2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
essee EL 01/2004
Looduskaitse? Ei. Inimesekaitse!

Inimene on ks paljudest liikidest kossteemis. Tsi, vga vimekas liik. Kuid ka inimene ei ole oma keskkonnast sltumatu: ta vajab toitu, vett, kaitset vlismjude ja teiste olendite eest. Ent ppinud lhimat keskkonda endale meelepraseks kujundama, oleme kaotanud reaalsustaju ja ohutunde. Levides ja uusi paiku asustades oleme tarbinud ressursse, ammendanud osa neist, eritanud lpmata palju jkprodukte ja muutnud keskkonda.

Maa keskkond on kujunenud eluta ja elusate osade vaheliste pikaajaliste vastasmjude tulemusena. Vaid tnu keerukale tagasisidele aineringes psib ssteem suhtelises tasakaalus. Tasakaalustusmehhanismides osaleb kogu elustik. ksteise arvukust ja aktiivsust vastastikku mjutades ja sellest sltudes, ressursse tarbides ja jke eritades kujundavad kik liigid heskoos mikrokliima, kooslused omakorda mesokliima ja kik see koos globaalse kliima, globaalse aineringe.

>Inimene on oma tegevusega Maa kliimat ja aineringet drastiliselt mjutanud. leldisest kliima soojenemisest on kuulnud vist kll igaks. Peale selle paistab inimene silma suure htlustajana. Looduslikud kooslused asendatakse pllumaaga, mitmekesised metsad puupldudega, jed kanalitega, le kogu ilma kasvatatakse samu pllukultuure ja loomi, isegi samu sorte ja tugusid. Tagatipuks asendub kohalik kultuur, sealhulgas tavaprane maakasutusviis, he suure maailmakultuuriga.

Kuid htlustatud ja hetaoline ssteem ei pruugi Maa kliima ja keskkonna reguleerimise ning stabiliseerimisega toime tulla. Globaalne ssteem vajab erinevaid koostisosi, teatud keerukuse astet, et silitada oma toimimine. Homogeensete ssteemide tasakaaluolek ja selle tingimused on rnad ning selline ssteem kergesti tasakaalust nihutatav.

Maa aineringes on loendamatu hulk otseseid ja kaudseid seoseid ssteemi eri osade vahel, mis vivad phjustada nii stabiliseerivat kui ka destabiliseerivat tagasimju ja prdumatuid muutusi. Suur hulk koostisosi ja tagasisidemehhanismide omavaheline pimumine phjustavad ssteemi mittelineaarse dnaamika ning he selle omapra: mitme tasakaalupiirkonna ja koondumispunkti olemasolu. htlustades, ssteemi lihtsustades ning samal ajal ainevoogusid globaalses ssteemis suures mahus muutes on inimene vtnud suure riski. Riski lkata Maa kliima mnda sellisesse arenguritta, kus praegune seisund enam ei taastu. Ssteem vib stabiliseeruda mnes uues olekus, kus praegu domineerivad eluvormid ja liigid muutuvad marginaalseiks vi kaovad ldse. See poleks Maa arengus esimene kord.

Tenosus, et elu elab le ka jrgmise, inimese phjustatud globaalse kliimakatastroofi, on sna suur. Kllap ajapikku tekivad jlle uued domineerivad liigid ja kossteemid, mis suudavad uut keskkonnatingimuste kompleksi stabiliseerida ja kujundavad uue kliima. Ent tenosus, et inimene sellesse uude olekusse ei sobi, on samavrra suur. Me oleme kll liigina vimekad, kuid oma vimekuses hvitame enda silimiseks vajalikke tugissteeme, alates puhast joogivett tagavatest mrgaladest ja lpetades kultuuri aluseks olevate energiaallikatega.

Looduskaitse on seadnud endale eesmrgiks silitada praegune keskkond ja selle tagamiseks vajalik looduslik mitmekesisus, looduslikud kooslused. Suures osas on selle ajendiks, olgu vi teadvustamatult, inimesele sobivate keskkonnatingimuste tagamine, et silitada endale ja oma jrglastele elamisvrsed olud. Rhutades loodus- ja keskkonnakaitsest kneldes enam inimesekaitse osa oleks ehk looduskauge mtlemisega inimestelegi kergem selgitada, et looduslike koosluste arvel majandust vi eraomandit arendada on lhingelik. Et mitte elda enesetapp.


Marek Sammul (1973) on filosoofiadoktor (taimekoloogia), ttab EPM zooloogia ja botaanika instituudis teadurina.



Marek Sammul
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet