
UUDISTAJA
27. jaanuar 2012
JAANUAR: ALGAS DRAAKONIAASTA
Kaheteistaastases Hiina kalendritsüklis algas 23.
jaanuaril musta vesidraakoni aasta. Eestiski on idamaade aastahakku üha
järjepidevamalt tähistama hakatud. Nõnda korraldati piduüritusi mitmes
meie suuremas linnas.

Foto: Toomas Jüriado
Sel puhul avati Tartus raekoja platsil kunstnik Aivar Simsoni
valmistatud draakoni jääskulptuur. Aivar Simson ehk Simson Seakülast on
skulptuuris kokku pannud draakoni aasta märgi ja fotograafi-filmimehe
Johannes Pääsukese kujundi. Johannes Pääsuke on tänavuse Eesti filmi 100
aasta juubeli ürituste olulisim eeskuju.

Foto: Timo Palo
Ühes draakoniaastaga tuli ka senisest krõbedam ning lumisem talveilm

Foto: Timo Palo
Saabunud pakase tõttu saavad veesilmad, järved ning jõed üsna varsti jääkaaned peal. Pildil Pärlijõgi
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
EESTI UUDISED
Aasta lindudel tüllidel on oma internetileht
Juba möödunud aasta septembris teatas Eesti ornitoloogiaühing, et on
2012. aasta linnuks valinud tüllid: väiketülli ja liivatülli. Selle
nädala alguses avanes ka aasta linnu koduleht www.eoy.ee/tullid.
Sealt leiab teavet tüllide ja samuti aasta jooksul kavandatud ürituste kohta, veebilehte täiendatakse pidevalt.
Aasta linnu puhul korraldab ornitoloogiaühing ka mälumängusarja,
mille esimene voor oli juba 26. jaanuaril. Aasta vältel on mänguvoorusid
üheksal õhtul. Osaleda saavad igas vanuses huvilised kas üksi või siis
kuni kuueliikmeliste võistkondadena. Kõikidel mänguõhtutel esitatakse
umbes 20 küsimust, need hõlmavad nii 2012. aasta lindu kui ka muid
looduse teemasid. Paljudel küsimustel on ette antud vastusevariandid.
Osavõtt mälumänguõhtutest on tasuta ja need toimuvad Tartus Baeri maja
saalis (Veski 4) algusega kell 18.30. Järgmise vooru toimumispäev
avaldatakse tüllide kodulehel.
Lisateavet jagab aasta linnu projektijuht Jaanus Aua, tel. 5664 9369 ja
mälumängu korraldaja Urmas Abel, tel. 5666 0628 või urmasbl@gmail.com.
EOÜ
ELFi ekspert Madis Leivits räägib ja rektor Mait Klaassen kuulab, kuidas on õige lind röntgeniaparaadi alla sättida. Foto: Kairit Prits/EMÜ
Hakatakse edendama metsloomade meditsiini
Möödunud nädala neljapäeval sõlmisid Eesti maaülikooli rektor Mait
Klaassen ja Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm
koostöölepingu, et arendada metsloomade tervishoidu.
Põhjuse selleks on andud asjaolu, et viimaste aastate jooksul on
korduvalt tekkinud vajadus spetsialistide järele, kes oskaksid
hättasattunud metsloomadele esmaabi anda ning neid ravida. Väga
aktuaalne on võime anda abi naftareostuse korral eluohtlikku seisundisse
sattunud lindudele, sh haruldaste liikide isenditele.
ELFi esimehe Jüri-Ott Salmi sõnul aitab sedalaadi töö saada ka parema
ülevaate metsloomi ohustavatest teguritest ja haiguste levikust.
Muu hulgas näeb koostööleping ette metsloomade meditsiini ainekursuse
maaülikooli veterinaarmeditsiini õppekavas. Eesti maaülikooli õppejõud,
kraadiõppurid ja üliõpilased osalevad aga Eestimaa Looduse Fondi
metsloomade meditsiiniga seotud tegevuses, sealhulgas uuringutes ning
teadustöös.
ELF/EMU
Kaader merikotkakaamerast Allikas: www.looduskalender.ee
Taas saab jälgida merikotkaste igapäevaelu
Tänavu talvehooajal käivitus merikotkaste toitumisplatsi kaamera
Läänemaal mõnevõrra hiljem kui varasematel aastatel. Nüüdseks on pilti
saanud veebi vahendusel näha ligi paar nädalat. Hilisem algus oli muu
hulgas seotud tõsiasjaga, et soe talvealgus ei lasknud metsajärvel
külmuda. Vette ehitatud aluse peale ei tahtnud aga tulla isegi rongad,
rääkimata merikotkastest.
Sel aastal kasutatakse keskkonnainvesteeringute keskuse toel soetatud
uut kaamerat, mida operaator saab kaugjuhtimise teel liigutada ja
suumida. Kaamera ülekandesüsteemi aitas käima saada Kernel ja kaamera
tööd toetab Eesti ornitoloogiaühingu ESTLAT programmi projekt „Kotkad
riigipiire ei tunne”.
Merikotkaste ja teiste platsile saabunud loomade tegemisi saab jälgida lehe www.looduskalender.ee kaudu.
Samalt veebilehelt saab avada ka metsakaamera, talilinnukaamera ja Käsmu rannakaamera.
Looduskalender
Nelikümmend aastat kasutusel olnud Aidu karjäär suletakse
Aidu põlevkivikarjääri varud on peaaegu ammendunud, mistõttu Eesti
Energia Kaevandused alustas ettevalmistust selle sulgemiseks.
Keskkonnaministeerium kiitis Aidu karjääri sulgemise keskkonnamõjude
hinnangu heaks mullu detsembris.
Aidu karjääris lõpetatakse põlevikivikaevandamine etapiti: maavara ei
ammutata enam alates tänavu 1. augustist, sulgemistööd kestavad aga kuni
järgmise aasta jaanuarini. Selle aja jooksul ala korrastatakse ning
rajatakse sinna nüüdisaegsetele nõuetele vastav sõudekanali süvis.
Aidu põlevkivikarjääri aastatoodang oli ligi kaks miljonit tonni. See
maht kavatsetakse tasa teha Estonia kaevanduses, kus aastast
tootmisvõimsust suurendatakse üheksa miljoni tonnini. Estonia
tootmisvõimekust kinnitab möödunud aastal ammutatud rekordiline
põlevkivikogus: seitse miljonit tonni.
Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimehe Veljo Aleksandrovi sõnul
kaaluti põhjalikult võimalust võtta Aidu karjääri sulgemise järel
kasutusse naabruses asuv Aidu III põlevkivivaru. Arvutused aga näitasid,
et suurte kulude tõttu ei oleks seal toodetud põlevkivi hind
konkurentsivõimeline. Seetõttu võtab ettevõte lähiajal tagasi ka Aidu
III kaevandamisloa taotluse.
2013. aastal ammendub Eesti Energia Kaevandustel põlevkivivaru ka Viru kaevanduses.
Eesti Energia
Talveakadeemia tähistab veebruaris juubelit
Talveakadeemia tähistab oma 10 aasta juubelit 29. veebruaril Eesti maaülikoolis.
Esimene talveakadeemia toimus 2003. aastal Harjumaal Vihterpalus. Toona
kogunesid keskkonnakaitsest ja regionaalplaneerimisest huvitunud
üliõpilased Eesti eri kõrgkoolidest, et vahetada ideid ja teadmisi.
Vajadus uute teadmiste järele, huvi keskkonna ja inimese vaheliste
suhete ning teistes Eesti kõrgkoolides tehtava teadustöö vastu on hiljem
igal aastal talveakadeemiale toonud sadakond tudengit Eesti
maaülikoolist, Tartu ülikoolist, Tallinna tehnikaülikoolist, nüüdsest
Tallinna ülikoolist ja Eesti kunstiakadeemiast. Oma panuse üritusse on
andnud ka suur hulk õppejõude, teadlasi, spetsialiste, praktikuid jt.
Talveakadeemiat on aegade jooksul tunnustatud mitme auhinnaga, sh. 2009.
aastal sai see ettevõtmine Eesti ja ka Eesti maaülikooli teaduse
populariseerija preemia.
Talveakadeemia juubeliürituse kohta saab rohkem infot veebilehelt http://www.talveakadeemia.ee/.
Talveakadeemia
TASUB OSALEDA
Energiasäästuvõistlus koolidele
Euroopa Komisjon ja MTÜ Eesti Roheline Liikumine kutsuvad õpilasi ja
õpetajaid osa võtma üleeuroopalisest energiasäästuvõistlusest
„U4Energy”.
Võistluse kaudu soovitakse juhtida noorte ja koolide tähelepanu
energiasäästlikuma eluviisi tähtsusele, samuti püütakse edendada üldist
teadlikkust selles valdkonnas.
„U4Energy” võistlusel osalejad saavad valida kolme kategooria vahel:
tõhusa energiakasutuse meetmed koolis; pedagoogilised meetodid
energiatõhususe teadlikkuse parandamiseks; parimad ideed ja tegevuskava
energiatõhususe teadlikkust parandavaks kampaaniaks.
Võistluse lõpus auhinnatakse nii riigisiseseid kui ka üleeuroopalisi
võitjaid. Riiklikud võitjad kutsutakse kahepäevasele tasuta reisile
Belgia pealinna Brüsselisse Euroopa auhinnatseremooniale. Peale selle
saavad võitjad tunnistuse, jätkusuutlikkuse karika ja energiakomplekti
koolile.
Eelmisel aastal osales „U4Energy” võistlusel Eestist seitse kooli.
Esimeses kategoorias osalejaid polnud. Teise kategooria võitis Lihula
gümnaasiumist õpetaja Marje Loide projektiga „Elektrienergia säästmine”.
Kolmanda kategooria Eesti parim kool oli Kuressaare gümnaasium, kes
osales projektiga „Kasutame energiat targalt ja säästlikult” (juhendaja
Sirje Kerem).
Energiasäästuvõistlusest osavõtuks on vaja ennast kirja panna võistluse
kodulehel www.u4energy.eu, töid saab esitada kodulehe kaudu kuni 16. mai
keskööni.
Põhjalikuma eestikeelse ülevaade võistluse kohta leiab Eesti Rohelise
Liikumise kodulehelt http://www.roheline.ee/content/view/448/99/lang,et/
Teavet ja nõu jagavad Rainer Rohtla, rainer@roheline.ee ning Triinu Vaab, triinu@roheline.ee.
Google korraldab õpilastele rahvusvahelise teadusvõistluse
Google Inc. kutsub 13–18-aastasi õpilasi üle maailma osa võtma
veebipõhisest teadusvõistlusest „Google Science Fair 2012”. Osalemiseks
tuleb koostada huvitav, loominguline ning tänapäeva maailmas olulist
teemat käsitlev teadusliku sisuga projekt. Osaleda saab nii
individuaalselt kui ka kahe-kolmeliikmeliste võistkondadena.
Tänavu võetakse töid vastu 13 keeles: inglise, saksa, itaalia,
hispaania, prantsuse, araabia, heebrea, poola, jaapani, vene, hollandi,
korea või hiina keeles.
Kõikide projektide hulgast valitakse välja 90 piirkondlikku finalisti.
Eristatavaid regioone on neli: Ameerika, Euroopa, Lähis-Ida, Aasia ja
Vaikse ookeani piirkond. Neist omakorda sõelutakse välja 15
silmapaistvamat tööd, mis pääsevad edasi lõppvõistlusele. Igas
vanuserühmas (13–14-, 15–16- ja 17–18-aastased) selgitatakse välja
peavõitja ja nendest kolmest tunnustatakse ühte võistluse kõige
väärtuslikuma auhinnaga: National Geographic Expeditions’i korraldatava
teadusretkega Galápagose saartele.
Loomulikult on auhindu teisigi, ka need on ihalduväärsed: sh. on
stipendiume ja praktikavõimalusi. Näiteks on võimalus veeta kolm päeva
Euroopa tuumauuringute organisatsioonis (CERN) Šveitsis või paaril
päeval käia Lego tehases ja Legolandis Taanis.
Võistlustööd tuleb esitada 1. aprilliks, peavõitjad kuulutatakse välja
aga 23. juulil. Võistluse juhendi ja muu info leiab veebilehelt:
http://www.google.com/events/sciencefair/enter.html.
koolielu.ee/Uudistaja
Tasuta õppepäev loodusfotohuvilistele
Tartu ülikooli loodusmuuseum ootab kõiki loodusfoto huvipäevale 28. jaanuaril kell 12.00–15.30.
Õppepäeva juhendab Tartu kõrgema kunstikooli fotograafiaõppejõud Vallo
Kalamees. Kavas on rääkida loodus- ja maastikufotograafiast ning
loodusfotode analüüsist, kuid tehakse ka praktilisi
pildistamisülesandeid. Soovitatav on kaasa võtta oma kaamera ja mõned
enda tehtud loodusfotod.
Huvipäev on tasuta, kuid vaja on registreeruda loodusmuuseum@ut.ee.
Teavet ürituse kohta saab ka www.natmuseum.ut.ee või tel. 7376 076.
Pühapäeval, 29. jaanuaril viib Looduse Omnibuss Tallinnast Viljandimaale. Ott
Sandraku jutu saatel vaadatakse talvemaastikke ning tutvutakse
piirkonna kultuuri- ja loodusmälestistega. Kuna tänavu on Eesti Loodus
valinud aasta puuks õunapuu, siis käiakse vaatamas ka Karksis kasvavat
kolmesaja aasta vanust Oti õunapuud.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9.00 ja on tagasi Tallinnas kell 20.30
Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas tudengitele ja pensionäridele on 15 eurot, õpilastele 7 eurot ja koolieelikutele tasuta.
Huvilised saavad ennast kirja panna telefoni teel 6481 740, 564 76297 või kirjutades info@looduseomnibuss.ee.
Vormsi pildid ja Ernesaks: Sven Kullerkupu õhtu
Esmaspäeval, 30. jaanuaril kell 18.30 oodatakse huvilisi
rahvusraamatukogusse loodusõhtule. Sedapuhku saab kuulata pianisti Sven
Kullerkupu ehk Vormsi Sveni etteasteid ning vaadata pilte Vormsi
saarest. Õhtu jooksul esitatakse ka variatsioone Gustav Ernesaksa loost
„Rongisõit”.
Nagu ikka, saab ka sel korral üritust jälgida otseülekandes: tv.itrotid.ee.
Loodusõhtu osalustasu õpilastele, tudengitele ja pensionäridele on 1 euro ja täiskasvanutele 2 eurot.
Enne õhtu algust avatakse rahvusraamatukogu fuajees näitus „Looduse Aasta Foto 2011” ning tutvustatakse uut võistlust „Looduse Aasta Foto 2012”.
Looduse Omnibuss
Vereta jahi fotosaak Tartus
Tartu keskkonnahariduskeskuse saalis saab 1.–29. veebruaril vaadata eelmisel aastal vereta jahil tehtud fotosid.
Fotojahti peeti Pärnumaal Jäärumetsa jahipiirkonnas kevadel 20.–22. mail
ning sügisel 9.–11. septembril. Selle pildistamisürituse jahiloom oli
metskurvits, kuid jäädvustada võis kõike ja kõikjal: nii vees, õhus kui
ka maa peal.
Loomafotoretke on tehtud alates 1997. aastast ja seda korraldavad Eesti
loodusmuuseum, RMK ja Overall, toetavad aga Eesti Loodus, Loodusesõber,
Eesti Mets, Eesti Jahimees, Eesti jahimeeste selts, Looduse Omnibuss ja
looduskalender.ee.
Vereta jahi näitust saab Tartu keskkonnahariduskeskuses vaadata tasuta.
Tartu keskkonnahariduskeskus
VVV kutsub vana aja suusamatkale
Vapramäe–Vellavere–Vitipalu sihtasutuse 2012. aasta matkasarja avamatk toimub 4. veebruaril algusega kell 11.
Vana aja suusamatka nime kandev talveretk algab Tartumaa
tervisespordikeskuse esimesest parklast. Matkateekond kulgeb Vitipalu
matkaradadel: suusatatakse mööda ettevalmistamata rada ning uuritakse
lumel ja looduses leiduvaid jälgi. Matka lõpus saab proovida ka
räätsadega liikumist.
Matkasarjas on tulekul kokku neli retke: igal aastaajal üks. Oodatud on
kõik huvilised koos perede ja sõpradega. Matkadest osavõtt on prii.
Teavet leiab sihtasutuse kodulehelt www.vvvs.ee ja tulekust tasub märku
anda Triin Pertelsile triinu@vvvs.ee või telefonil 525 4172.
NUPUTA
Kaks
nädalat tagasi oli Uudistaja lõpus nuputamisülesanne: soovisin teada,
missuguse kaitsealuse rändrahnuga on tegu ja kus see asub. Foto on
pildistanud 1970. aastal Edgar Kask: oma ajal kirjutas ta Eesti
Loodusele palju sisukaid kaastöid.
Õigesti arvasid need, kes pakkusid Käsmu viiva tee ääres asuvat Saadumetsa suurkivi.
Vastajaid oli kokku üheksa ja kolm kiiremat neist Kai Vilt, Karmen Kaldvee ja Mari Tiits. Aitäh osalejatele!
Jätkame äraarvamismängu!
Foto: Juhan Kivi/EL fotoarhiiv
Sel korral pakun mõtisklemiseks maastikufoto, mis samuti on pärit Eesti
Looduse fotoarhiivist. Ilmselt on see pilt tehtud 1970. aastatel,
kahjuks täpsemat aega ei ole märgitud. Vaated sellele orule on
maastikupildistajate ja -imetlejate jaoks kindlasti meeliköitvad ka
praegusajal.
Fotol on selgesti näha kaks järve, nende lähedal on veel mitu järvesilma.
Mis järvedega on tegu? Vastusesse tuleks kirja panna just need kaks järve, mis fotol näha.
Ootan pakkumisi kuni 3. veebruarini aadressil palo.katre@gmail.com.
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com

Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15
Kui Te ei soovi Loodusajakirja uudiskirja enam saada, siis klõpsake
järgnevale viitele või kopeerige see oma Internetilehitseja
aadressireale: http://www.loodusajakiri.ee/uudised.php?mail=[email]&nimi=[name]&f=1&g=2
|