4/2010

artiklid
Eesti metsaühistute arenguvõimalusi

Eelmises Eesti Metsa numbris olid vaatluse all metsaomanike ühistute mudelid Euroopas. Mil moel on võimalik arendada Eesti metsaühistuid, arvestades Soome ja Rootsi mudeleid?

Kas Eesti seadused takistavad arendamast samalaadseid metsaühistuid kui soomes ja rootsis?
Eeldatavasti pole süüvimine sügavatesse õigusanalüüsidesse metsandusajakirja lugejatele kuigi paeluv, seetõttu piirdume kokkuvõtlike järeldustega.

Vaadeldes tulundusühistuseaduse kogu normistikku, ei leia sätteid, mis teeksid võimatuks luua samadel eesmärkidel ja tegevusaladel toimivaid ühinguid nagu Metsäliitto ja Södra. Järgitud on analoogseid põhimõtteid: liikmete kohustuslik rahaline või mitterahaline panus, liikmete kohustus osaleda ühistu tegevuses ja nende hääleõiguse võrdsus. Eesti tulundusühistuseadus on küllaltki paindlik, lubades paljusid aspekte korraldada põhikirja järgi. Näiteks saab üldpõhimõtte kohaselt igal liikmel olla üks osamaks, kuid põhikirjas saab määrata, et ühistu liikmel võib olla rohkem kui üks osamaks ning seada selle kohta lisatingimusi. Nii saab luua samalaadseid kapitale nagu Soomes ja Rootsis: kaasata liikmetelt ühingusse lisaraha, aga ka pakkuda liikmetele lisasoodustust. Ühistu saab põhikirjaga ette näha, millistel tingimustel võib liikmetel olla lisaosamakseid, ning määrata kindlaks, millised õigused sellega kaasnevad (näiteks võib teatud koguste korral maksta boonusraha, kui liige turustab ühistule metsamaterjali, maksta lisaks dividenditulu aastakasumi alusel vms.). Samuti ei nõua Eesti ühinguõigus, et kapitali peaks looma ainult rahalise sissemakse teel. Võimalik on ka mitterahaline sissemakse, näiteks metsamaterjali või kasvava metsa raieõiguse andmine ühistule. Ühistu liikmeks lubab seadus astuda igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kuid taas saab põhikirjas esitada tingimusi, millele liikmed peavad vastama. Seega on võimalus liikmeks saamist piirata näiteks kriteeriumitega metsaomandi suuruse või muul moel isiku metsandusliku tegevuse kaudu. Samuti lubab seadus ühistu põhikirja kohaselt kokku leppida, kuidas maksta dividende. Üldpõhimõtte järgi makstakse dividende liikme osaluse alusel ühistu tegevuses (näiteks saab makstavate dividendide suuruse seada sõltuvusse ühistule tarnitava puidu mahust), kuid teatud piirangutega lubab seadus põhikirjas ette näha, et dividende makstakse ka liikme osamaksu suuruse järgi. EEsti õigusaktidEs Ei olE olulisi takistusi luua tulundusühistuid, mi s pakuksid mEtsaomani - kulE tEEnusEid Nagu Soome ja Rootsi praktika ülevaade näitas, on liikmeboonuste süsteemi juures oluline roll lepinguõiguslikel vahenditel: liikmed võivad ühistuga sõlmida mitmesuguseid lepinguid, millega võtavad ühistu ees puidumüügikohustusi, ühistu seevastu tagab teatud hinnaeelised. Üldprintsiibi järgi kehtib Eesti lepinguõiguses lepinguvabaduse põhimõte. See tähendab, et pooled on vabad valima, millise sisuga leping sõlmida. Tõsi, arvestama peab õigusaktidest tulenevaid piiranguid. Ent lepinguõiguslikes aktides ega metsanduslikes eriaktides ei sisaldu eriomaseid sätteid, mis teeksid võimatuks Soomes ja Rootsis kasutatud lepingumudelite rakendamise Eestis. Seega ei ole Eesti õigusaktides olulisi takistusi, mille tõttu oleks märkimisväärselt pärsitud või lausa võimatu luua tulundusühistuid, mis pakuksid metsaomanikele teenuseid. Teatud nüansid võivad küll Põhjamaade ühinguõiguse normistikust lahkneda, kuid need erinevused ei tee samalaadse algatuse elluviimist Eestis võimatuks. EEstis rakEndatud mudEli tE ErinEvusi võrrEldEs soomE-rootsi süstEEmiga Et eelnev õiguslik käsitlus ei jääks pelgalt teoreetiliseks, toogem näide ühistulise majandustegevusese kohta Eesti maamajandussektoris. Tõenäoliselt on üks selle valdkonna tugevaimaid piimatootjate ühistu EPiim. Pilguheit nende põhikirja näitab, et ühistu liikmelisuse ja liikmete kohustuste kindlaksmääramisel ongi kasutatud tulundusühistuseaduse avaraid võimalusi. Nii on liikmelisus väga selgelt piiratud isikute tegevusalaga: liikmeks saavad olla kõik füüsilisest ja juriidilisest isikust piimatootjad. Osakapital moodustub aga kolmest maksest: 1) liikmeks astudes tuleb tasuda 10 000 krooni, 2) 40 000 krooni tasutakse siis, kui volinike koosolek on teinud asjaomase otsuse, 3) tasutakse igakuised osamaksud; selle suuruse saamiseks korrutatakse ühistule müüdava piima kogus kilogrammides kolme sendiga; osamaksu tasutakse viieteistkümne aasta jooksul alates liikmeks astumisest. Seega on liige ühistuga pikka aega seotud väga tugevate rahaliste kohustustega. Samamoodi kui SoomeRootsi mudeli puhul saab piimandusühistu EPiim osakapitali teha sissemakseid ühistule üleantava kaubana: esimesena nimetatud osamaksu võib tasuda piimatarnetega, teisena mainitud osamaksu kohta ei ole põhikirjas võimalust tasuda piimas, kolmandana nimetatud panus tasutaksegi piima üleandmisena. Ühistu põhikiri ei määra kindlaks boonuste maksmist liikmetele piimatarnete eest, küll on aga ette nähtud boonusraha ühistust väljaarvamisel. Nimelt on ettekirjutus, et liikmetele, kellel on ühistus liikmestaaži üle kümne aasta, arvestab ühistu väljaastumisel boonust. Selle arvutamisel korrutatakse 1% liikmete osamaksudena tasutud osamaksude kogusummalt ja liikmestaaži aastad. Seega on rakendatud boonussüsteemi, mis peaks motiveerima isikuid olema pika aja jooksul ühistuga seotud ja panustama ühistu tegevusse. Seda rõhutab ka dividendide maksmise süsteem. Põhikirjas on fikseeritud, et puhaskasumi jaotamisel järgitakse põhimõtet, mille kohaselt 50% dividendidena välja makstavast summast arvutatakse majandusaastal ühistu liikme tarnitud piimakoguse järgi ning 50% kogu ühistu liikmete tarnitud piimakoguse järgi alates liikmeks astumisest. Nagu ilmneb piimandusühistu E-Piim põhikirjast, ei ole takistusi, et rakendada Eestis samalaadseid boonussüsteeme kui Põhjamaades. KesKühistu eramets näide Enamik metsandusvaldkonnas tegutsevaid ühistuid on mittetulundusühingud. Mõned maakondlikud ühendused on siiski registreeritud ka tulundusühistuna. Küllaltki hiljaaegu, 2009. aastal, on loodud ka metsamaterjali turustamisele spetsialiseerunud üleriiklik tulundusühistu – keskühistu Eramets. Keskühistu Eramets liikmelisus erineb oluliselt Põhjamaade mudelist. Nimelt, kui Soomes ja Rootsis kuuluvad suures piirkonnas tegutsevate ühistute liikmeskonda metsaomanikud otse, siis Eestis saab metsaomanik olla keskse turustusorganisatsiooni liige üksnes kohaliku metsaühistu kaudu. Tõenäoliselt on selline ülesehitus ühistu tegevuse algfaasis ainuvõimalik. Eesti ajaloolist kogemust arvestades on üksikisikud ühistegevuse suhtes umbusklikud, seetõttu on ühist puidumüügiorganisatsiooni olnud lihtsam luua eksisteerivate ühistute alusel. Ent seegi mudel ei välista liikmetele mõeldud boonussüsteemi. Dividendide maksmisel on tõepoolest takistusi (kui mittetulundusühing saab keskühistult dividende, ei saa ta mittetulundusühingute seaduse piirangute tõttu neid rahaeraldisi metsaomanikele dividendidena välja maksta). Samas on täiesti võimalik näiteks ühistu kaudu rohkem puitu müünud metsaomanikule teha lisaks juurdemakseid lepinguliste suhete alusel. Juriidilisi takistusi ergutada liikmete tegevust ei ole, määravaks saab, kuivõrd edukas on keskühistu turustustegevus, et saaks teha lisamakseid ühistuga rohkem koostööd tegevatele ühistutele ja metsaomanikele. esimesed sammud on juba astutud Eestis on praegu päris hea katvusega metsaühistute võrgustik. Hoogsalt nõustatakse metsaomanikke, aidatakse taotleda toetusi jne. Asja tumedam pool on see, et need ühistud toimivad tänu riigi toele. Selles, et riik toetab kodanike ühendusi, polegi midagi taunimisväärset. Paraku teeb murelikuks olukord, et metsaühistute iga-aastasest tulubaasist hõlmab riigi toetus ligi 80%. Seega on ühistud riigi ülalpeetavad. Selline ühistute süsteem ei ole jätkusuutlik. Mida siis teha, et meie metsaomanike tulusid suurendada, aga samas ka ühistute finantsbaasi tugevdada? Põhjamaade kogemus näitab, et ühistud saavad ise raha teenida majandustegevuse kaudu: korraldades puidu müüki ja töödeldes puitu. Ent skandinaavlased ei taha meid oma rüppe ja riigi toetusest elamine ei ole jätkusuutlik. Kas me siis tõesti ei saa ise hakkama? Praktikas on juba astutud esimesi samme, et müüa puitu ühistute kaudu. Osa kohalikke metsaühistuid on korraldanud enampakkumise korras raieõiguse müüki ning ümarmaterjali turustatakse keskühistu kaudu. Edasises majanduskoostöös peakski tuginema sellele struktuurile. Seetõttu soovitan ühistulist puidumüüki arendades rakendada järgmist mudelit. 1. Korraldada kasvava metsa raieõiguse müüki kohaliku metsaühistu kaudu enampakkumise korras. Teenus sobib lageraielankide müügiks. 2. Korraldada metsamaterjali müük, kasutades keskühistu Eramets lepinguid. Töö metsaomanikuga peab tegema kohalik metsaühistu, kuid müüakse tsentraalsete hinnalepete järgi. Hõlmates eri metsaomanike puidukogused ühte müügilepingusse, tekib mahuefekt, mis annab ka väikemetsaomanikule parema hinnataseme. Kuidas edasi? Kui eelkirjeldatud teenuse puhul piirduda senise vahendustasu määraga (10 kr/ tm metsamaterjali müügi korral ja kuni 4% raieõiguse hinnast raielangi müügil), peaks ühistu igas kuus müüma umbes 3500 tihumeetrit ehk üle 40 000 tihumeetri aastas. Selline puidukäive annaks võimaluse rakendada ühistus täistööajaga vähemalt üks isik puidu müügi alal. Kui igas maakonnas suudaks ühistu korraldada puidu müüki sellises mahus, oleks üle-eestiline aastamaht üle 600 000 tihumeetri puitu. Erametsade aastasest raiemahust hõlmab see 15–20%, mis oleks arvestatav näitaja kogu puiduturul.Sellise müügimahu korral arvestaksid lõppostjad ühistusüsteemi kui olulist tarneallikat ning oleksid valmis pakkuma häid turustamistingimusi (kõrgeim hind, krediteerimine jne.). Nii suureneks omakorda ühistute turujõud, mis annaks võimaluse taotleda veelgi paremaid tingimusi ja lõpuks pakkuda metsaomanikele paremat müügihinda. Kuid kirjeldatud visioon ei teostu metsaomanike endi panuseta. On enesepettus jääda lootma, et keegi kuskilt tuleb ja teeb selle ära. Soome ja Rootsi näited on kinnitanud, et oluline on nii ühistu abi liikmetele, aga ka metsaomanike osalus ühistegevuses. Seetõttu soovitan metsaomanikel, kes uurivad puidumüügi võimalusi, võtta kindlasti ühendust piirkonna metsaühistuga ja vähemalt tutvuda nende pakutuga. Kui praegu ei pruugi ühistu pakutud hind olla turu kõrgeim, tasub ikkagi kaaluda puidumüüki ühistu kaudu. Nii aidatakse luua süsteemi, mis loob tulevikus paremad müügitingimused. Kindlasti saame vahetada teavet Põhjamaade metsaühistutega ja teha nendega koostööd turumajanduslikel alustel. Aga ei tasu oodata mingeid eritingimusi seetõttu, et oleme sõbraliku naaberriigi metsaomanikud. Kui tahame käivitada erametsanduse tulundusliku ühistegevuse, peame ise ettevõtlikud olema.



Jaanus Aun, SA Erametsakeskuse juhatuse liige

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: