4/2010



artiklid
Kahe vrvika metsamehe jlgedes

1. juunil kisid Eesti metsateenijate hingu liikmed Smerpalus, et kohtuda Tnu Vaaskiga, 27. augustil kohtuti Ain Erikuga.

Tnu Vaask: metsamees ja muusik
Eesti metsateenijate hingul on hea tava korraldada oma liikmetele ja teistele huvilistele ritusi sarjas Metsamehe jlgedes.
11. juunil judsime Tnu Vaaski juurde.
Seda meest iseloomustab tabavalt FIE nimetus Tnu Vaask, mets ja muusika. Mlemaga on ta olnud seotud kogu elu.

Tnu on sndinud viis peva enne esimese Eesti Vabariigi lppu Vrumaal Plva kihelkonnas Parksepas. Prast Vimela kooli lpetamist jtkusid pingud Vru kohaliku tstuse tehnikumis tisleri-mblit erialal. Tehnikumis ppisid metallitd ka tema vennad Atsu ja Toivo. Ta oli koolis hea pilane, vennad pannud teda siiski vikese poisina vahel karistuseks ahju kinni. Mblitislerit Tnust siiski ei saanud, ehkki hobi korras teeb ta puidutd tnini. Ta jtkas pinguid EPA-s metsamajanduse erialal ja samal ajal ka Tartu muusikakoolis, ppides mngima trompetit. Mngides EPA ajal lihakombinaadi orkestris, sai ta sealt kaasa nii palju kraami, et kik hiselamutoa seitse liiget said snuks. Diplomit kirjutas ta punakast mnnivaablasest. Tmehetee algas Tnu Vaaskil 1964. aastal Suure-Jaani metsamajandi Kabala metskonnas abimetsalemana. Kabalas leidis Tnu ka kaasa Eva Luua tehnikumi haridusega metsatehniku. Kodukant tmbas rohkem ning peagi koliti koos Smerpalu valda, kus ndseks on elatud 45 aastat! Vru metsamajandis ttas ta mitmel ametikohal, alustades vaneminsenerina. Raskeim oli metsapunkti juhataja amet, sest seal olid suured plaanid, mida tuli tita. Aastatel 19822000 oli ta metsamajandi peametsalem, prast seda Vrumaa keskkonnateenistuse metsanduse peaspetsialist. Riigimetsa tuleviku suhtes on Tnu optimistlik ja leiab, et ka erametsandus hakkab edenema. Tnu hinnangul on Vrumaal vga tugev era metsaomanike liit, ksteisel aidatakse metsa uuendada ja metsamaterjali ma. kas muusika on hobi Vi Teine T? Metsanduse krval on Tnu teine tegevusala muusika. Juba minu isa mngis balalaikat ja ema laulis hsti, on meenutanud Tnu. Noorena tegi ta htlasi sporti, kuid poks ja ujumine ei kitnud nii nagu muusika. Pilli hakkas ta mngima koolipoisina Vimelas ja hiljem tehnikumis. Laulda Tnu ei tahtnud, ehkki Tartu muusikakooli petaja Heino Kostabi aitas lihvida muusikalist kuulmist. Praegu juhib Tnu mitut muusikakollektiivi, osaleb vabariiklikus koorijuhtide segakooris, Luna-Eesti koorijuhtide segakooris Ugandi, folkansamblis ning esineb jahisarvemnguga. Kooridega on ta kinud kohalikel ja ldlaulupidudel, ansamblitega ka vlisreisidel. Vru muusikakooli kutsuti ta petajaks juba 1965. aastal. Esinemiste eest Smerpalu koolis on teda tnanud ka vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Tnu Vaask on koostanud jahisarve puhumise pperaamatu (ilmunud 2004. aastal). Ta on kirjutanud ka mned palad jahisarvele, niteks Jnes tabatud, Hirv tabatud, Julurahu. Vga aktiivne jahimees ta ei ole, rohkem meeldib talle tegeleda jahieetikaga. htlasi on ta noorjahimeeste vljapetaja. Selle aasta alguses lasi Tnu siiski ilvese, millest sai kamina krvale uhke trofee. Tnu on tnulik oma koduvallale, kes tema ettevtmisi toetab. Tnavu anti talle valla aukodaniku tiitel. 2009. aastal plvis ta aga maakonna parima kultuuriedendaja aunimetuse. 2007. aastal tunnustati Tnu Vaaski Valgethe V klassi ordeniga metsamajanduse korraldamise eest. Tnu majandab kodumeTsa ise Tnut on ennekike paelunud mets ja muusika, abikaasa Eva hooleks on jnud philiselt kodu. Seda hoolitsust meenutab Tnu eriti soojalt. hise kodu rajasid nad 1978. aastal, enne elati metsamajandi kontoris Jrvere lossis. Koos on les kasvatatud kolm tublit last, suviti kivad klas kaheksa lapselast. Ttar Maire Himma ttas Vanemuise administraatorina, praegu on ta Dorpati keskuse mgijuht. Poeg Tarmo Vaask ttab Saksamaal Bremeni riigiooperi kooridirektori ja dirigendina, poeg Teet elab Tallinnas ja ttab ASi Plasto projektijuhina. Lapselapsed on tublid sportlased, kik tegelevad ka muusikaga. Ka kodumaja tidab htuti muusika: Tnu mngib Evale klaverit. Viimastel aastatel on Tnu tundnud suurt huvi kodumetsa majandamise vastu. 1999. aastal saadi vanemate maa tagasi ja jagati vendade vahel ra. Tnu tutvustas metsateenijate hingu liikmetele oma tegevust kodumetsa kigil metsaeraldistel. Kokku on metsa ksteist hektarit, kaks hektarit ostis ta juurde poeg Teedule. Teet kib abiks raiet tegemas, metsauuenduse ja -hoolduse tid teevad Tnu ja Eva kahekesi. Kttepuud saadakse oma metsast. Tehtud on ka lageraiet. Sealt saadud palgist on ehitatud korralik saun. Pllumaa on antud rendile ja hoolsasti les haritud. Tnu tunnistab, et tema pensioniplv on pris pingeline. Argipevad on tis td ja muusikat, vaid ndalavahetus on prii. ain erik: meTsandusjuhisT loodusmeheks Ain Erik on juhtinud kodumaist metsandust pool sajandit: direktori, peametsalema ja metsalemana. Ise peab ta thelepanuvrseks saavutuseks huvimetsanduse edendamist. Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas mrkis koosviibimisel, et Ain Erik on tema jaoks eriline inimene just oma mitmeklgsuse poolest. Eluteed alustas Ain kevadkuu 14. peval 1932. aastal. Ta on sndinud Audru metskonna metsalema peres neljanda pojana. Isa Paul Erik oli 30 aastat metsalem Alatskivi, Vtsa ja Kastre metskonnas, kus mdusid ka Aini lapseplv ja noorusajad. Aini isa oli ppinud topograafiat ja ttas ka maamdu alal, kllap sealt on prit ka Aini eriline huvi kaartide vastu. Kooliteed alustas Ain Tartus Hugo Treffneri gmnaasiumis veel esimese Eesti Vabariigi ajal 1939. aastal. Ta on ppinud ka Vbste algkoolis ja Tartu I keskkoolis. Tartu likooli metsandusteaduskonda astus Ain 1950. aastal ja lpetas selle EPA nime all cum laude 1955. aastal (kik eksamid ja diplomit sooritas ta hindele vga hea). Ain Eriku tmeheplv algas Vndra metskonnas 1955. aastal. Vndras ppis ta tundma praktilist metsandust. Selles kandis olid elanud ja ttanud niisugused vljapaistavad kultuuritegelased nagu C. R. Jakobson, J. W. Jansen, L. Koidula, M. Ldig. Nende looming on mjutanud oluliselt Aini meelsust ja vaimu. Siin on kunagi loodud laul Vndra metsas Prnumaal. Muide, laulus kne all oleva karu laskja oli Kobra kla Mihkelsoni talu peremees Kobra Jri, kes oli Aini vanaema isa. meTsanduse juhTimine Thendas eelkige ehiTamisT Prast abiellumist lks Ain 1958. aastal tle insenerina Suure-Jaani metsamajandisse. Siin tegeles ta ka mitmesuguste huvialadega, muuseas tutvustas mbruse ajalugu ja loodust. Ta on avaldanud raamatu Suure-Jaani ja segakoori Ilmatar kohta. Ta on taastanud ajaloolise segakoori Ilmatar, mille juhiks sai abikaasa Mare. Vimsad isamaalised kultuuriritused on aidanud hoida ja kasvatada rahvas eesti vaimu. 1966. aastal edutati Ain tle Kuristale. Algul oli asutuse nimi Kurista metsamajand, hiljem Jgeva metsamajand. Esialgu oli Ain peametsalem, siis direktor, kokku 15 aastat. See oli talle pingeline aeg, pidevalt tuli tegelda ehitamisega. Kurista oli teistest metsamajanditest maha jnud ja oli vaja kiiresti neile jrele juda. Aastail 19661981 saadi keskuses ja metskondades kokku valmis 32 hepereelamut, ks nelja korteriga maja ja ks kaheksa korteriga elamu. Metsapunktile ehitati kolm tstustsehhi, katlamaja ja jrkamise estakaad, lisaks asulale veevarustusvrk ja kanalisatsioonissteem ning lpuks veel metsapunktile uus peahoone. Ka metskondadele rajati kaks uut keskusehoonet. Ain usub, et tema hiigelpingutus Jgeva metsamajandi arendamisel on olnud vrt, et seda ei unustataks. loodusele lhemale! Metsanduse juhtimine ei rahuldanud Aini siiski tielikult, ka ti pingeline t kaasa tervisehdasid. Ta hakkas otsima loodusele lhemat tkohta ja leidis selle Kiidjrve metskonnas metsalemana. Kiidjrvele asus ta tle 1981. aasta augustikuus. See on rikkaliku metsandusajalooga paik. Siinsed misametsad kuulusid kunagi edumeelsele parunile Erich von Maydellile, kes teostas metsakorralduse 1904. aastal. Kuid juba enne seda, 1856. aastal, oli siin parun von Sieversi aegadel koostatud esimene metsade majandamise kava. Kiidjrvel jtkas Ain hoogsat ehitustd. Ta renoveeris ja ehitas kaks metskonna keskusehoonet. htlasi ehitati uus suur garaa-tkoda. Omaprane ja pnev proovikivi oli Kiidjrve kuulsa vesiveski kimapanek ja uue veepaisu ehitamine Ahja jele. Kiidjrvel haaras Aini meeli ja mtteid erakordselt kaunis ja mitmekesine loodus uhkete mnnimetsadega. On ju Kiidjrve erilise loodusega paik. Siin asub Ahja jgi oma Suure ja Vikese Taevaskoja ning neljakmne suurema ja viksema liivakivipaljandiga. Piirkonnas paiknevad ka Valgesoo ja Ihamaru maastikukaitseala, Akste looduskaitseala, Kiidjrve sipelgariik ning ohtralt vriselupaiku. Ajalooliselt pnevad on Valgesoo tipus kasvavad le saja aasta vanused nn. parunimnnikud. Need lasi omal ajal vheviljakatele soorsetele maadele klvata Ahja misa parun von Brasch. Eesti taasiseseisvumise jrel oli Ain Saksamaal ppepraktikal. Sealt saadud kogemused viisid mtted looduslhedasele metsamajandusele. Ain lasi metsas teha turberaieid, korraldas looduskaitset ja puhkemajandust. Sel ajal leidis ta seda laadi metsale toreda nimetuse huvimets. Nn. huvimetsa projektist saigi sealtpeale tema tegevuse alus. Siin piti tundma metsi ja maastikke, keskmes oli nende kaitse ja loodusprane majandamine. Puhkajatele pakuti virgestuse vimalusi. Ain Erik koostas metskonnale metsade looduslhedase majandamise juhised ja puhkemajanduse korraldamise ettepanekud, mis said ka lemuste heakskiidu. Seda majandusliini hakkas metskonnas juhtima krgharidusega looduslhedase metsamajanduse spetsialist Priit Kask. Huvimetsa phimtted avaldati esimest korda 1993. aasta metsamajanduskavas. Plva ajalehes Koit avalikustati projekt 1995. aasta mrtsikuus. Kui neil aegadel tekitas huvimetsa miste mnelegi veel vristust, siis praeguseks see enam nii pole. Metsade mitmeklgse tarvituse poolest oldi Kiidjrvel lihtsalt oma ajast sammuke eespool. Huvimetsanduse arendamine jtkub pensioniplves Ain Eriku t metskonnas lppes 1997. aasta 31. detsembril: 65 aasta vanuselt saadeti ta vanaduspuhkusele. Aga tema elut polnud veel kaugeltki lppenud. 1998. aasta jaanuaris asus ta uuesti tle hiljuti loodud RMK puhkemajanduse, hiljem loodushoiu osakonnas. Ta oli tegev tdejuhataja, loodusppe spetsialisti ja lpuks puhkeala juhatajana. Kiidjrve- Taevaskoja puhkeala paiknes ju talle hsti tuttavas huvimetsa piirkonnas. Hiljem laienes Aini tegevushaare Kanepi kanti ja piirkond sai Kiidjrve- Kooraste puhkeala nimetuse. Siin leidsid rakenduse paljud Aini huvialad: metsamajandus, looduskaitse, turism ja matkamine, fotograafia, kaartide koostamine. Peale selle kirjutas ta agaralt ajalehtedele ja ajakirjadele, koostas voldikuid ning raamatukesi. htlasi tegutses ta matkajuhi ja lektorina. Viimaks saadeti Ain 1. juulil 2008 Lhavere linnamel lipidulikult pensionile. Selleks ajaks oli Ain Erik teeninud riiklikus metsassteemis 53 aastat. Kuid ega Ain praegugi puhka. Ta tegeleb oma huvialadega judumda edasi. Tegevust on nd vaata et rohkem, kui oli ametlikul tl, arvab Ain ise.



Priit Kask,Eesti metsateenijate hingu juhatuse liige

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet