclothone baueri C. braueri 122

tskloton, baueri tskloton, braueri 288


Ilmselt on vigane ka vimma ingliskeelse nimena esitatud zanthe: ma ei ole seda kohanud heski ingliskeelses ksiraamatus. Tenoliselt on selle vea algallikas 1973. a. Ida-Saksamaal vlja antud Wrterbuch Nutzfishe [10], milles saksa keelest le vetud zhrte on moonutatud zantheks. Selle raamatu ingliskeelsete kalanimede osa on koostatud Nukogude Liidus. Arvatavasti kandus see vigane vorm Moskvas 1989. a. avaldatud viiekeelsesse kalanimede snastikku [13] ja sealt edasi Euroopa kalade originaali (1997). Tegelikult leiduvad ingliskeelses kirjanduses nimekujud zarte ja vimba.



Ivar Veldre
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet