2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
reisikiri EL 01/2004
Maastikel on mte

Anwerne Mparntwe-arenye tyerrtye mapele arrenhantherre welcome-ileme apmere anwerne-kenhe-werne. Anwerne ahentye-aneme arrantherre akaltye-irremele respectem-iletyeke apmere nhenhe.

Meie, inimesed, kes kuuluvad Alice Springsi, tervitame teid oma maal. Me loodame, et te pite meie maad tundma ja austate teda. Meie, inimesed, kes kuuluvad Alice Springsi.

Alice Springs asub keset Austraaliat, otse kontinendi sdames. Igalt poolt on sinna mttetult palju maad, tunde lennukiga vi pevi autoga. Alice on Austraalia aborigeenide keskus. Ometi kulub teekonnale Aliceist Ulurusse veel terve pevatee autoga lbi punase maastiku.


Kui Austraalias ldse midagi pha on, siis just Uluru. Valgele mehele tuntud kui Ayers Rock, maailma suurim monoliit, 348 meetrit krge. Punane kivikrakas keset punast tasandikku, Austraalia ikoon, mis ilutseb reisiraamatute kaantel ja millest ei saa mda kski endast lugupidav maadeuurija. Ometi on Uluru UNESCO maailmaprandi nimekirjas kui assotsiatiivse vrtusega kultuurmaastik, mitte kui monoliit. Koos Tongariro rahvuspargiga Uus-Meremaal olid need kaks esimest kultuurmaastikku, mis sellesse nimekirja kanti. Sest Uluru on pha.

Christopher Tilley [7] nimetab Ulurut elavat mtoloogiat sisaldava topograafia parimaks niteks. Iga konarus, iga narus sel suurel kivil on esivanemate tehtud ja jutustab mingit lugu. Kmme esivanemat madistasid siin, jttes maha kohad, mille loo teadmine on lubatud kas kigile vi siis ainult meestele vi naistele igale oma. Kui vrad phitsemata inimesed loost teada saavad, kaotab koht oma phaduse, on rvetatud. Ja anangud klann, kelle lood on kngitsetud Ulurusse , ei taha neid kaotada.

Uluru otsa ronimine on kui kirikusse slitamine. Aga igaks ei mista maastikku lugeda: vrad ei tea konteksti. Sestap paluvad anangud reisiraamatutes Ulurule mitte ronida, kirjutavad hoiatuse rahvuspargi piletile, kleebivad pris juhmidele ka kempsupoti krvale, et ehk mistetakse. Aga ei misteta, kohe kuidagi misteta. Ainuke phadus, mida turist tunnustab, on kva tuul tipus. No kuidas sa rgid prast sbrale, et sitsid maha kik need tuhanded kilomeetrid, ngid mge, aga vta npust, otsa ei roninudki.

Aborigeenide asustamata maa. Kui valge mees 1788. aastal Austraaliasse saabus, oli kasulik kuulutada kogu manner terra nulliuseks, asustamata maaks. Nii sai kuulutada kogu maa Briti krooni omaks ja ei pidanud jndama mingite poolmetslastega ega nendega kaubalis-rahalistesse suhetesse astuma (erinevalt Uus-Meremaa maooridest, kelle hiskonda britid tunnustasid). Valge mees vttis ja tegi, mis tahtis: hvitas inimesi tappes ja orjastades ning haiguste lbi, koos inimestega hvis kultuur.

Ent paari sajandi pikkusest hvitustegevusest hoolimata on aborigeenide kultuur silinud. Omal vaiksel moel on aborigeenid pdnud tagasi saada oma igust maale ning leida tunnustust Austraalia pliselanikena. Nende pdlused on kandnud vilja. 1970. aastate lpus saadi aru, et aborigeenide assimileerimispded Austraalia rahvaste sulatuspotti on vale lhenemine: mingist assimileerimisest ei saa juttu olla, sest nad olid elanud Austraalias sadu ja tuhandeid aastaid enne valgete meeste saabumist.

Plisrahvastele oli oluline this ka 1980. aastate lpus parlamendi ametlik tunnustus, et Austraalia ei olnud terra nullius; see tunnustus tagab nende iguse maale [5]. See on aborigeenidele toonud kaasa suuremaid igusi maa kasutamisel (nt. reservaadid jms.), ent palju konfliktset on siiani silinud kultuuride kokkuprgete tttu igapevaelus.

Ndismeedia kaudu on aborigeenidest loodud stereotpne pilt kui Austraalias vsas lippavatest murjamitest, kes lennutavad bumerange ning puhuvad didgeridood. Alates 1990. aastatest reklaamib valgele mehele kuuluv Austraalia ennast uhkusega kui maailmas ainulaadset aborigeenide kultuuripiirkonda. Seda eripra tajub linnast vlja sites igal sammul. Vaatamisvrsusi tutvustavatel siltidel saab aimu klannide igapevaelu reeglitest. Nii niteks peetakse initsieerimise vi tootemitele phendatud riitusi kohtades, kuhu on lubatud ainult mehed vi ainult naised vi ainult initsieeritud klanniliikmed.

Tegelikult saab turist vaid vhesel mral ppida tundma aborigeenide kultuuri. Kige phamatest paikadest ei rgita, nendesse kohtadesse mittekohalikke ei lasta. Sellest kogukond vaikib: kui vrad sinna lasta, saavad esivanemad kurjaks, see vib tekitada halba energiat ning mjuda halvasti kogukonna edasisele kekigule [2].


Maastiku lugemine on omaette oskus. Maastik on htaegu mrk ja mrgissteem. Ja maastikus on oma roll vimul ning vimumngudel. Kelle kes on jme ots hiskonnas, see dikteerib ka, mis on maastik ja kuidas seda on tarvis parasjagu lugeda. Maastikust luuakse representatsioone ja nende representatsioonide kaudu, igupoolest nende abil, luuakse uuesti maastikku. Ja nii me vahel ei teagi, kas meil on tarvis silitada maastikku ennast vi selle representatsiooni, ideed sellest [3].

Austraalia on ainulaadne aborigeenide kultuuripiirkond, austraallased on selle le uhked. Samas on Alice, opaalikaevurite koobaslinn Coober Pedy ja isegi Darwin tis kooberdavaid prismaalasi, kes kogunevad supi- ja vanade riiete sabadesse; kes ehitavad Stuart Highway rde osmikuid; kes kihutavad ringi vana logiseva autopanniga no kuidas selliste le uhke olla? Ja nii korraldataksegi Darwinis peetaval maastikukoloogide maailmakongressil hel ajal kaks sessiooni: hes rgitakse maastikukoloogia kige olulisematest probleemidest, teises aga aborigeenide maastikutunnetusest.


Aborigeenide maastikus sisaldub keerukas totemistlik geograafia, mis liidab kohti ja inimesi. Dreamtimeis (aborigeenide mtiline loomisaeg) loodud maastikud on tegelikult esivanemate tegevuse kaart, mis on ladestunud ajalukku ja mlestustesse. See maastik ei ole sugugi looduslik, vaid tiesti sotsialiseeritud [7].

Aborigeenidel on sna, millega nad kirjeldavad on suhet maaga. Yankunytjatjara keeles on see sna Wapar. Aga see sna ei thenda ksnes suhet maaga: ta sisaldab htlasi aborigeenide seadust ja usku.

Valgel inimesel ei ole niisugust sna. Kui kristlased tahaksid seda sna tlkida, thendaks Wapar Pha Vaimu vimu, millele tuleks lisada Austraalia konstitutsioon, riigikohus ning maakasutust ja planeerimist kujundavad seadused, kik koos. Inglise keeles ei ole sna, mis kik need thendused kokku vtaks [4]. Ja ega meil eesti keeles ka ei ole sellist sna, mis selgitaks, kuidas maastikes saavad kokku koloogia ja semioos [1].


1. Cosgrove, Denis E. 2003. Landscape: ecology and semiosis. Palang, Hannes; Fry, Gary (eds.) Landscape Interfaces: Cultural Heritage in Changing Landscapes. Kluwer Academic Publishers, Boston, Dordrecht, London: 1520.

2. Ellis, Jean A. 1999. Australias Aboriginal Heritage. HarperCollinsPublishers, Melbourne.

3. Gustavsson, Roland; Peterson, Anna (2003). Authenticity in landscape conservation and management the importance of the local context. Palang, Hannes; Fry, Gary (eds.) Landscape Interfaces: Cultural Heritage in Changing Landscapes. Kluwer Academic Publishers, Boston, Dordrecht, London: 319357.

4. Lester, Yami 1994. Artikkel ajakirjas Weekend Australian. Vljavte sildil Coober Pedy opaalimuuseumis.

5. O'Byrne, Denis 2002. Outback Australia. Lonely Planet Publications, Melbourne, Oakland, London, Paris.

6. Olwig, Kenneth R. 2004. This is not a landscape. Circulating reference and land shaping. Palang, Hannes et al. (eds.) European Rural Landscapes: Persistence And Change In A Globalising Environment. Kluwer, in press.

7. Tilley, Christopher 1994. A Phenomenology of Landscape. Places, Paths and Monuments. Berg, Oxford/Providence.


Hannes Palang (1968) on geograaf, ttab Tartu likooli geograafia instituudis inimgeograafia vanemteadurina.

Helen Soovli (1974) on kultuurigeograaf, ttab Tartu likooli geograafia instituudis inimgeograafia lektorina.



Hannes Palang, Helen Soovli
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet