Neliteist aastat tagasi otsustasid kolm kursusevenda luua ühise firma, mis teeks metsatöid. Aastaid hiljem on kolme noormehe
asutatud ettevõttest arenenud ettevõtete grupp, kuhu on kaasatud kümneid töötajaid.

Firma asutati pärast maaülikooli lõpetamist
OÜ Artiston loodi 1. septembril 1997. aastal. Selle asutajad olid Raul Vahter, Jaanus Lehtmets ja Margo Klaasmägi; juhatuse esimees oli Margo Klaasmägi. Ettevõtte tegevusvaldkonda kuuluvad metsa uuendamine, metsakultuuride ja noorendike hooldus, metsa ülestöötamine, kasvava metsa raieõiguse võõrandamine. Ühtlasi vahendatakse metsamaterjali, võõrandatakse metsa- ja põllumaa kinnistuid, hinnatakse metsa, mõõdistatakse maad ja korraldatakse maareformiga seotud dokumentatsiooni.

Ettevõtte juhatus on sõnastanud oma edu võtme: professionaalsus ja usaldusväärsus. Kõik ettevõtte asutajad on õppinud metsamajandust Luua metsanduskoolis ja ka Eesti maaülikoolis. Mehed hakkasid metsatöid tegema juba kooli ajal ning jätkasid pärast kooli lõpetamist ühises ettevõttes. Kooli ajal võimaldasid metsatööd pigem taskuraha teenida ning käidi ka Soomes tööl, et ettevõtte loomiseks vajalikku algkapitali teenida. Bakalaureusekraadi said mehed 1995. aastal ning kõik kolm esitasid ühtlasi taotluse astuda magistrantuuri. Siiski oli ettevõtlustuhin suurem ning peamine energia kulus ettevõtte loomisele.

Ettevõtlusega seotud tööd tuleb teha ühiselt
Ühine ettevõte asutatigi paar aastat pärast ülikooli lõpetamist. Margo Klaasmäe sõnul tuli üsna varsti teha põhimõtteline muudatus: „Mõnda aega tegime tööd nii, et tegevus jaotus ühisteks asjadeks ja kellegi personaalseteks asjadeks, ent mõistsime peagi, et nii ei saa töötada. Langetasimegi otsuse, et kõiki ettevõtlusega seotud töid teeme ühiselt. Paljudel juhtudel ei anna koostöö häid tulemusi, kui selle sees on ka kellegi isiklikud huvid. Nii lähevad prioriteedid paigast ning tööd ei ole enam võrdse kaaluga. Ma arvan, et selline põhimõtteline lähenemine ühise ettevõtluse osas on olnud ka meie edu võti. Oleme hakkama saanud ilma suuremate tülide ja probleemideta, kuigi meie tegevusulatus on järjest laienenud ja gruppi on lisandunud uusi ettevõtteid.”

Aastatega on metsamajanduse kõrval lisandunud teisi valdkondi, mille majandustegevuse otsustasid osanikud hoida eraldi: igal valdkonnal on oma juriidiline isik. Nagu osanikke, on Artiston Grupi tütarfirmadel ka põhilisi tegevusalasid kolm. OÜ-sse Artiston Grupp kuulub praegu neli ettevõtet: OÜ Artiston, mis tegeleb metsamajandusega, AS Punane Tulp, mis on OÜ Artiston Kinnisvara omanikfirma ning OÜ Artiston Invest, mis tegeleb investeeringutega. Igal tütarettevõttel on oma tegevjuht, kes kannab pidevalt hoolt firma tegevuse eest ja koordineerib töid. Juhid suhtlevad üksteisega tihedalt ning koosolekuid peetakse regulaarselt kord nädalas.

Metsamajandusest investeerimiseni
1999. aastal loodi OÜ Artiston Kinnisvara. „Me jõudsime üsna ruttu arusaamisele, et erinevad munad peavad olema erinevates korvides. Nii on kergem pidada selgepiirilist kuludetulude arvestust grupisiseselt,” selgitab Margo Klaasmägi. Praeguseks on Artiston Kinnisvara maafondi suurus 8200 hektarit, millest enamik ehk 6200 hektarit on metsamaad ja 1500 hektarit põllumaad. Puistute üldtagavara on 600 000 tm ning aastane tagavara juurdekasv 20 000 tm. Aastas uuendatakse 80 hektarit metsi.
Artiston teeb metsatöid peamiselt Lääne- ja Ida-Virumaal, Järvamaal ning Jõgevamaal, põhiliselt seal paiknevad ka nende metsakinnistud. „Metsakasvatuse osas pole mõtet minna liiga kaugele, see pole meie eesmärk. Soovime olla kompaktne ja hästi hallatav ettevõte. Oleme investeerinud ka pisut kaugemale, ent meeleldi toimetame oma lähikonnas. Pealegi on siin ka head metsad,” räägib Klaasmägi. OÜ Artiston majandab nii Artiston Kinnisvara kui ka teiste omanike metsi. Kontor asub Lääne-Virumaal Laekvere alevikus, seal on ka töökoda. Kontoris teeb tööd raamatupidaja ning töökojas tehnikaspetsialistid. Suurem osa 32 töötajast tegutseb iga päev metsas. Ka metsameistrid on mobiilsed töötajad: enamasti metsas või kliendi juures.
Muu tegevuse kõrval on Artistonil Kundas puiduterminal, kust müüakse paberipuud otse laeva. Seal töötab seitse inimest. Kunda puiduterminali töötajad teenindavad ka Kunda tsemenditehast, valmistades ette mööda raudteed veetavaid klinkrivaguneid ning tühjendades ja puhastades põlevkivivaguneid. Vajaduse korral minnakse appi puhastama ja remontima tehase trummelahje. Selline töö eeldab kiiret reageerimist ning valmisolekut ka öösel, aga Klaasmäe sõnul on sealsed mehed tublid ja saavad kõikide töödega hakkama. „Oleme seda praktikat kasutanud juba pikki aastaid ja see on end õigustanud,” selgitab ta.
OÜ Artiston Invest loodi eraldi ettevõttena 2004. aastal samal põhimõttel: et oleks hea ülevaade eri tegevusalade finantsseisust. Investeerimisega tegelev ettevõte on osanik paljudes projektides ja arendustes. Eredaim näide on e-kool, mis on lüli lastevanemate ja kooli vahel. Investeeritud on ka meditsiiniseadmeid tootvasse ettevõttesse AS Myoton ja mobiilse parkimise arendamisse Ameerikas. „Investeerimise valdkond on küll tegelikult meie kompetentsist väljas, aga heade nõuandjate ja tutvusringkonna abil oleme teinud päris huvitavaid pikaajalisi investeeringuid. Suurt edulugu veel ei ole, ent investeerimine uutesse tehnoloogiatesse on põnev väljakutse,” põhjendab Klaasmägi.

Meeskonnamäng iga päev ja korvpalliplatsil
Nagu korvpall, oleneb ka ettevõtte hea toimimine eelkõige meeskonnamängust. Seda mõistavad OÜ Artiston juhid hästi. Tõenäoliselt inspireerituna juhtide loodud firmasisesest kultuurist, mida iseloomustab koostöö ja avatus, kohtab Artistoni töötajaid tihti korvpalliplatsil. Kaasa lüüakse Lääne-Virumaa meistrivõistlustel ning traditsiooniliselt näeb neid silmapaistvaid oranþi värvi spordisärke kandvaid mehi ka metsandustöötajate kutsevõistlustel ja metsatööstusettevõtete korvpalliturniiril. Margo Klaasmäelt küsitakse vahel naljatamisi, kas nad võtavad tööle ka neid, kes korvpalli ei mängi. Tegelikult on hulganisti sportlikke inimesi sattunud kollektiivi juhuslikult. Margo Klaasmägi ja Raul Vahter tunnistavad, et sellised ühine tegevus, nagu sportimine ja töövälised üritused liidavad kollektiivi oluliselt. Kevaditi käiakse ühiselt metsaistutuspäevadel, suvel korraldatakse suvepäevad, sügisel käiakse jahil ning koolitusel. Aasta lõpus toimub traditsiooniline aastalõpuüritus, kuhu on oodatud ka töötajate abikaasad. Neist üritustest võetakse hea meelega osa. Ühtlasi annavad need tagasisidet: kas kedagi vaevab mõni mure või probleem või on tal hoopis mingeid ideid, kuidas üht või teist tegevust ettevõttes parandada. „Katsume ka ise eeskujuks olla. Kui ainult väga intensiivselt tööd teha, nagu meil kombeks, on vaja aegajalt ka lõõgastuda. Vabaajaüritustel lähevad jututeemad tihti ka tööprobleemideni ning siis on hea võimalus rääkida, mis on südamel. Oluline on ka see, et aeg-ajalt saaks terve kollektiiv korraga kokku, sest igapäevaselt töötame me erinevates kohtades,” räägib Margo Klaasmägi. Raul Vahter täiendab, et tihti kuuleb sellistel vabaajaüritustel töötajatelt mõtteid, mille üle hiljem omavahel arutleda.

Praktikantidest võib saada häid spetsialiste
Artistoni kollektiivi iseloomustab avatus. „Meil ei ole nii, et ainult juhid saavad ideid anda. Oleme valmis kõiki kuulama ning häid ideid rakendame ühiselt ellu ka. Me oleme kõik ühe meeskonna liikmed ning oleme alati rõhutanud, et see ei ole minu, Rauli või Jaanuse ettevõte, vaid meie kõigi ühine ettevõtmine. Kui kõik panustavad, saab ka kogu kollektiiv lisandväärtust.
Töötajad saavad sellest aru ja oskavad seda hinnata,” selgitab Klaasmägi. Nii on kollektiiv püsinud suhteliselt stabiilsena. Endiselt on tööl ka neid, kes tulid Artistoni tööle juba selle asutamise ajal 14 aastat tagasi. Töötajad on põhiliselt lähipiirkonna elanikud. Artiston on üks Laekvere valla suurimaid tööandjaid, suuremad on veel ainult paar põllumajandusettevõtet ja AS Palmako. Metsaülestöötajaist on Artiston oma piirkonnas ainus. Metsatöid teevad seal ka mõned füüsilisest isikust ettevõtjad, ent nemad on pigem koostööpartnerid ja alltöövõtjad, mitte konkurendid.
Nii Klaasmägi kui ka Vahter tunnistavad, et uusi töötajaid on järjest raskem leida, sest paljud lähevad õppima suurde linna ning jäävadki sinna. Ja kes piirkonda jäävad, ei oska teha metsatöid. Artistonil on head suhted Luua metsanduskooliga, kust saadakse suviti tööle praktikante. „Praktikantidest on tulnud päris palju häid töötajaid, kes on olnud ka siitkandi elanikud. Kel on tahtmist õppida eriala selgeks ja tööd teha, on alati teretulnud,” räägib Raul Vahter. Praktika sooritamine on võimalus nii tööandjale kui ka töötajale. Tööandja saab katsetada töötaja oskusi ning aimu tema potentsiaalist, töötaja omakorda näeb, kas see töö sobib talle ning kuidas ta sobitub tulevaste kolleegidega. Tänavu suvel oli Artistoni kollektiivi kaasatud neli praktikanti.

Rahulolev klient on parim reklaam
Artiston ei majanda ainult oma grupile kuuluvaid metsi, vaid ka teiste omanike metsi. Nende osakaal on umbes 60–70% töödest. Ettevõte võib jääda üldise olukorraga rahule: piirkonnas tööd jagub ning paljudest on saanud püsikliendid, kellele on tööd tehtud juba ettevõtte algusaegadest saadik.
Mullu Lääne-Virumaad räsinud tormi tõttu tuli tööd juurde, ka metsaomanikud olid sunnitud pingsamalt mõtlema metsade majandamisele. Kuid siiski on küllalt palju neid omanikke, kellel napib teadmisi; nii mõnigi arvab, et metsaga tuleb tegeleda siis, kui omanikul on vaja, mitte siis, kui metsal vaja.
Klaasmägi on täheldanud ka mõningast pelgust suhtluses ettevõtetega. Oma rolli on siin mänginud ka meedia, sest sinna jõuavad suuresti ainult negatiivsed uudised, mitte positiivsed. Artistoni maine piirkonnas on hea ning peamiselt lisandub uusi kliente seniste klientide soovituste kaudu ning osa leiab tee Artistonini töötajate suhtlusvõrgustiku kaudu.
„Kontaktvõrgustik on äärmiselt tähtis. Selle eelduseks on kindlad nõudmised iseendale töö suhtes. Oleme 15 aastat teinud tööd nii, et kliendid saaksid heal tasemel teeninduse osaliseks ning koostöö ei jääks ühekordseks, vaid kestaks pikaajaliselt. Hea töö on parim reklaam,” ütleb Raul Vahter. Majandamist vajavaid metsi leiavad töötajad ka looduses ringi liikudes ning seejärel omanikuga kontakti võttes. Margo Klaasmäe sõnul ei saa jääda lootma, et sind üles leitakse – tuleb ka ise endast märku anda.

Kriis tegi tugevamaks
Tõenäoliselt ei ole ühtegi ettevõtet, keda mõne aasta tagune majanduskriis poleks puudutanud. Nagu paljud teised, oli ka Artiston sunnitud minema kokkuhoiureþiimile. Metsamaterjal ja kaup kaotas kiirelt oma endise hinnataseme, mis sundis kiiresti tegema ebapopulaarseid otsuseid. Juhatuse liikmed kutsusid kokku kõik ettevõtte töötajad, selgitasid neile näitlikult majanduslikku olukorda. Pärast info saamist said töötajad õiguse otsustada edasiste sammude üle.
Selge oli see, et kulusid tuli hoida kokku. Selleks oli vaja kas osa töötajaist koondada või vähendada kõigil võrdselt töötasusid. Töötajad valisid palga kärpimise. „Olukord oli raske. Kuidas valida võrdselt tublide töötajate vahel, keda koondada ja keda tööle jätta? On õnn, et töötajate vahel on austus ja lugupidamine, nii said kõik säilitada oma töökoha,” räägib Margo Klaasmägi. Raul Vahter lisab, et tol ajal tehtud otsus oli parim, mis teha andis, sest metsasektor on kosunud päris jõudsalt ning juba praegu on kõiki töötajaid taas vaja.
Nii töötajaile kui ka ettevõttele on tähtis hoida kollektiivi. Rasked ajad ei ole veel möödas, endistviisi tuleb olla kokkuhoidlik, sest on näha uue kriisi ilmingud. Kriisi ajal õpitud oskuste najal on müügimahud vahepeal suurenenud. Oma töid osatakse efektiivsemalt planeerida, mis võimaldab rohkem klientidega suhelda. Koos uute metsameistritega on lisandunud ka nende suhtevõrgustikud, mis toovad kliente juurde. Raul Vahteri sõnul plaanitakse endiselt investeerida metsamaadesse ning nende parimasse majandamisse.