4/2010



artiklid
Eesti metsahistute arenguvimalusi

Eelmises Eesti Metsa numbris olid vaatluse all metsaomanike histute mudelid Euroopas. Mil moel on vimalik arendada Eesti metsahistuid, arvestades Soome ja Rootsi mudeleid?

Kas Eesti seadused takistavad arendamast samalaadseid metsahistuid kui soomes ja rootsis?
Eeldatavasti pole svimine sgavatesse igusanalsidesse metsandusajakirja lugejatele kuigi paeluv, seetttu piirdume kokkuvtlike jreldustega.

Vaadeldes tulundushistuseaduse kogu normistikku, ei leia stteid, mis teeksid vimatuks luua samadel eesmrkidel ja tegevusaladel toimivaid hinguid nagu Metsliitto ja Sdra. Jrgitud on analoogseid phimtteid: liikmete kohustuslik rahaline vi mitterahaline panus, liikmete kohustus osaleda histu tegevuses ja nende hleiguse vrdsus. Eesti tulundushistuseadus on kllaltki paindlik, lubades paljusid aspekte korraldada phikirja jrgi. Niteks saab ldphimtte kohaselt igal liikmel olla ks osamaks, kuid phikirjas saab mrata, et histu liikmel vib olla rohkem kui ks osamaks ning seada selle kohta lisatingimusi. Nii saab luua samalaadseid kapitale nagu Soomes ja Rootsis: kaasata liikmetelt hingusse lisaraha, aga ka pakkuda liikmetele lisasoodustust. histu saab phikirjaga ette nha, millistel tingimustel vib liikmetel olla lisaosamakseid, ning mrata kindlaks, millised igused sellega kaasnevad (niteks vib teatud koguste korral maksta boonusraha, kui liige turustab histule metsamaterjali, maksta lisaks dividenditulu aastakasumi alusel vms.). Samuti ei nua Eesti hinguigus, et kapitali peaks looma ainult rahalise sissemakse teel. Vimalik on ka mitterahaline sissemakse, niteks metsamaterjali vi kasvava metsa raieiguse andmine histule. histu liikmeks lubab seadus astuda igal fsilisel vi juriidilisel isikul, kuid taas saab phikirjas esitada tingimusi, millele liikmed peavad vastama. Seega on vimalus liikmeks saamist piirata niteks kriteeriumitega metsaomandi suuruse vi muul moel isiku metsandusliku tegevuse kaudu. Samuti lubab seadus histu phikirja kohaselt kokku leppida, kuidas maksta dividende. ldphimtte jrgi makstakse dividende liikme osaluse alusel histu tegevuses (niteks saab makstavate dividendide suuruse seada sltuvusse histule tarnitava puidu mahust), kuid teatud piirangutega lubab seadus phikirjas ette nha, et dividende makstakse ka liikme osamaksu suuruse jrgi. EEsti igusaktidEs Ei olE olulisi takistusi luua tulundushistuid, mi s pakuksid mEtsaomani - kulE tEEnusEid Nagu Soome ja Rootsi praktika levaade nitas, on liikmeboonuste ssteemi juures oluline roll lepinguiguslikel vahenditel: liikmed vivad histuga slmida mitmesuguseid lepinguid, millega vtavad histu ees puidumgikohustusi, histu seevastu tagab teatud hinnaeelised. ldprintsiibi jrgi kehtib Eesti lepinguiguses lepinguvabaduse phimte. See thendab, et pooled on vabad valima, millise sisuga leping slmida. Tsi, arvestama peab igusaktidest tulenevaid piiranguid. Ent lepinguiguslikes aktides ega metsanduslikes eriaktides ei sisaldu eriomaseid stteid, mis teeksid vimatuks Soomes ja Rootsis kasutatud lepingumudelite rakendamise Eestis. Seega ei ole Eesti igusaktides olulisi takistusi, mille tttu oleks mrkimisvrselt prsitud vi lausa vimatu luua tulundushistuid, mis pakuksid metsaomanikele teenuseid. Teatud nansid vivad kll Phjamaade hinguiguse normistikust lahkneda, kuid need erinevused ei tee samalaadse algatuse elluviimist Eestis vimatuks. EEstis rakEndatud mudEli tE ErinEvusi vrrEldEs soomE-rootsi sstEEmiga Et eelnev iguslik ksitlus ei jks pelgalt teoreetiliseks, toogem nide histulise majandustegevusese kohta Eesti maamajandussektoris. Tenoliselt on ks selle valdkonna tugevaimaid piimatootjate histu EPiim. Pilguheit nende phikirja nitab, et histu liikmelisuse ja liikmete kohustuste kindlaksmramisel ongi kasutatud tulundushistuseaduse avaraid vimalusi. Nii on liikmelisus vga selgelt piiratud isikute tegevusalaga: liikmeks saavad olla kik fsilisest ja juriidilisest isikust piimatootjad. Osakapital moodustub aga kolmest maksest: 1) liikmeks astudes tuleb tasuda 10 000 krooni, 2) 40 000 krooni tasutakse siis, kui volinike koosolek on teinud asjaomase otsuse, 3) tasutakse igakuised osamaksud; selle suuruse saamiseks korrutatakse histule mdava piima kogus kilogrammides kolme sendiga; osamaksu tasutakse viieteistkmne aasta jooksul alates liikmeks astumisest. Seega on liige histuga pikka aega seotud vga tugevate rahaliste kohustustega. Samamoodi kui SoomeRootsi mudeli puhul saab piimandushistu EPiim osakapitali teha sissemakseid histule leantava kaubana: esimesena nimetatud osamaksu vib tasuda piimatarnetega, teisena mainitud osamaksu kohta ei ole phikirjas vimalust tasuda piimas, kolmandana nimetatud panus tasutaksegi piima leandmisena. histu phikiri ei mra kindlaks boonuste maksmist liikmetele piimatarnete eest, kll on aga ette nhtud boonusraha histust vljaarvamisel. Nimelt on ettekirjutus, et liikmetele, kellel on histus liikmestaai le kmne aasta, arvestab histu vljaastumisel boonust. Selle arvutamisel korrutatakse 1% liikmete osamaksudena tasutud osamaksude kogusummalt ja liikmestaai aastad. Seega on rakendatud boonusssteemi, mis peaks motiveerima isikuid olema pika aja jooksul histuga seotud ja panustama histu tegevusse. Seda rhutab ka dividendide maksmise ssteem. Phikirjas on fikseeritud, et puhaskasumi jaotamisel jrgitakse phimtet, mille kohaselt 50% dividendidena vlja makstavast summast arvutatakse majandusaastal histu liikme tarnitud piimakoguse jrgi ning 50% kogu histu liikmete tarnitud piimakoguse jrgi alates liikmeks astumisest. Nagu ilmneb piimandushistu E-Piim phikirjast, ei ole takistusi, et rakendada Eestis samalaadseid boonusssteeme kui Phjamaades. KesKhistu eramets nide Enamik metsandusvaldkonnas tegutsevaid histuid on mittetulundushingud. Mned maakondlikud hendused on siiski registreeritud ka tulundushistuna. Kllaltki hiljaaegu, 2009. aastal, on loodud ka metsamaterjali turustamisele spetsialiseerunud leriiklik tulundushistu keskhistu Eramets. Keskhistu Eramets liikmelisus erineb oluliselt Phjamaade mudelist. Nimelt, kui Soomes ja Rootsis kuuluvad suures piirkonnas tegutsevate histute liikmeskonda metsaomanikud otse, siis Eestis saab metsaomanik olla keskse turustusorganisatsiooni liige ksnes kohaliku metsahistu kaudu. Tenoliselt on selline lesehitus histu tegevuse algfaasis ainuvimalik. Eesti ajaloolist kogemust arvestades on ksikisikud histegevuse suhtes umbusklikud, seetttu on hist puidumgiorganisatsiooni olnud lihtsam luua eksisteerivate histute alusel. Ent seegi mudel ei vlista liikmetele meldud boonusssteemi. Dividendide maksmisel on tepoolest takistusi (kui mittetulundushing saab keskhistult dividende, ei saa ta mittetulundushingute seaduse piirangute tttu neid rahaeraldisi metsaomanikele dividendidena vlja maksta). Samas on tiesti vimalik niteks histu kaudu rohkem puitu mnud metsaomanikule teha lisaks juurdemakseid lepinguliste suhete alusel. Juriidilisi takistusi ergutada liikmete tegevust ei ole, mravaks saab, kuivrd edukas on keskhistu turustustegevus, et saaks teha lisamakseid histuga rohkem koostd tegevatele histutele ja metsaomanikele. esimesed sammud on juba astutud Eestis on praegu pris hea katvusega metsahistute vrgustik. Hoogsalt nustatakse metsaomanikke, aidatakse taotleda toetusi jne. Asja tumedam pool on see, et need histud toimivad tnu riigi toele. Selles, et riik toetab kodanike hendusi, polegi midagi taunimisvrset. Paraku teeb murelikuks olukord, et metsahistute iga-aastasest tulubaasist hlmab riigi toetus ligi 80%. Seega on histud riigi lalpeetavad. Selline histute ssteem ei ole jtkusuutlik. Mida siis teha, et meie metsaomanike tulusid suurendada, aga samas ka histute finantsbaasi tugevdada? Phjamaade kogemus nitab, et histud saavad ise raha teenida majandustegevuse kaudu: korraldades puidu mki ja tdeldes puitu. Ent skandinaavlased ei taha meid oma rppe ja riigi toetusest elamine ei ole jtkusuutlik. Kas me siis testi ei saa ise hakkama? Praktikas on juba astutud esimesi samme, et ma puitu histute kaudu. Osa kohalikke metsahistuid on korraldanud enampakkumise korras raieiguse mki ning marmaterjali turustatakse keskhistu kaudu. Edasises majanduskoosts peakski tuginema sellele struktuurile. Seetttu soovitan histulist puidumki arendades rakendada jrgmist mudelit. 1. Korraldada kasvava metsa raieiguse mki kohaliku metsahistu kaudu enampakkumise korras. Teenus sobib lageraielankide mgiks. 2. Korraldada metsamaterjali mk, kasutades keskhistu Eramets lepinguid. T metsaomanikuga peab tegema kohalik metsahistu, kuid makse tsentraalsete hinnalepete jrgi. Hlmates eri metsaomanike puidukogused hte mgilepingusse, tekib mahuefekt, mis annab ka vikemetsaomanikule parema hinnataseme. Kuidas edasi? Kui eelkirjeldatud teenuse puhul piirduda senise vahendustasu mraga (10 kr/ tm metsamaterjali mgi korral ja kuni 4% raieiguse hinnast raielangi mgil), peaks histu igas kuus mma umbes 3500 tihumeetrit ehk le 40 000 tihumeetri aastas. Selline puidukive annaks vimaluse rakendada histus tistajaga vhemalt ks isik puidu mgi alal. Kui igas maakonnas suudaks histu korraldada puidu mki sellises mahus, oleks le-eestiline aastamaht le 600 000 tihumeetri puitu. Erametsade aastasest raiemahust hlmab see 1520%, mis oleks arvestatav nitaja kogu puiduturul.Sellise mgimahu korral arvestaksid lppostjad histussteemi kui olulist tarneallikat ning oleksid valmis pakkuma hid turustamistingimusi (krgeim hind, krediteerimine jne.). Nii suureneks omakorda histute turujud, mis annaks vimaluse taotleda veelgi paremaid tingimusi ja lpuks pakkuda metsaomanikele paremat mgihinda. Kuid kirjeldatud visioon ei teostu metsaomanike endi panuseta. On enesepettus jda lootma, et keegi kuskilt tuleb ja teeb selle ra. Soome ja Rootsi nited on kinnitanud, et oluline on nii histu abi liikmetele, aga ka metsaomanike osalus histegevuses. Seetttu soovitan metsaomanikel, kes uurivad puidumgi vimalusi, vtta kindlasti hendust piirkonna metsahistuga ja vhemalt tutvuda nende pakutuga. Kui praegu ei pruugi histu pakutud hind olla turu krgeim, tasub ikkagi kaaluda puidumki histu kaudu. Nii aidatakse luua ssteemi, mis loob tulevikus paremad mgitingimused. Kindlasti saame vahetada teavet Phjamaade metsahistutega ja teha nendega koostd turumajanduslikel alustel. Aga ei tasu oodata mingeid eritingimusi seetttu, et oleme sbraliku naaberriigi metsaomanikud. Kui tahame kivitada erametsanduse tulundusliku histegevuse, peame ise ettevtlikud olema.



Jaanus Aun, SA Erametsakeskuse juhatuse liige

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet