UUDISTAJA
13. aprill 2012
MÄRTSIST APRILLI
Selle alajaotuse pealkiri võiks olla ka „Kevadest talve kaudu kevadesse tagasi”: just selliseid üllatusi on naljakuualguse ilm meile pakkunud.
Kui märtsi lõpuks oli lund Eestis veidi rohkem veel vaid riigi kirde- ja kagunurgas (pildil EMHI 1. aprilli hommiku lumekaart), ...
... siis 3. aprilli kaardil oli kardinaalselt erinev muster
Võrdluseks lisan eilehommikuse, 12. aprilli kaardi
Mõned fotod illustratsiooniks, lisa leiab blogist toomasjuriado.blogspot.com.
1. aprill: krookused pole botaanikaaias enam uudis, ...
... küll on esimesed sillaõied just puhkenud
3. aprill: hommikune vaade koduaknast Tartu Annelinnas
Sobiv motiiv jõulukaardile
Lumele pudiseb taevast veel lisa
4. aprill: Tartu–Tallinna maantee lumiseim lõik tundus olevat Kose-Risti kandis
Emajõgi on saavutanud selle aasta rekordkõrguse: 205 cm üle mõõdujaama nulli
5. aprill: lilled küünivad botaanikaaias jälle lumest välja
Sellise (või mõne analoogse) EMHI ilmakaardi läkitasid 7. aprillil Näoraamatusse õige mitu sõpra. Ühel saadetisel oli tabav kaaskiri: „Kaks Eestit”
Seekordses „esimeses Eestis” oli näha isegi päikest, ...
... kindlasti sai rõõmsalt nautida õhuvanne
8.–9. aprillil jõudsid juba tühjapoolsed lumepilved ka Lõuna-Eestisse
10. aprill: vesi Emajões on maksimumiga võrreldes 5 cm taandunud
LOODUSAJAKIRI
Aprilli Eesti Loodus: puude lõikamisest fosforiidikaevandamise ja kaunite kunstideni
Värske Eesti Looduse põhiloos tutvustab ornitoloog Hannes Pehlak tänavuse aasta linde, väiketülli ja liivatülli. Saab teada nende kurvitsaliste eluolust nii Eestis kui ka maailmas ning arvukuse muutuste arvatavatest põhjustest. Pikemas kirjutises on kõne all ka selle aasta puu: õunapuud meie ja teiste rahvaste pärimuses kajastab Marju Kõivupuu.
Veebruaris ilmunud pilt köndistatud Tudu Pilvepuust ärgitas arboriste ja dendrolooge vaidlema tulbastamise kui hooldusvõtte põhjendatuse üle. Luua metsanduskooli õpetaja Veiko Belials ja arborist Sulev Järve on veendunud, et tulbastamine on kuritegu puu suhtes, sest niimoodi talitledes määratakse puu enamasti aeglasele surmale. Dendroloog Aino Aaspõllu aga väidab, et tulbastamine on sageli ainus võimalus, kuidas liiga suureks kasvanud puud mingilgi kujul alles hoida. Milliseid seisukohti õigeks pidada, jääb küll suuresti lugeja otsustada.
Tõnno Jonuks ja Ester Oras heidavad pilgu Eesti soode arheoloogiale: rabadest ja madalsoodest on meil juhtumisi leitud ehteid, relvi, sooteid ja isegi muumia. Siit ka üleskutse turbakaevandajatele: kuna selliseid avastusi tehakse juhuslikult, siis tasub olla turbamaardlates tähelepanelikum.
Aprilli Eesti Loodusesse on mahtunud palju muudki huvitavat: jätkame fosforiidikaevandamise võimalikkuse arutelu kohalike elanike seisukohtadega ning meenutame Eesti Looduse osa fosforiidisõjas, uurime Endla looduskeskuse sulgemise asjaolusid ning vaeme oblikalehtede söömise poolt- ja vastuargumente. Intervjuu on legendaarse teatmeteoste illustraatori, Konrad Mägi ateljee juhataja ja õppejõu Heldur Viiresega. Põhjalikust artiklist saab teada meritähtedest geoloogi töölaual ning soode taastamisest Eestis. Viimati mainitud tegevus on tekitanud hulga küsimusi: soid on meil niigi. Kas meil soid ikka jätkub ja miks neid on vaja taastada? Ka sellele küsimusele leiab vastuse Eesti Looduse aprillinumbrist.
Eesti Loodus
EESTI SÕNUMEID
Euroopa Kohus jättis Eestile soodsa kasvuhoonegaaside otsuse jõusse
29. märtsil kuulutas Euroopa Kohus oma otsuse nn. kasvuhoonegaaside kohtuasjas, lõpetades peaaegu viis aastat kestnud kohtuvaidluse Eesti ja Euroopa Komisjoni (EC) vahel. Euroopa Kohus jättis jõusse Eestile soodsa üldkohtu otsuse, lükates tagasi kõik komisjoni argumendid.
Eesti esitas 2007. aastal hagi, mille järgi tühistatakse EC 2007. aasta otsus Eesti kasvuhoonegaaside tasuta kvootide jaotuskava kohta perioodiks 2008–2012. Kõnealuses otsuses oli komisjon Eestile ühepoolselt ette näinud tasuta saastekvootide ülempiiri 12,7 miljonit tonni aastas. Nüüd kinnitas komisjon oma uues otsuses Eesti esitatud uue jaotuskava mahus 13,3 miljonit tonni aastas. Peale selle peab komisjon muidugi arvestama Euroopa Kohtu otsusega ka tulevaste otsuste tegemisel.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on tegemist märkimisväärse kohtuvõiduga ka selles mõttes, et üldiselt ei ole komisjoni vastu algatatud kohtuasjad olnud liikmesriikidele kuigi edukad.
Välisministeerium
See havi on püütud Ungarist Dráva jõest; meil ei tohiks sellist pilti nüüd mõnda aega näha
Foto: Wikimedia
Kudevat haugi ei tohi püüda
Keskkonnainspektsioon tuletab meelde, et kudeaja tõttu on meie veekogudel haugipüük keelatud. Kudeva kala püüdmine on looduse suhtes kuritahtlik ja toob kaasa karmi karistuse.
Kalapüügieeskirja järgi on keelatud püüda haugi jäävabas vees, välja arvatud Võrtsjärves ja meres, 15. märtsist 10. maini. Võrtsjärves on haugipüük keelatud 15. märtsist 30. aprillini, meres 1. märtsist 30. aprillini. Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel algab haugipüügikeeld 15. aprillist ja kestab 15. maini.
Kudeaegne püügikeeld tuleneb eesmärgist võimaldada suguküpseks saanud kaladel järglasi saada ja see kehtib enamiku oluliste kalaliikide puhul. Iga loodusest vähegi hooliv inimene peaks mõtlema, millist kahju kudemata kalade püük kalavarudele tekitab.
Keskkonnainspektsioon on järelevalvet veekogudel tugevdanud, tehes koostööd ka politsei- ja piirivalveametiga.
Keskkonnainspektsioon
Keskkonnaametil ilmus uus Keskkonnaharidusleht
Keskkonnaharidusleht ilmub kaks korda aastas, sügisel ja kevadel. Sellekevadises lehes on juttu keskkonnahariduse arendamisest, keskkonnaharidusest riiklikes üldhariduse õppekavades, sotsiaalsest õppimisest ja säästva arengu haridusest, õuesõppest nii õpilastele kui ka õpetajatele. Lehes tutvustatakse lähemalt Saaremaa ühisgümnaasiumi, Lehola keskkonnahariduskeskuse ja Ida-Virumaa koostöökoja (ehk ümarlaua) tegemisi ning kutsutakse talgutele. Osa saab loodusdokumentaalfilmi võttepäevast.
Leht saadetakse lasteaedadele, üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolidele, omavalitsusasutustele, noortekeskustele, raamatukogudele ja keskkonnaharidusega tegelevatele asutustele.
Keskkonnahariduslehe leiab eesti- ja venekeelsena keskkonnaameti kodulehelt http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/esf-programm-keskkonnahariduse-arendamine/keskkonnahariduse-teabeleht/.
Keskkonnaamet
UUDISTAJA UUDISTUSI
Keskkonnahariduskeskus sai 10-aastaseks
2002. aasta 8. aprillil tööle hakanud Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) pakkus huvitavaid üritusi terve nädala jooksul. Mõnel neist oli kohal ka Uudistaja fotoaparaat.
Reedel, 6. aprillil said huvilised Lõunakeskuse kevadlaadal meisterdada pesakaste ja ...
... taaskasutusmaterjalist ehteid ...
... ning värvida linnupilte
Laupäeval TÜ botaanikaaias koos ornitoloogiaühinguga peetud linnalinnulaupäevakulgi kopsisid haamrid, ...
.. aga Aire Orula juhatusel sai ka linde tundma õppida
Samuti mängiti mitmeid päevakohaseid mänge ja lahendati linnuristsõna
Pühapäeval traageldati keskuse ees pargis talgute korras puudele kokku nn. kudumisgrafiti
Kudumisgrafiti siht on „juhtida inimeste tähelepanu keskuse tegevusele ning selle ruumilisele paiknemisele ja kohalolule Tartu haridusmaastikul”, nagu ütles teo algataja Terje Ong (fotol valges baretis).
Esmaspäeva, 9. aprilli tööpäeva lõpus oligi avaliku, linnarahvale mõeldud sünnipäevatähistuse põhiüritusena kavas just kudumisgrafiti „lahtiharutamine”, ...
... kus kaasa lõi ka linnapea Urmas Kruuse
Loodusmaja õpetaja Helle Kondi juhendusel sai viktoriini lahendades tundma õppida pargi elustikku
Keskuse saalis avati aga kunstnik Epp Margna imetoredate puidule maalitud piltide näitus „Mälukandjad”.
Näitus jääb lahti mai lõpuni, seda saab vaadata tööpäevadel kell 10–17
Teisipäeval tähistati sünnipäeva kitsamas sõprade ringis. Sel pildil meenutab keskuse asutamist geoloog Ivar Puura, kelle osa selle haridusasutuse sünnis oli väga suur
Siin aga puhutakse küünlaid sünnipäevatordil
Sama päeva õhtul oli järjekordne Matsalu loodusfilmifestivali filmide linastus; sünnipäevanädala puhul tasuta.
Kolmapäeva õhtul võisid huvilised koos ökoloog Marko Mägiga avastada linnaloodust, neljapäeval oli aga Tartu loodusmaja kevadkonverents, kus õpilased esinesid oma loodusteemaliste ettekannetega.
Aga ühe kudumisgrafiti punus keskkonnahariduskeskuse rahvas ka Lille mäele, ...
... sinna, kus käsil vana ajaloolise loodusmaja lammutus ...
... ja kuhu loodetavasti õige pea kerkib keskuse uus kodu. Sünnipäeva aegu sai selle maketti Kompanii tänava majas vaadata
Kevadnäitus õpetas tundma pajusid
Tartu ülikooli botaanikaaed oli kevadpühadeks ette valmistanud näituse põhjapoolsete maade esimestest kevadekuulutajatest pajudest. Koostöös TÜ loodusmuuseumiga valminud väljapanekus oli võimalik näha nii praegu urvaehtes pajusid kui ka neid, mis õitsevad alles maikuus. TÜ loodusmuuseumi botaanika- ja mükoloogiamuuseumi kogudest pärit herbaarlehtedena olid vaatamiseks välja pandud ka kõik kakskümmend Eesti pärismaist paju (remmelgat) oma suvises leherüüs.
Kevademeeleolu lõid botaanikaaia aedniku Annela Nõmmiku tehtud pühadekaunistused ning osaühingu Grenimal välja pandud erisugused kodulindude munad.
TASUB OSALEDA
Noor juttselg-kärnkonn ehk kõre
Foto: Wikimedia
Kahepaiksed ja roomajad ootavad üleslugemist
Keskkonnateabe keskuse iga-aastaseks traditsiooniks kujunev loodusvaatluste andmebaasi vaatlusvõistlus keskendub tänavu kahepaiksetele ja roomajatele.
Mõlema liigirühma kõik liigid on Eestis looduskaitse all. Seetõttu palutakse vaadeldavaid isendeid mitte ülemäära häirida ega neile kahju tekitada.
Võistlus kestab 1. aprillist kuni 30. septembrini ning toimub neljas kategoorias. Vt. täpsemalt loodusvaatluste andmebaasi kodulehelt loodusvaatlused.eelis.ee.
Maailmakoristuse meeskond kutsub prügi kaardistama
„Teeme ära” maailmakoristuse meeskonna korraldatud prügikaardistustalgud algasid 31. märtsil ja kestavad sügiseni.
Selleks on valmistatud globaalselt kasutatav prügikaart, mis võimaldab koristamist vajavad paigad kaardile kanda igas maailma punktis. Prügi saavad eriti mugavalt kaardistada iPhone’i ja Androidi telefoni omanikud, kes laevad selleks alla tasuta tarkvaralahenduse. Kui nutitelefoni käepärast ei ole, saab kaardistada ka fotokaamera abil või tavalist paberkaarti abiks võttes, märkides koristamist vajavad kohad hiljem sidusrežiimis prügikaardile.
Prügikaardistamise juhised ja tarkvara allalaadimise võimalused leiab aadressilt http://www.teemeara.ee/maailmakoristus/kaardista-prugi/kuidas-kaardistada.
Maailmakoristuse meeskonna prügikaardistustalgud on juba peetud Tartu-, Võru-, Põlva-, Harju-, Rapla- ja Järvamaal. Eeloleval nädalavahetusel on need kavas Saare-, Lääne- ja Hiiumaal, 21.–22.04 Lääne- ja Ida-Viru- ning Jõgevamaal, 28.–29.04 Pärnu-, Valga- ja Viljandimaal.
MAAILMAST
Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Janez Potoènik
Foto: Wikimedia
Euroopa kodanikud: veeprobleemid nõuavad lahendust
Euroopa Komisjoni teatel leiab Eurobaromeetri uuringu järgi peaaegu kolmveerand Euroopa kodanikest, et EL peaks leidma lisameetmeid, lahendamaks veeprobleeme Euroopas.
Uuring korraldati kõigis EL liikmesriikides. 68% vastanuist leidis, et veeprobleemid on tõsised: nii vee kvaliteet kui ka kättesaadavus. Vahemere piirkonnas on suurem mureallikas põuad ning 79% Euroopa kodanikest peab tõsiseks probleemiks üleujutusi.
Lahendusteedest peetakse kõige olulisemaks parandada inimeste teadlikkust, ka leidsid toetust ideed kehtestada rangemad trahvid, muuta hinnapoliitika õiglasemaks ja pakkuda rahalisi stiimuleid. Enamasti toetatakse kasutusmahul põhinevat veehinda ning leitakse, et keskkonnamõju suurenedes peab tõusma ka vee hind. EL-lt nõuab veeprobleemide lahendusi 73% Euroopa kodanikest.
Euroopa Komisjoni (EC) keskkonnavoliniku Janez Potoèniku sõnul on EL pikki aastaid veekvaliteedi parandamiseks tööd teinud ja see on andnud tulemusi: joogi- ja suplusvesi on varasemast hoopis kvaliteetsem ning palju rohkemates linnades töödeldakse reovett nõuetekohaselt.
Osaliselt uurimise tulemuste põhjal koostab EC Euroopa veevarude kaitse kava, mis peaks valmima tänavu novembris. Kavas pakutakse majandus- ja kliimamudelite analüüsile toetudes veepoliitika arendamise meetmed 2020. aastani.
EC esindus Eestis
Professor James Crabbe on sukeldunud koralle uurima
Foto: Earthwatch
Earthwatch edendab „kodanikuteadust”
Oxfordis tegutsev keskkonnaorganisatsioon Earthwatch on 40 aastat innustanud tavainimesi osalema teaduslikes keskkonnauuringutes ning neid uuringuid rahastanud. Järjekordse töövõiduna nn. kodanikuteaduse (citizen science) vallas tõstetakse esile korallirifiuurija, Bedfordshire’i ülikooli professori James Crabbe’i ajakirjas International Journal of Zoology avaldatud soovitusi Jamaica ohustatud koralliriffide kestliku kaitse ja kasutuse kohta.
Nimelt lõi uuringutes Jamaica põhjaranniku lähedal kaasa 90 vabatahtlikku, kes tegid mitme aasta vältel kokku 6000 mõõdistust. Leiti, et teatud koralliliigid on selliste ilmastikunähtuste nagu 2005. aasta El Niño suhtes vähem tundlikud kui teised. Nende vaatluste põhjal koostas Crabbe kaitsekorralduskava, milles soovitas jagada piirkonna erisugust kaitset vajavateks vöönditeks. Tsoneerimine peaks aitama paremini ühitada looduskaitsehuve turismiarendajate ja arendajate soovidega.
Nüüd on trükki jõudnud järgmine mahukas töö, kus on kokku võetud „kodanike-teadlaste” pikaajalisel osalusel tehtud uuringud. Earthwatchi uurija Lee Dyer käsitleb selles keemilise ökoloogia probleeme.
Earthwatch
Selleks, et Etioopias elava, veel eestikeelse nimeta lõolase Heteromirafra sidamoensis võiks kriitiliselt ohustatud liikide seast päästa, on kindlasti vaja rajada tema elupaika, Libeni tasandikule, kaitseala
Foto: Greg Davies / BirdLife
Pool maailma loodusele tähtsaimatest aladest on praegu kaitseta
Maailma riikide valitsused on kohustunud suurendama 2020. aastaks kaitsealust pinda, et pidurdada elurikkuse hävingut. Paraku näitab vastne uuring, et vaid pooled elustikule kõige tähtsamad alad on täieliku kaitse all.
Rahvuspargid, omavalitsuste hallata loodusreservaadid ja muud kaitsealad on liigikaitse nurgakivi. Praegu on nendega kaetud 13% maakera maismaast. 2010. aastal võtsid maailma valitsusjuhid Nagoyas endale kohustuse saavutada olukord, et see suhtarv ulatuks 17%-ni.
Üle 40 teadlase ligi 30 institutsioonist on nüüd leidnud, et see töö pole kuigi hästi edenenud. Nimelt võrreldi kaitsealade kattumist kahe tähtsaima ülemaailmse looduskaitsevõrgustiku aladega. Nendeks on tähtsad linnualad (IBA), mida on maailmas linnukaitse otstarbel valitud üle 10 000, ning nn. nullkadumisalliansi (Alliance for Zero Extinction) 600 ala, mis on viimased ja ainsad varjupaigad äärmiselt ohustatud selgroogsetele loomadele ja taimedele. Just neist aladest ongi ainult pooled kaitse all. Seejuures on täielikult kaitstud vaid viiendik kuni kolmandik, teised alad on osalise kaitsega. Ometi on tõestatud, et vaid tähtsate elupaikade kaitse suudab elurikkuse kadu pidurdada.
BirdLife
KOMMENTAAR
Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi
Ei salga, et kuulun eaka inimesena nende konservatiivide hulka, kes, kuulnud mõtet kudumisgrafitist ehk siis puudele traageldatavatest triibulistest vardatöödest, nõutult käsi laiutas: miks ometi peaks küll hakkama sel moel kaunistama puid, kes peagi lehtides ju aina kenamaks muutuvad?! Nüüd hakkan aru saama, et see on siiski õige hea idee.
Mul on olnud võimalust ja õnne Tartu keskkonnahariduskeskuse tegevust seirata päris keskuse loomishetkest peale, vahel veidi harvemini ja kaugemalt, aeg-ajalt päris lähedalt. Ja mind on ikka vaimustanud keskuse töötajate ind ja ideederohkus. Ning ka edukus oma plaane ellu viia.
Aga kui ma püüan nüüd mõttes silme eest läbi kerida nende kümne aasta tegude meediakajastusi, siis – ma ei usu, et eksin – ei mäleta ma ainsatki korda, kui auväärt Postimees oleks mõnele TKKHK väärt loodusharidusettevõtmisele pühendanud sama suuri pilte kui sel kolmapäeval loos „Tartus koorusid puudelt kudumid”. Isegi pildile jäänud linnapea Urmas Kruuse torises, et „peab siis nüüd ikka poliitikust nii suure pildi lehte toppima!”. Iseenesest näitab juba see pealkiri paraku ka kirjutaja äärmist pealiskaudsust ja seda, et ta on kõik segi ajanud: ei koorunud need kudumid nii väga veel ühti. Ja ei viida lõnga ei nüüd ega ka tulevikus Tartu Maarja koolile, nagu ta lookeses kirjutab. Aga see polegi praegu kuigi oluline.
Oluline on pigem see, et keskuse noored nutikad ja tarmukad neiud on tõepoolest vähemalt korraks saavutanud oma eesmärgi: „juhtida inimeste tähelepanu keskuse tegevusele /.../ ja kohalolule Tartu haridusmaastikul” Tahaksin väga loota, et ka meedia suudab nüüd välja uurida, KUI tähtsat rolli TKKHK sel haridusmaastikul on mänginud ja küllap peagi veel edukamalt mängib. Ja sellele siis edaspidi ka sisu mõttes väärilist tähelepanu pöörata.
Toomas Jüriado
VÄRVILAIKE
TÜ botaanikaaias 12. aprilli hommikul
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|