Eesti Loodus

Tartu Jaani kirik

Täna saab veel valida Läänemere piirkonna imet
Juunis alanud turismialases hindamisvõistluses „Läänemere piirkonna kuus imet” lõpeb täna teine voor.
Selles valitakse 33 seni sõelale jäänud imest 16. Eestist jõudsid hindamisvõistluse teise vooru Tartu Jaani kirik, Soomaa rahvuspark, Eesti laulupidu, Tallinna vanalinn, Kaali meteoriidikraater ja Hiiumaa tuletornid. Hääletada saab veel täna aadressil www.6-bsr-wonders.net. Kandidaadid on jagatud kahte kategooriasse: loodus- ja kultuuripärand. Üks inimene saab valida kaks edasipääsukandidaati loodusväärtuste ja neli kultuuriväärtuste hulgast. Oma riigi kandidaatide poolt võib anda kaks häält.
Pärast kolme hääletusringi selguvad võitjad, keda tunnustab Läänemere turismikomisjoni president 8. novembril Poolas Sopotis.

Tartu vaksali ruumid on suurepärane koht sisuka näituse jaoks

Tartu vaksalis on Vikipeedia fotonäitus
25. augustil avati Tartu raudteejaamas näitus mulluse üleeuroopalise kultuurimälestiste fotovõistluse „Wiki Loves Monuments” võidutöödest. Näitusega tähistatakse eestikeelse Vikipeedia 10. sünnipäeva ja 100 000 eestikeelse artikli künnise ületamist.
Näitusel on väljas fotovõistluse parimad tööd Eestist ja Venemaalt: Iisaku katedraalist ja Peterburi mošeest Saula Siniallikate ja Keri saare majakani. Kõigi fotode autorid on Vikipeedia vabatahtlikud kaastöölised, pilte saab vabalt hankida Vikipeediast.
Näituse korraldasid ühiselt Wikimedia Eesti ja Wikimedia Russia.
Fotovõistlust „Wiki Loves Monuments” peetakse ka tänavu. Osaluseks tuleb pildistada kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud mälestisi ning laadida pildid septembrikuu jooksul spetsiaalse vormi abil üles. Eriti on oodatud pildid mälestistest, millest Vikipeedias veel fotosid pole.
Täpsema info leiab kodulehelt wikilovesmonuments.ee. Kümme žürii äramärgitud fotot saadetakse edasi ülemaailmse võistluse „Wiki Loves Monuments” finaali ning nende autoreid premeeritakse kindlasti ka muude auhindadega.
Wikimedia Eesti

Mammut, sibulad ja kala II
on Looduse Omnibussi pühapäevase, 2. septembri retke nimi. Peipsi äärde Kolkja ja Varnja vanausuliste juurde sõidetakse läbi Vooremaa, kus käiakse uhiuues Äksi jääajakeskuses mammutit vaatamas.
Retkel meenutatakse legendaarset looduskaitsjat Veljo Rannikut.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9 (tagasi kell 20). Sõidu hind koos muuseumipiletiga on täiskasvanutele 20, tudengitele, õpetajatele ja pensionäridele 15 ning õpilastele 10 eurot, koolieelikutele tasuta.

Info ja registreerimine 5647 6297või retked@looduseomnibuss.ee.

Algab osooniteemaline videovõistlus
Keskkonnaministeerium kutsub valmistama klippe, mis peaksid selgitama, kuidas Montreali protokoll ja selle elluviimine on aidanud kaitsta elu maal. Videovõistlusel „Kaitseme meid ümbritsevat atmosfääri, et see säiliks ka tulevastele põlvkondadele” saavad osaleda kõik 16. septembril 1987. aastal või hiljem sündinud noored.
Videolõikude esitamise tähtaeg on 15. oktoober ning võitjad kuulutatakse välja 31. oktoobril.
Vt. lähemalt www.envir.ee/1187292.

Aeg koguda ja näidata seeni
Tartu ülikooli loodusmuuseumi seente huvipäev – õpe ja seenenäituseks seente kogumine – on 5. septembril. Väljasõit kell 10 Vanemuise 46 eest. Osaleda saab tasuta, aga vajalik on eelregistreerimine: loodusmuuseum@ut.ee, info: tel.737 6076. Seeneretke juhendavad Teele Jairus ja Külli Kalamees.
Kahel järgmisel päeval, 6.–7. septembril kell 10–18 on seenenäitus Vanemuise 46 fuajees. Tasuta konsultatsioonid on kavas kell 11, 15 ja 17. Seente huvipäevi toetab KIK.

Võtame kokku pääsukeste pesitsustulemused!
Ornitoloogiaühing (EOÜ) tuletab meelde, et ootab hiljemalt 30. septembriks „Kodukoha pääsukeste” projekti raames andmeid räästa- ja suitsupääsukeste pesitsemise kohta.
Ankeeti saab täita EOÜ kodulehel otse failis www.eoy.ee/suitsupaasuke/materjalid/ANKEET_Kodukoha_paasukeste_loendus_2012.doc, samuti võib selle printida.

Kuidas tekib prügi?
Eesti rahva muuseum (ERM) ja „Teeme ära!” maailmakoristuse meeskond kutsuvad osalema koolilaste plakativõistlusel „Kuidas ese prügimäele sattus?”.
Võistlus toimub kahes vanuserühmas, I–VI ja VII–XII klassile, ning sobib õppekava teemaga „Keskkonna ja ühiskonna jätkusuutlik areng”. Plakativõistluse juhendi leiab ERM-i kodulehelt.
Võistlusel osalevad plakatid, mis on ERM-i saadetud hiljemalt 26. oktoobriks.

Allikas: player.vimeo.com

Veel on aega hankida materjali kajakafilmile
Võrgupaigas player.vimeo.com/video/47776415?title=0&byline=0&portrait=0&color=ffffff saab vaadata filmi „Kajakad linnas” ideekavandit.
Filmi jaoks materjali kogumise võistluse tähtaega pikendati kuni 15. aprillini 2013. Rohke osavõtt peaks lubama hankida võimalikult palju infot kajakate kohta linnas ja aitama teha neist kõnelevat loodusfilmi: paremaid laekunud töid kasutatakse filmis.
Oodatud on nii klipid kajakate huvitavast käitumisest kui ka kirjalik materjal. Filmida võib nii profikaamera kui ka nutitelefoniga. Parimatele jagab žürii auhindu.
Vt. võistluse reegleid www.animalcity.eu.

Tartu Teerajajate allee ootab täiendust
Kaks aastat tagasi Tasku keskuse juurest alguse saanud Tartu Teerajajate allee täieneb ka tänavu uute jalajälgedega. Kandidaate saab esitada veel täna kas internetis (www.tasku.ee/index.php?page=297&) või Tasku keskuse infoletis, täites kandidaadi ülesseadmise vormi.

Tartus alustab tööd noorte linnuklubi
Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK) hakkab tegutsema 10–18-aastasi linnusõpru koondav Tartu noorte linnuklubi, millega liitudes on võimalus kogenud juhendajate abil lähemalt tutvust teha meie tiivuliste kaaslaste imelise maailmaga ja õppida tundma linnuelu saladusi. Linnuklubis saadakse kokku paar korda nädalas, õppeaasta jooksul korraldatakse kaheksa pikemat ekskursiooni, kaheksa õppekäiku ja viis koolitust.
Sooviavaldus linnuklubiga liituda tuleb saata 10. septembriks aadressil aire.orula@mail.ee. Selles tuleb lühidalt kirjeldada oma linnuhuvi ja põhjendada liitumissoovi. Klubi tegevused on osalejatele tasuta. Tartu noorte linnuklubi käivitamist toetab KIK, projekti partner on Eesti ornitoloogiaühing.

MAAILMAST

Baanat kasutatakse usinalt
Foto: hel.fi

Jalgrattaparadiis Helsingis
Helsingis avati suvel Baana, uus jalakäigu- ja jalgrattatee läbi kesklinna, mis lühendab kulgemisaega Länsisatama ning Kamppi ja Töölölahti vahel.
1,3 kilomeetri pikkune ja 15 meetrit lai Baana paikneb tänavapinnast madalamal vanal raudteetammil, millel kaubarongid liikusid kuni 2008. aastani. Jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud osad on eri värvi ning neile pääseb nii Baana otstest kui ka tee keskel asuvatelt treppidelt või allasõiduteedelt. Treppe on viis, rampe neli.
Baana pole pelgalt rattatee. Selle ääres on pesapalli- ja petangiväljakud ning lauatenniselauad, samuti pingid ja jalgrattahoidlad. Helsingi sai juurde ka haljastust: Baana äärde istutati 180 puud, 4000 põõsast ning rohkesti lilli. Objekt läks maksma ligi viis miljonit eurot.
ELTIS

Kolm meetrit pika ja veerand tonni kaalunud kaluuga topis Habarovski muuseumis
Foto: Wikimedia

Päästke tuurlased inimeste söögiisu eest!
Ameerika riiklik merekalandusamet (Fisheries) teatas 27. augustil, et on algatanud aastase uuringu, selgitamaks, kas viit tuurlaseliiki on vaja kanda ohustatud liikide nimekirja (ESA, Endangered Species Act). See on vastus paari rahvusvahelise loomakaitseorganisatsiooni kevadisele petitsioonile, milles nõuti 15 tuurlaseliigi arvamist sellesse nimistusse. Ülejäänud kümne liigiga on hakanud tegelema USA kalandus- ja jahindusamet.
Organisatsiooni WildEarth Guardians kõneisiku Taylor Jonesi sõnul on tegemist 200 miljonit aastat vanade liikidega, kes ei puugi aga inimeste pöörase söögiisu tõttu enam kaua alles püsida. „Kuni sajandivanuseks elavaid olendeid ei tohi vaadelda lihtsalt kaubandusartiklina,” manitseb Jones.
Inimesed ihaldavad nii tuuraliha kui ka -marja. Kalade olukorda on suuresti halvendanud paisud, mis on blokeerinud nende kudemisalad, samuti ohustab tuurlasi reostus. Nende suurte kalade olukord on kehv kogu maailmas; lahenduseks ei saa olla mõnede ekspertide arvamus, et ainus võimalus tuurlasi alles hoida on kasvatada neid tehisoludes.
Viis liiki, kellega Fisheries nüüd tegeleb, on atlandi tuur (Acipenser sturio), kelle ainus sigiv asurkond Prantsusmaa Garonne’i jõel on allakäiguteel; aadria tuur (Acipenser naccarrii) ja Hiinas elav Acipenser sinensis, keda kumbagi on looduses alles vaid umbes veerand tuhat isendit; kunagi Jaapani toiduturge täitnud sahhalini tuur (Acipenser mikadoi), keda nüüd on teada ainult paarkümmend sigivat isendit, ning maailma suurimate mageveekalade sekka kuuluv kaluuga (Huso dauricus), keda hinnanguliselt on 19. sajandi arvukusest alles vaid viiendik ja keda endistviisi massiliselt salakütitakse kaaviari pärast.
WildEarth Guardians


	2012/12