4/2010



Seminar, kokkutulek
Balti metsakonverentsil kneldi metsakuivendusest

10.11. septembril peeti Narva-Jesuus 20. Balti metsakonverents. Peateema oli metsakuivendus.

Metsakuivenduse le sobinuks arutleda pigem tamsalus
Kui sisemaa inimene peab osalema mingil ritusel Narva-Jesuus, tekitab see vaikse ootusrevuse: millega see huvitav kant seekord suudab llatada? Narva- Jesuu seostub tavaliselt ajaloolise kuurordi, Eesti pikima liivaranna, vene omapra ja silmudega. Ometi selgus peagi, et konverentsist osavtjatele ei olegi plaanis seda paikkonda tutvustada. Nii ei tekkinud meie klalistel, ltlastel ja leedulastel, ka asjatuid lootusi. Ilma kohaliku koloriidita tavaprane konverents oleks vinud toimuda kus tahes.

Tnavusel aastal oli arutlusel metsakuivendus.
Sellele valdkonnale meldes
tulevad esmalt meelde Tamsalu, Nuia ja
teised endised metsakuivenduse kantsid,kuhu sellise teemaga konverents oleks
vib-olla paremini sobinud.
Tiesti thelepanuta ji konverentside
20. aastapev, see number kajastus
vaid kttejagatud programmi pealkirjas.
Rohkem seda nende pevade jooksul ei
mainitud. Samuti ji arusaamatuks enne
konverentsi vlja kidud teade, et senist
Balti metsaseltside konverentsi nimetatakse
nd Balti metsakonverentsiks.
Mis oli nimemuutuse eesmrk, ei nnestunudki
teada saada.
Metsakuivendust ksitleti Mi tMeklgselt
helt poolt on metsakuivendus metsade
majandamise loomulik osa, ent
teiselt poolt mjutab ta looduskeskkonda.
Esimese poole saab kuuldud ettekannete
phjal kokku vtta lausega Metsamajandus ilma metsakuivenduseta
ei ole Eestis (Ltis, Leedus) vimalik.
Riigiti leidub vikesi erinevusi kuivendusssteemide
olemis ja hoolduses,
kuid hine on asjaolu, et uusi metsakuivendusssteeme
Baltimaades ei rajata.
ksnes hooldatakse juba rajatud ssteeme
mitmesuguste inventuuride alusel.
Inventuuride erinevus on aga tingitud
kohalikust riigimetsa organisatsiooni
olemusest. Kui ltlaste LVM ja eestlaste
RMK struktuur on vrdlemisi sarnane,
siis leedukate riigimetsassteem on endiselt
metsamajandite- ja neile alluvate
metskondade phine.
Uusi kraave, mis mningal mral toimivad
ka kuivendajatena, rajatakse vaid
uute teede ehitamise korral. Kne all oli
ka metsateede ehitus ja kasutus. Arutleti hise probleemi le, mis on tekkinud
maareformi kigus riigi omandusest
era- vi munitsipaalomandusse linud
teelikude tarvituse tttu. On tekkimas
lepingulised suhted eraomaniku ja riigi
vahel, kuid seda ei saa alati ja igal pool
lihtsate vtetega rakendada. Vimaluse
korral on eesmrk hendada riigimetsa
tee riikliku teega: siis ei teki vastuolusid
tee kasutamises. Kuid alati sellist vimalust
ei ole.
Konverentsi teise osa ettekanded ksitlesid
metsakuivenduse mju looduskeskkonnale.
Mrksnadeks olid kuivendusssteemide
ehituse majanduslik,
koloogiline ja sotsiaalne aspekt. hise
joonena on kigi Balti riikide riigimetsa
majandavad organisatsioonid saanud
FSC sstva metsanduse sertifikaadi,
millega on kokku lepitud, et uusi kuivendusssteeme
sertifitseeritud metsadesse
ei rajata, ainult hooldatakse ja rekonstrueeritakse
seniseid.
Metsakuivendus kui teadus
Ltis ja Leedus ttavad metsanduslikud
uurimisinstituudid, kes tegelevad
knealuse teemaga, ning krgkoolides
on metsamelioratsioon endiselt ppekavades.
Kuid eestlased pidid tunnistama, et
teadusharuna meil metsakuivendus tegelikult
puudub. Eestis ei uurita, kui ulatuslikuks
vib kujuneda metsade soostumine
olukorras, kus sademete hulk letab aurumise.
Ei arutleta, kas metsa majandamise
huvides viks olla otstarbekas rajada uusi
kuivendusssteeme kohtades, kus see
suurendaks metsa juurdekasvu.
Tnapeva dogmade jrgi on aga
selge, et Vargame Andres oli esimene
teadaolev metsa kossteemi rikkuja ja
elupaikade hvitaja. Kaevas seal lihtsalt
kraave, ent mille prast, selle le ei vaevuta
enam juurdlema. Ometigi arutleb
Andres: Aga kui oletada, et millalgi on
siin [soos] kasvanud mets, kas ei vi
siis oletada, et ta siin kskord jllegi
kasvab? Eks ole maapind metsakasvule
tepoolest soodne, ainult kui juaks ra
kuivatada.
Pdes htaegu jrgida majanduslikke,
koloogilisi ja sotsiaalseid nudeid,
unustatakse tihtipeale ra, et metsi viks
majandada tasakaalukalt. ks tasakaalu
nitaja on ka inimene oma jrjest suureneva
puiduvajadusega.
Balti Metsakonverentside traditsiooniline
osa levaade olukorrast riigis
Erilist huvi pakuvad metsakonverentsidel
levaated viimase aasta metsandusest eri
riikides. Muutused Eesti metsanduses on
lugejale teada, neil ei hakka tpsemalt peatuma.
Leedukatel toimib aga senini 42 metsamajandit
ja riikliku metsanduse struktuur,
mis Eestis lpetas eksistentsi juba
1992. aastal. Leedu esindaja ettekandest
kis lbi idee osa metsi n.-. erastada.
See peaks thendama majanduslepingute
slmimist. Mets kuuluks riigile,
kuid kulud kannaks eraomanikust majandaja
ning ka tulud laekuksid talle.
Kuluaarivestlustest selgus, et neid ideid
on varemgi levitatud, kuid otsusteni ei
ole jutud. Vib-olla nneks? Kll on aga
otsustatud kehtestada kevadine raierahu,
mille puhul on teatud metsades keelatud
raied mrtsist kuni juulini.
Lti on viimasel aastal teinud oma metsaseaduses
hulganisti muudatusi. Nende
eesmrk on vhendada administratiivseid
barjre, niteks raieloa thtaega on
pikendatud kolme aastani, surnud metsa
raie piiranguid on vhendatud. htlasi
ptakse omakeelseid metsandustermineid
sobitada hte rahvusvaheliste oskussnadega.
Elevust tekitas teave Lti riigimetsa
majandajale antud FSC-sertifikaadi peatamise
kohta. Tpne phjus selgub FSC
internetilehekljelt. Snavttudest tuli
ilmsiks, et sertifikaadi peatamine on seotud
elanikkonna pahameelega intensiivsete
raiete vastu. Raieid riigimetsas aga
intensiivistati seetttu, et kindlustada
Lti riigieelarve positsioone riigile raskel 4/2010 35
ajal. Nii et, mis hele hea, see teisele
halb.
Siiski ei ole ltlased ega leedulased
majandusliku olukorra tttu langetanud
konverentside korraldamise taset.
Tnavusele ritusele Narva-Jesuus jttis
aga oma jlje Eesti majanduskriis, mis
ilmnes ieti juba Saaremaal korraldatud
metsaseltsi konverentsil. Olles kinud nii
ltlaste kui ka leedukate korraldatud ritustel,
tekib paratamatult vrdlusvimalus
ja paratamatult tundub, et eestlaste
korralduse tasemel on pehmelt eldes
kvasti arenguruumi.
Kavade kohaselt saab jrgmisel aastal
Leedus ppida, mil moel vanade
tuttavate kohtumist kenasti korraldada.
Jrgmise metsakonverentsi teema ja
tpne kohtumispaik Leedus on esialgu
veel saladus.



Andres Sepp, RMK Plvamaa metskonna metsalem

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet