3/2011



artiklid
Mtteid metsandusliku histegevuse konverentsilt

Maalikooli aulas peeti metsandusliku histegevuse peval konverents, kus vtsid sna paljud tuntud erametsanduse eestvedajad.

Esimest korda thistati metsandusliku histegevuse peva 1930. aastal
Tartus maalikooli vanas aulas thistati metsandusliku histegevuse peva konverentsiga Metsanduslik histegevus vimalused ja vajakajmised. ritus oli meldud jtkama mdunud aastal Paide metsameeste ja Toomas Lemmingu eestvttel taastatud tava, mrkimaks, et histegevust metsanduses peaks kroonima temaatiline thtpev. Eesti metsanduslikul histegevusel on ju kigiti vrikad traditsioonid, mille meenutamine vib aidata tulevikusihte seada. Esimest korda thistati metsandusliku histegevuse peva juba 1930. aastal. Tookordsed metsamehed valisid oma histegevuse thtpevaks esimeste looduslike kevadmrkide aja, 15. mrtsi.

Tnavusele konverentsile eelnesid mttetalgud ja arupidamised Tartumaa metsanduse tugiisiku Peep Pntsoni eestvttel, tema kui peakorraldaja algatusel otsustati ka konverentsi phiteemad. Korraldusega ngid kvasti vaeva kik O Metsaekspert ning MT Kesk-Eesti Metsaomanikud ttajad, neid omakorda toetas Tartu metsaomanike selts eesotsas Uno Kiisholtsiga.
Juba konverentsile eelnenud aruteludes juti tdemuseni, et oluline on ksitleda metsandusega seotud histegevust terviklikult, hlmates kiki thtsamaid tegevussektoreid. histegevust peaks viljelema kigepealt neil elualadel, kus tegijaid on rohkesti ning kust saadav tulu juaks vimalikult paljudeni. On vga oluline tutvustada le 70 000 Eesti erametsaomanikule histegevust ning hoogustada hist ettevtlusvormi, sest see ergutab kogu majandust.

Milline on histegevuse praegune seis naabermaades Soomes ja Ltis?
Sellele otsisid oma ettekannetes vastust Jaanus Aun erametsakeskusest ning metsandusdoktor Lelde Vilkriste Riiast. Jaanus Aun peatus Soome metsanduslikku histegevust kirjeldades nii Soome metsahistute ssteemi kui ka Metsliitto eripradel.
Soomes on metsaomanikke umbes 10 korda rohkem kui Eestis ning keskmine metsakinnistu suuruski ulatub le 30 hektari. histud pakuvad metsaomanikele ennekike puidumgi korraldamise teenust, mis hlmab raiete korralduse krval ka raietde kvaliteedi ja mtmise kontrolli (selle thustamise vajadust Eestis toonitati ettekannetele jrgnenud snavttudes). Samuti pakutakse abi metsakasvatuse ja asjaajamise valdkonnas (kavade koostamine, kahjustuste hindamine, toetuste taotlemine, maksudeklaratsioonide koostamine jms.).
Omalt poolt ksivad metsahistud metsaomanikult metsahoiumaksu (keskmiselt 2,16 eurot hektari kohta), kuid selle osakaal tegevuse finantseerimisel vheneb. Vrib mrkimist, et metsahistute ssteemi kaudu judis niteks 2009. aastal turule umbes kolmveerand Soome erametsade mgimahust, valdav mgiviis oli raieiguse mk.
Metsliitto pakub oma liikmetele ka puidu varumise teenust, sealjuures marpuidu ttlemist. Metsliitto liikmeks saab Soomes astuda omanik, kellel on vhemalt kolm hektarit metsamaad. Metsliitto ei kohusta oma liikmeid otseselt puitu mma, ent vajaliku puiduvaru soetamiseks antakse liikmetele hinnagarantiid ning teatud puidukoguse korral makstakse lisahinda. histu kive on aastas le 5 miljardi euro, ttajaid on 14 000 ning tootmis- ja mgiksused paiknevad 30 riigis. Kas Eesti metsamehed viksid sellest vtta eeskuju, kuidas luua tugev keskhistu? Igatahes vidab Soome metsaomanik histusse kuuludes nii tekkiva mahuefekti, professionaalsete tugistruktuuride kui ka puidu ttlemisel tekkiva kasumi ausa jaotamise tttu.
Eesti olukorraga enam paralleele ilmnes Lti metsandusteadlase Lelde Vilkriste ettekandest. Nagu Eestis, on ka Ltis vetud eeskujuks Soome metsandus. histegevuse arenguraskuste kiuste on ltlastel hulk edulugusid ja nnestumisi (Kuldiga ja Ruijena metsaselts), ent pilt on sna kirju ning prioriteedid pole tpselt kindlaks mratud. Erametsaomanike histuid on umbes 140 000, kuid paljud on loodud EL tukefondide toel aastail 20042006 eesktt toetussumma (kuni 10 000 eurot) kttesaamise huvides. Sellegipoolest on organiseerunud metsaomanike kes 38% erametsadest. Nii mnegi histu tegevust on prssinud majanduskriis ning ilmselt ootab paljusid ees omakorda hinemine. Siiski on loodud mitu katusorganisatsiooni: Lti metsaomanike assotsiatsioon, Lti metsattajate assotsiatsioon jmt. Valitsuse tarbeks ttati vlja ka histegevuse edendamise ettepanekud, ent nende elluviimist takistab teadagi rahanappus.
Kmnendilpu arvamusksitluste jrgi teadis histutest kigest iga viies metsaomanik. Tulevikku nevad ltlased seniste toetusmeetmete (ELFLA, LEADER) paremas kasutamises ning histute julisemas koondumises.

Eesti erametsanduses tuleks vtta kibele misted peremets ja firmamets<(i>
Metsandusliku histegevuse vimaluste le praeguses Eestis arutles oma ettekandes Ambla metsahistu juhatuse esimees Toomas Lemming. 2011. aasta seisuga on meil 45 metsaomanike organisatsiooni, kas seltsi, histu, hingu vi muu nime all. 70 000 erametsaomanikust on organiseerunud siiski umbes 3500 ehk ainult 5%, samas kuulub neile 28% erametsamaast. Ttab 16 maakondlikku tugiisikut, 15 kneisikut ning le 60 konsulendi.
Metsahistulise tegevuse hoogustamiseks makstakse siseriiklikke toetusi ainult metsahistusse kuuluvale erametsaomanikule. Riiklikult toetatakse metsahistuid 2011. aastal 271 625 euroga. Siiski on histegevuse arendamise phieesmrk intensiivistada tulundustegevust, eesktt histulise puidumgi ssteemi vljaarendamise ja avalike teenuste pakkumise kaudu. Et metsanduslik histegevus hakkaks Eestis judsamalt edenema, tuleks ldmiste erametsandus krval vtta tarvitusele peremetsa ja firmametsa misted. Traditsioonide kestvuse ja maapiirkonna elukeskkonna huvides tuleks eesktt toetada peremetsandust, et esivanemate maaomandi kaudu vrtustada kohalikku kultuuriprandit. Kuna mets on olnud ajast aega talupere loomulik elukeskkond, on peremetsanduse hoidjad ka Eesti pliskultuuri jrjepidevuse kandjad. htlasi on peremetsanduse kaudu kige kergem arendada ka sstvat metsandust.
he lahendusena pakkus ettekandja hismetsade loomise kava. hismetsa puhul majandataks eraomandit hiselt. hismetsade tarbeks tuleks peatada riigireservis olevate metsamaade mk enampakkumise teel, et need plised talumetsamaad saaks ma peremetsaomanikele hismetsade loomiseks. hismetsade majandamine kogub hoogu ka Soomes, kus ainuksi 2010. aastal loodi 30 uut hismetsa. Eestis tuleb rohkem toetada peremetsaomanike koondumist, nustamist ja tulundustegevust, mitte olla suurtootjate ja suuromanike sltlased, ji klama mte ettekande jrel tekkinud arutelult.

Mis oli histegevuse edu vti Eestis enne Nukogude okupatsiooni?
Sellele ksimusele otsis oma ettekandes vastust maalikooli histegevuse dotsent Jaan Leetsar. Tema ettekande juhtmte klas: Eesti oli Teise maailmasja eel ks maailma krgelt arenenud histuliikumisega riike, letades mitmes valdkonnas ka Skandinaavia maid. Praegu oleme neist maadest aga vga kaugele maha jnud. Paraku on tollasest elukorraldusest raske otseseid eeskujusid leida, kuna olud ja vimalused on vga erisugused. Praegust metsamaade ja metsandusliku tootmise suundumist vlisomanike ktte ei saa pidada mistlikuks, kuna vlisomanik ei tegutse Eestis pahatihti mitte vastutustundliku omanikuna, vaid hetkekasumile meldes. Vlisomanike kaudu liigub raha riigist vlja ja nende sotsiaalne roll on thtsusetu. Tekib misastumise tendents: suuromanikud ning omandita tlishulgad. Mistagi tekitab selline areng sotsiaalseid pingeid ning on heaoluriigi seisukohalt ebasoovitav. Teataval moel prsib histegevuse arengut ka eestlase eraklik iseloom.
Jaan Leetsare snul viks metsandushistute nimesid puudutava segaduse lahendada tegevusvaldkondade lahutamisega. Metsaliit oleks metsaomanike ametihingu laadne organisatsioon ning tegeleks nustamise, koolituse ja muu mittetulundustegevusega. Seevastu metsahistu koondaks metsaomanike ritegevuse, mille kaudu liiguks metsamgist vi metsatoodetest saadud raha turult metsaomanikuni.
Ettekandja hinnangul peaks riik metsandussektoris sekkuma optimaalse histute ssteemi loomisse, mis suudaks metsaomanike hendamisel neile pakkuda Soome histutega vrreldavat tuge. histud omakorda viksid globaliseeruvas majanduses teha koostd ka teiste riikide metsahistutega, et heskoos nutada metsaomanikele paremaid tuluvimalusi. Eeldused selleks on olemas, kuna Eesti on liitunud Euroopa histuseadusega. histud saavad toimida omahinna tasemel, seetttu on nad areneva majanduse jaoks tihti optimaalne ettevtlusvorm.

histegevuse kaudu areneb sotsiaalne vrgustik
histegevuse rolli hiskondliku arengu tagatisena selgitas oma sugestiivse esinemisega maalikooli emeriitdotsent Asser Murutar. Tema juhtmte oli, et histegevuse kaudu areneb sotsiaalne vrgustik ning paljud hiskonnaliikmed leiavad endale meeleprast ja jukohast tegevust. See seisukoht sai kuulajaskonnalt sooja aplausi. Ettekandja ti vrvikaid seoseid kaugete kultuuridega ja rhutas ksikisiku vastutust histe vrtuste eest seismisel.
Hoiatavatest nidetest pllumajandushistute tegevuses ning vajadusest metsanduses samu vigu vltida rkis Tartu metsaomanike seltsi esimees Uno Kiisholts. histute ebannestumiste phjusi jlgides hakkab silma korduv tegevusmuster: histute tegevuses vhem osalevad liikmed kaotavad levaate teabest, mis on vajalik histu tegusaks suunamiseks, vi teavet lausa varjatakse. See vimaldab rihuviga pisirhmal langetada histule majanduslikult ebasoodsaid otsuseid. Tihti lubatakse otsuste tegemise eel hte, prast aga tehakse hoopis teist.
Kui histu varade le ei kehtestata rangemat kontrolli, on ka metsanduses histute varade kantimine tiesti vimalik. Oluline vastumeede oleks luua histutelene kontrollissteem, mida peetaks lal histute maksudest ja mis inventeeriks ning annaks hinnangu histute vara kasutamisele. Selline kontrollissteem ttab kikjal Phjamaades, paraku meil selle loomist takistati. Ettekandja rhutas, et histutd tuleb ppida ja oma ettevalmistust sellel alal tiendada samamoodi kui teistel elualadel.

Kuidas seadustega histegevust soodustada?
Konverentsi viimases osas selgitasid histute majanduslikku ning juriidilist klge sisekaitseakadeemia ppejud ja Eesti histegelise liidu esimees Paul Tammert ning ettevtluskonsultant Olavi Krsna.
Olavi Krsna keskendus MT ja tulundushistu erinevustele. Kui metsaomanikel on kavas kollektiivselt tulu teenida, on mistlik asutada tulundushistu. Tulundushistu ongi oma olemuselt rihing, mille siht on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve hise majandustegevuse kaudu. MT-d jgu pigem harrastuslike, korrastuslike vi nustavate seltside prusmaaks, kus tulu teenimine pole otsene eesmrk.
Paul Tammerti ettekanne Kuidas seadustega histegevust soodustada ja miks seda seni nii vhe tehakse pakkus vimalust meenutada histegevuse phitdesid: 1) histu on hdaaja laps, 2) histu on ettevtluse vorm, mis ei vimalda teiste arvelt rikastuda, 3) histegevusest tekkiv sst on seda suurem, mida rohkem inimesi selles osaleb, 4) histu tegevus phineb usaldusel ning histu dokumentatsioon peab olema avalik, erand on vaid risaladus, 5) histus langetatakse otsuseid demokraatlikult ja konsensuslikult.
Kui neid phimtteid ei jrgita, siis ei maksa loota tulemuslikkusele. histulisel majandustegevusel on palju hid omadusi: kollektiivse kontrolli tttu aus kaup, pettusteta mahus ja koloogiline tootmine. histute kaudu on vimalik eelistada kohalikku kaupa ja luua eri paikade ja valdkondade histute vahel partnerlussidemeid, mis jksid eraldi viketootjale kttesaamatuks. histute kaudu saab arendada remaid ja leida optimaalseid viise koormuse ja tulu jaotamiseks. Seelbi suudetakse odavdada hindu, mis omakorda aitab pidurdada inflatsiooni ning thustada majandust. Kui histegevusele tehakse takistusi, on selle taga eesktt suurte rihingute huvid ning tuleb otsida seoseid, kuidas nood suudavad ametnike otsustusi mjutada.
histegevus on maailmas paljudel elualadel juhtpositsioonil, niteks USA maapiirkondade pangandusest ning kindlustusest on hinnanguliselt kolmveerand histute kes, Euroopa Liidu vanades riikides kohati veel rohkem. Samuti on teraviljakasvatuse ja piimanduse puhul Eestiga vrreldes histegevuse osakaal tunduvalt suurem. See peaks viitama, et ka metsanduslikul histegevusel on veel tunduvalt arenguruumi: liitumata on 65 000 metsaomanikku ning metsavarusid saaks thusamalt majandada.
Konverentsijrgsete arutelude kigus otsustati sgise hakul naasta metsandusliku histegevuse problemaatika juurde viksema trhmaga ning ttada konverentsi phjal vlja ettepanekud ldise arutelu jaoks. Konverentsi ettekannete ties pikkuses tekste saab lugeda internetist MT Kesk-Eesti Metsaomanikud ja erametsakeskuse kodulehelt.



Indrek Srg, MT Kesk-Eesti Metsaomanikud liige

Loe kommentaare (3)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet