3/2011



artiklid
Rnnates Ameerika metsades

Rahvusvahelise metsa-aasta puhul heitkem seekord pilk Phja-Ameerika ja Luna-Ameerika mandri metsadele. Kirjeldused phinevad enamjaolt autori isiklikel rnnuelamustel.

Kige judsama kasvuga Phja-Ameerika metsad asuvad lnerannikul
Phja-Ameerika maismaast on metsadega kaetud 36%. ldistatult jagunevad metsakossteemid seal jrgmiselt: mandri phjaosas on levinud okasmetsa- ehk taigavnd. Lneosas, kuid samuti lunaosas leidub rohkesti mitut tpi mgimetsi. Mandri kesk- ja idaosa metsad koosnevad peamiselt heitlehistest puistutest.

Phja-Ameerika kige uhkemad metsad paiknevad peamiselt mandri lneosa mgimetsade alal. Nad on levinud Vaikse ookeani lhedal Kanada ja USA territooriumil pika ja kitsa tsoonina phjast lunasse. Tihti nimetatakse seda piirkonda Phja-Ameerika parasvtme vihmametsade koregiooniks.
Siinse kliima eripra on suur sademete hulk ning pidevad udud. Mahe kliima ja piisav niiskuse hulk loovad puudele suureprased kasvutingimused. Just siinsetes vanades metsades leidub puuhiiglasi, kellesarnaseid ei ole kusagil mujal maakeral. Hiidkasvuga puude suurusrekorditest vib nimetada jrgmisi: sitka kuusk krgusega le 90 meetri ja tve rinnasmbermduga le 19 meetri, hiigelelupuu krgusega ligi 70 meetrit ja tve rinnasmbermduga le 12 meetri ning ebatsuuga, mille krgus on ligi 100 meetrit ja tve rinnasmbermt ligi 15 meetrit. Kikidest vimsaimaks kasvavad aga hiidsekvoia ja ranniksekvoia.

Mammutipuu looduslikule levikule on metsapleng kasulik
Selleks et nha USA hte vimsamat mammutipuu ehk hiidsekvoia puistut, sitsime USA California osariigi Sequoia rahvusparki. Piki looklevat mgiteed tuli autoga sita merepinnast ligi kahe kilomeetri krgusel asuvasse Sierra Nevada mestikku. Rahvuspargis oli maapinda kattev lumi ikka veel meetripaksune. Mammutipuud kasvasid siin teiste puude vahel salguti.
Kuigi ka suhkrumnd ja teised okaspuud olid oma ligi 50-meetriste tvedega Eesti metsapuudega vrreldes hiiglased, ulatusid mammutipuud neist tohutult le. Nende punakas ja rmiselt jme tvi paistis veel mitmekmne meetri krgusel olevat peaaegu niisama tse kui maapinna lhedal. Aga latv oli llatavalt tmp, otsekui murdunud. ige mulje mammutipuu mdust saime siis, kui keegi meist seisis tve krvale. Nis, nagu kahaneks tavalist mtu inimene suure puu krval imevel pkapikuks.
Mammutipuud kuuluvad Phja- Ameerikas jnukliikide hulka. See vanaaegne okaspuu oli maakeral olemas juba 100 miljonit aastat tagasi. Veel enne viimast jaegagi levisid mammutipuumetsad Phja-Ameerika mandri lneosa laialdastel aladel. Jaja lpuks oli neid silinud vaid kitsal ribal Sierra Nevada mestiku lnenlvadel. Kolonistid raiusid enamiku puudest maha ja praegu on nende iidseid puistuid jrel kigest 144 ruutkilomeetril.
Mammutipuu metsade silimise eeldus on erilised kliimaolud. Pikest on siin aasta ringi ohtralt, kuid samas toovad tuuled Vaikselt ookeanilt piisavalt niiskusest kllastunud hku. Talvel sajab siin kll lumi maha, kuid temperatuur psib kogu talve enamasti nulli lhedal ning miinuskraadidega pevi ei ole pikalt. Lumeta, kuum ja suhteliselt kuiv periood psib le poole aasta. Vaid niisuguste loodusolude kogum vimaldab sellel haruldasel puuliigil meie pevadel endistviisi uueneda.
Lumel oli nha puude vrastikust pudenenud varist, nii nagu Eesti okasmetsas. Ainult et vrsejupid, okkad ja kbid olid sootuks teistsugused. Muude okaspuuliikide jnuste seas vis eristada mammutipuu omasid. Okkad vrsetel olid lhikesed ja jigad ning paiknesid seal vrdlemisi harvalt. Kbi, mille maast leidsin, oli hallikas, umbes kanamuna suuruse ja kujuga. Siin-seal vedeles maas mammutipuu koore tkke. Tstsin he neist les. See oli paksem kui mis tahes Eesti mnni korp, kuid kerge ja pehme nagu vilt. Hiidsekvoia tve kattev korp vib olla le meetri paksune. Srane vammus on tulekindel. Metsa aeg-ajalt laastavad palangud on kummalisel kombel mammutipuudele eluliselt vajalikud. Tuli ei ohusta tvesid nende paksu koore tttu kuigivrd. Aga metsa alt tusev kuumus paneb okstel asuvad kbid avanema. Seemned satuvad paljaks plenud maapinnale ja seal asuv tuhk on neile ideaalne vetis. Kindral Sherman, maailma suurima m ahuga puu Sequoia rahvuspargis pidi kasvama rekordilise kasvuga mammutipuu, kes kannab kindral Shermani nime. Otsisime puu les. Puukuulsus oli piiratud madala aiaga. Rikkudes veidi rahvuspargi reegleid, astusin le tara ning asusin teda mtma. Puu mber mdulindiga aeglaselt edasi liikudes tegin tahtmatult lhivaates thelepanekuid hiiglase tve kohta. 1,3 meetri krguselt, kust puud tuli mta, polnud tema knnuosa veel kaugeltki lppenud. Siit siirdusid lespoole jmedad knnusooned otsekui troopikapuu tugijuured. Nende vahel kummusid vgevad puupahad. Tve eri klgedel haigutas kaks inimesekrgust sestunud narust. Siit olid ammused tulekahjud psenud krvetama hiidpuu tve. Kuid puu oli haavad kinni kasvatanud ja edasi kasvanud. Kolme mtmise tulemusel sain tve keskmiseks mbermduks 24 meetrit.
Eemaldusin puust nii kaugele, et sain teda tervenisti silmitseda. Phjus, miks just seda hiiglast peetakse suuremaks kui teisi mammutipuid, oli selgesti nha. Jme tvi ulatus krgustesse niliselt peenemaks muutumata. Kirjanduse phjal pidi tve mbermt 20 meetri krguselt maapinnast olema ikka veel 18 meetrit ja 60 meetri krguselt maapinnast 13 meetrit. Just seeprast on 84 meetri krguse puu maht nii tohutult suur: 1470 kuupmeertit (andmed prinevad 2000. aastast, kui puu juures kisin). Kindral Shermanit peetakse kige suurema tvemahuga puuks maailmas.
Rekordmtu mammutipuu vanuseks on saadud 2500 aastat. Kuid tema kasvuhoog polevat veel raugenud. Igal aastal pidi ta kasvatama juurde niisama palju puitu, kui on 15 m krguse ja 90 cm tve mbermduga puu tves. Niisiis pole andmed rekordpuu kohta psivad. Niteks 2010. aasta andmetel on Kindral Shermani tve maht juba 1490 kuupmeetrit.

b>Rannniksekvoia metsades kasvavad maailma krgeimad puud
Vimsaimat ranniksekvoia puistut ngin oma Ameerika-reisil 200 hektari suuruses Muiri metsas vaevalt kmne kilomeetri kaugusel San Fransiscost. Seistes plispuude vahel, pdsin pilguga tabada puude latvu, kuid see oli vimatu. sna krgelt algavad kitsad vrad nisid lalpool ha peenenevat ja kadusid viimaks silmist. Tuli uskuda tutvustavast trkisest loetud andmeid, mille jrgi pidid siinsed ladvad kndima umbes 80 meetri krgusele.
Muiri metsa ranniksekvoiad olid kll krged, kuid kaugeltki mitte rekordkrgusega. Krgeim ranniksekvoia, 115-meetrine, pidi kasvama USA-s Redwoodi rahvuspargis. Pikkuselt samasugust puud ei ole teada mitte kusagil mujal maailmas. Toona, mrtsikuu pikeselisel peval, oli Muiri metsas isegi T-srgi vel palav ja niiske. mberringi krgus lopsakaid snajalgu. Ranniksekvoia looduslikud metsad on levinud Atlandi ookeani lhedal, kus on lhistroopiline kliima.
Tnapeval on ranniksekvoia looduslikud metsad levinud vga kitsal, kuid vrdlemisi pikal maaribal USA lnerannikul. Riba pikkus on ligi 750 km, kuid laius vaid 875 km. Enamik vanu puistuid on maha raiutud. Vanade looduslike ranniksekvoia puistute pindala ulatub kokku vaevalt 800 ruutkilomeetrini. Samas kasvatatakse ranniksekvoiat ige laialdaselt kultuurpuistutes. Tema puitu, mida Ameerikas tuntakse selle punaka tooni tttu punapuu nime all, kasutatakse laialt tarbepuuna, niteks ehituses.

Amazonase troopilised vihmametsad, Luna-Ameerika metsade kroonijuveel
Luna-Ameerika mandri pindalast on metsaga kaetud ligi 50%. Metsad ei koosne kaugeltki mitte troopilistest igihaljastest puudest. Suurtel aladel neist phja ja luna pool asuvad troopilised ja lhistroopilised heitlehised metsad. Piki troopilist Atlandi ja Vaikse ookeani rannikut on kitsa ribana levinud ookeani tusuveest leujutatud mangroovimetsad. Vga mitmekesised ja pnevad on Andides ja mujal mestikes kasvavad metsad. Nende seas on eriti vimsakasvulised parasvtme vihmametsad. Niteks on he sealse okaspuu, hiidkpressi ehk patagoonia fitsroia krguseks mdetud 60 meetrit ja tve mbermduks le 12 meetri. Vanima hiidkpressi eaks on saadud 3622 aastat.
Ent Luna-Ameerika ulatuslikem metsa- ala on Amazonase jgikonnas laiuv Amazonase troopiline igihaljas mets. Amazonase metsad hlmavad ligi 2/3 kigist Luna-Ameerika metsadest. Aimu sellest, kui retu on see mets, saime kahendalasel laevaretkel piki Amazonast ja tema suurimat lisajge Rio Negrot. Juba neljatunnine lennureis Atlandi ookeani lhedal asuvast So Paulo miljonilinnast Amazonase keskjooksule andis vimsa elamuse. Lennureisi viimase kahe tunni jooksul, kui lbisime ligi 1500 kilomeetrit, laius lennukitiibade all vaid htne roheline metsalaam. Manausis ootas meid tilluke, vaid 16-liikmelise reisiseltskonna jaoks meldud laev Amazon Clipper. Sellega sitsime mda Amazonast ning lisajgesid ligi 700 kilomeetrit. Igal peval korraldasime laevalt paadi- ja jalgsiretki dunglisse.
Metsaelustik on seal retult kirev, kuid inimasustus peaaegu olematu. Loodusteadlaste hinnangul paiknevad 25% kigist maailma silinud puutumatutest troopilistest vihmametsadest tnini Amazonase aladel. Hoolimata hiigelulatusega laastamistst, mida inimene on siin viimase sajandi jooksul toime pannud, on Amazonase je valgalal troopilisi plismetsi jrel siiski rohkem kui kus tahes mujal maakeral.

Amazonase metsad psivad elurikkana tnu pidevale kastmisele
Juba esimestest jeretke pevadest tuli meil kohaneda alalise leitsaku ja niiskusega. Pris tihti kogesime, kui ootamatult vis pilvitu taevas kattuda tumedate rnkpilvedega ning alata tihe vihmavaling. Vahel vltas sadu vaid tunnikese, kuid mnikord pool peva ja kauemgi.
Meie retki dzhunglisse see ei takistanud. Kui sul on korralik vihmakeep, psid he tunni vihma kes kuivana. Kui hiljem ligunedki tasapisi lbi, ei ole mrjana metsas viibida nii talumatu kui Eesti laantes. hutemperatuur on ju kogu aeg umbes 40 kraadi ja klm ei hakka kunagi.
Igal metsaretkel kohtasime aina uusi taime- ja loomaliike. Vrreldes Eesti metsadega on sealne liigirohkus tunduvalt suurem. Kui niteks Eestimaal on kokku teada 64 imetajaliiki, siis seal le 250. Kui Eestis pesitseb kokku veidi le kahesaja linnuliigi, siis seal umbes 1600. Knelemata madudest, sisalikest ja pisematest putukatest.
Amazonase loomastik on liigirohke tnu taimestiku liigirikkusele. Aga taimestiku liigirohkuse tagab vihmaohtrus. Sademeid tuleb aastas 15003000 millimeetrit, ligi neli korda rohkem kui meie kodumaal, mida peame samuti vihmaseks. Loodusuurijad peavad Amazonase vihmametsa maailma kige elurikkamaks metsaks. Ta ei saaks olla nii elukllane, kui teda aasta ringi pidevalt ja phjalikult ei kastetaks.

b> Maailma ulatuslikem troopiline metsa-ala toimib hiigeltervikuna
Aprillis, kui Amazonasel viibisime, oli veetase kerkinud suvisest kuus meetrit krgemale. Kuid jetase oli judnud alles pooleni maksimumist. Kahe kuu prast, juuni lpus, pidi veetase olema juba 10 meetrit krgemal kui suvel. Enam-vhem sellise ulatusega tulvavesi kordub Amazonasel igal aastal. Sealsele elustikule on leujutused lioluline ajajrk. Kui vesi valgub metsadesse, jrgnevad sinna kalad. Seal, kus vee kohal laiuvad puuvrad, leidub toitu ohtramalt kui jesngis. Okstelt pudeneb alailma vette midagi sdavat: taimeosi, vilju ja putukaid. Putukaid on metsas sel ajal rohkem kui muul ajal. Paljudel putukaliikidel on alanud sigimishooaeg. Peagi hakkavad kudema kalad. Kalamaimudki tahavad rikkalikust peolauast osa saada.
Kalade kannul juavad leujutatud metsadesse neist toituvad roomajad, linnud ja imetajad. Niteks kaimanid, kellest kogukaim on kuni kuuemeetriseks kasvav must kaiman. Vi siis maod, kelle seas pikim on kuni kmnemeetrine anakonda. Imetajatest vib siin lobistamas kohata niteks kuni pooleteise meetri pikkust hiidsaarmast.
Kui vesi metsa alt taas taandub, vtab see endaga kaasa hulga orgaanilist ainet, mis on leujutuskuudel taimeja loomajnustest sinna kogunenud. Piki peajge juavad need lpuks koos Atlandi ookeani. Teadlaste arvestust mda kannab Amazonas iga pev ookeani keskmiselt 1,5 miljonit tonni mitmesugust looduslikku materjali. See sisaldab rohkesti setteid, mida jevesi oma tuhandete kilomeetrite pikkusel teekonnal kaasa haaranud, kuid ka niisugust orgaanilist ainet, mis klbab toiduks mereelustikule. Kandudes sadade kilomeetrite kaugusele Atlandi ookeani, pakub see lisatoitu mtmatule hulgale kaladele ning teistele mereloomadele.
Maailma veerohkeim jgi koos oma lisajgedega ning selle mber laiuv maailma ulatuslikem troopiline mets toimivad keerulise loodusliku hiigeltervikuna. Just selleprast ei mjuta nad oluliselt mitte ainult Luna-Ameerika mandri ja mandrilhedase Atlandi ookeani, vaid kogu planeedi loodusolusid.

Araukaariametsi leidub Luna-Ameerika kahes piirkonnas
Luna-Ameerika hed pnevaimad metsad on araukaariametsad. Eri piirkondades vivad nende metsade peapuuliigiks olla kaks araukaarialiiki: brasiilia vi tiili araukaaria. Nagu nimigi osutab, on Brasiilia araukaaria levinud peamiselt Brasiilia aladel, tpsemini Brasiilia lunaosa madalais mestikes. Sealsete araukaariaenamusega puistute pindala on kokku umbes 200 000 ruutkilomeetrit. Tiili araukaaria metsade levila on mrksa kitsam. See paikneb Luna- Ameerika lneosas Andide mestikus ning hlmab kigest 4420 ruutkilomeetrit. Maailma kolmeteistkmnest araukaarialiigist kasvavad lejnud Austraalias ja Okeaania saartel.
Vahest legendaarseim araukaarialiik on tiili araukaaria. Oma harulduse tttu ja ka seeprast, et enamjagu tema levilast asub Tiilis, on ta valitud Tiili rahvuspuuks. Osa liigi levilast Andide mestikus jb siiski naabermaa Argentina poolele. Just seal, Lanini rahvuspargis, kisimegi kaitsealust metsa vaatamas. Puude vlimus oli vga kummaline ega meenutanud htegi teist tuttavat okaspuud. Vaevalt 20 meetri krguste jmedate tvede ladvas turritas igasse kaarde laiuv vra. Metsaalune oli taimedest peaaegu paljas. Vaid ksikutes paikades paistis noort araukaaria jrelkasvu.
Astusin he vga noore, vaevalt paarimeetrise puuhakatise juurde. Ta tvi oli kaetud justnagu roheliste kolmnurksete plekitkkidega. Need olid srmeotsa pikkused ja tundusid puudutades jigad. Usjalt vnlevad oksad, mis tvest kodarikena vlja kasvasid, olid veelgi tihedamalt imelike roheliste kolmnurkadega kaetud. Kas need olid okkad vi lehed? Pigem sarnanesid need igihaljaste lehtedega.
Suurte puude latvades paistsid iseraliku kujuga kbid. Isaspuude kbid ngid vlja kui kollased karvased ananassid. Emaspuude omad olid maramad ja rohekamad. Novembrikuus olid araukaariakbid alles moodustumas. Kahe aastaga pidid emaskbides kpseks saama tumepruunid suured peaaegu pidlapikkused seemned. Tegin oma kohapealsetest isiklikest vaatlustest kokkuvtte: araukaaria on lehtedega puu, kes kannab kbisid. Kas ta on siis okas- vi lehtpuu? Dendroloogide jaoks probleemi pole. Kui puul on kbid, kuulub ta kindlasti paljasseemnetaimede himkonda ja okaspuude klassi.

Araukaariad on maailma rgsemaid okaspuid
Uurisin lhemalt maapinda. See koosnes enamjaolt smerjast hallikaspruunist vulkaanilisest tuhast. Loodusteadlased kinnitavad, et tiili araukaaria metsadele on srane pinnas ige tpiline. Millegiprast sobivad neile Luna- Andides paigad, mis asuvad suurte vulkaanide lhedal. Paistab, et looduskatastroofid suisa sobivad araukaariametsadele. Ka metsaplengud, mis ldiselt mjuvad metsadele laastavalt, toovad vanadele araukaariasaludele pigem kasu. Puu korgitaoline korp kaitseb tve hsti leekide eest ja prast plengut hakkavat metsa all noori araukaariaid idanema eriti ohtralt.
Asusin araukaariametsa pildistama. Kaadris paistsid vaid fantastilise vlimusega puud ja taamal krguv hvardav Lanini vulkaan. Nha polnud ainsatki lehtpuud ega muud istaime, puuvrade vahel ei lennanud htegi lindu. Jrsku tundus, nagu oleksin mingil imelisel viisil sattunud ajamasinaga miljonite aastate taha. Ajastusse, kus veel polnud olemas istaimi, linde ega imetajaid ning metsad koosnesid tpiliselt araukaariatest ja nende sugulastest.
Araukaariaid peetakse maailma htedeks vanimateks okaspuudeks. Kivististe jrgi on tehtud kindlaks, et esimesed araukaarialiigid tekkisid maakerale 200 miljonit aastat tagasi, hes esimeste dinosaurustega.

Andide mestiku metsakooslustele on tpilised lunapgi metsad
ks Andide mestiku metsakoosluste tpilisi puuperekondi on lunapgid. Nagu nimi viitab, sarnanevad selle perekonna liigid mneti phjapoolkeral kasvavate pkidega. Aga kuna kik 35 lunapgi liiki on levinud vaid lunapoolkeral, on perekonnale pandud nimeks lunapgid. Varem liigitasid botaanikud lunapgi pgiliste sugukonda nagu pgigi. Nd on tpsem uurimine teinud kindlaks, et lunapgid on siiski niivrd erilised puud, et peavad kuuluma omaette lunapgiliste sugukonda.
Luna-Ameerika flooras leidub 10 loodusliku lunapgi liiki. Kigi nende levila jb Andide piirkonda, ulatudes phja pool peaaegu Tiili pealinna Santiago laiuskraadini ning lunas kuni Tulemaa saarestiku lunatipuni. Osa liike on igihaljad, osa heitlehised. Oma reisidel Andides ja Tulemaal kohtasin rmiselt mitmekesiseid lunapgimetsi. Vga suurejooneliselt mjusid niteks paljuroodse ja Dombey lunapgi metsad Bariloche lhedal. Puistud olid vimsad nagu viljakal mullal sirgunud vanad tammikud vi saarikud. Seevastu Tulemaa saarestiku kaselehisest lunapgist ja antarktika lunapgist (praegu kannab eestikeelses taimenimede andmebaasis nime harilik lunapk) koosnevad metsad olid madalad ja jndrikud nagu mni meie sooservarne sookaasik.

Luna-Ameerika lunapk prgib kaugemale lunasse kui mis tahes teised puud
Tulemaa lunapgi metsadega saime phjalikumalt tutvuda, rnnates Argentina linna Ushuaia lhedal Tulemaa rahvuspargis. Oli novembrikuu ehk lunapoolkera kevad. mbrus meenutas Phja-Lapimaa maastikke kusagil phjapolaarjoone lhedal. Samasugune vesine maapind koos lputute soonikute, veenirede ja -ojadega. Puudki olid siin samamoodi kidurad ja vnlevad. Ainult et Lapimaalt nii tuttava tundrukase asemel oli siin tavaliseks puuliigiks antarktika lunapk.
Uurisin vaevalt nelja meetri krgust puukest lhemalt. Ta lehed olid alles kevadiselt pisikesed ja vrsetelt rippusid alla armsad roosakad ied. Sealt luna poole antarktika lunapgi levila enam kuigi kaugele ei ulatu. Ei saagi ulatuda, sest Tulemaa saarestikust luna pool algavad juba Drakei vina veevljad ja seejrel Antarktise mandri liustikud. Botaanikud vidavad, et Tulemaa kuni 15-kraadiseid pakaseid talub antarktika lunapk ilma igasuguste kahjustutusteta ning et ta viks kasvada vist veelgi lunapoolsematel laiuskraadidel, kui seal vaid maismaad oleks.
Kui melda kigi lunapoolkera mandrite peale, siis kski neist ei ulatu nii kaugele lunasse kui Luna-Ameerika. Ning selle jtkuna sirutub Tulemaa saarestik veelgi lhemale Antarktise mandrile. Nii saab mistetavaks, miks antarktika lunapgile on antud just srane nimi. Mitte hegi maailma puuliigi levila ei ulatu nii lhedale jisele mandrile kui selle puuliigi oma.



Hendrik Relve

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet