Tänavu tähistame taasiseseisvunud Eesti metsanduse kahekümnendat aastapäeva. Esimesel aastakümnel Eesti metsanduse juhina tegutsenud Andres Talijärv meenutab metsanduse kujunemiskäiku.

Aastatel 1992–1997 pandi tänasele metsandusele tugev alus
„Metsanduses kahekümne aasta jooksul toimunu üheks olulisemaks tulemuseks pean targalt tegutsevate metsaomanike järjest suurenevat arvu,” ütleb keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv, kes oli metsanduse kujundamise juures juba selle plaanimajanduselt turumajandusele üleminekul. Nende aastate jooksul toimunuga on ta rahul: „On läinud üsna hästi – meil on säilinud looduslik mitmekesisus ning on arenenud metsatööstus.” Samuti pole tema sõnul vähetähtis metsaga seotud töökohtade suur arv maapiirkondades.

Andres Talijärv on töötanud metskonnas
abimetsaülema, metsaülema
ja metsamajandis peametsaülemana.
Tema sõnul oli saadud kogemustest
palju kasu metsaameti peadirektori,
metsatööstuse liidu tegevjuhi ja praegu
keskkonnaministeeriumi asekantslerina.
Taasiseseisvunud Eesti metsanduse
sündmuste arengus peab Talijärv eriti
oluliseks pöördelisi aastaid 1992–1997,
mil valiti arengusuunad ja võeti vastu
otsused, mis panid aluse tänasele metsandusele.
Iseseisva Eesti metsanduse sünd
Taasiseseisvunud Eesti metsanduse alguseks
võib lugeda maareformi käivitamist
1991. aastal, sest see lõi eeldused metsale
eraomandi tekkimiseks. Oli keeruline
aeg. „Esimene suurem segadus tekkis
seoses talude moodustamisega enne
maareformi käivitamist,” ütleb Andres
Talijärv. „Tekkis olukordi, õnneks mitte
palju, kus maal oli korraga kaks omanikku
– üks taluseaduse ja teine maareformi
seaduse alusel. Inimestevahelisi konflikte
ikka esines.”
Riigimetsa süsteemi ümberkujundamine
ja kasvava metsa müügi ümberkorraldamine
otsustati 1992. aasta märtsis vabariigi
valitsuse istungil. Muudeti paljud
senised nõukogude ajast toiminud rutiinid
– eelkõige loobuti puidu jagamisest
ning võimaldati puiduturul konkurentsi
tekkimine. Teiseks kehtestati kasvava
metsa keskmiseks müügihinnaks 10 USD,
mis võrreldes seniste kinnitatud hindadega
tähendas meeletut hinnatõusu. Enne
seda jagati puitu sisuliselt tasuta. See
otsus pani aluse turumajanduse tekkele
ja metsatööstuse arengule. Samal valitsuse
istungil nimetati Andres Talijärv
metsaameti peadirektoriks. Sestpeale oli
ta osaline kõigi metsandust puudutavate
regulatsioonide kujundamisel kuni 2001.
aastani.
„Kindlasti olen pidanud tegema ot-