Puidu kasutamise roll on kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisel oluliselt suurem kui seni arvatud.

Mõjuvõimas maailma jätkusuutliku arengu ärinõukogu (WBCSD) annab soovitusi Viimase aja üks huvitavamaid puidust ehitamise projekte on Kanada arhitekti Michael Greeni poolt kavandatav puidust 30-korruseline hoone. Projekti aruande sissejuhatuses kirjutab ta, et massiivpuidust kõrghoonete projekteerimise aluseks on uus lähenemine, millist tema nimetab FFTT (Finding the Forest Through the Trees). Eesti keeles tähendab see metsa taga puude nägemist. „FFTT on tähtsa sisuga mittetehniline akronüüm, mis räägib ideest, et suur osa jätkusuutlikust ehitusest räägitavast keskendub päevaprobleemidele. Päevaprobleemidki on tähtsad, kuid kliimamuutuste ulatuse vastu võitlemiseks ja kasvava elamispinna vajaduse rahuldamiseks vajame tegutsemispõhimõtetes suuri süstemaatilisi muutusi. Puude taga metsa nägemine tähendabki puidukasutuse keskkonnamõju olulisuse tunnistamist.”

Puidukasutuse keskkonnamõju ei ole
seni kliimaläbirääkimistel arvestatud,
ehkki mitmetes riikides on toimimas
rahvuslikud puidukasutuse arendamise
programmid ja hulk omavalitsusi
nii Skandinaavias kui Kanadas on
deklareerinud, et avalikes ehitistes
tuleb võimaluse korral eelistada puitu.
Kliimaläbirääkimistel võib seis siiski
muutuda, sest üks mõjukamaid mõttekodasid,
maailma suurfirmasid ühendav
ja ÜRO egiidi all töötav World Business
Council for Sustainable Development
(WBCSD, maailma jätkusuutliku arengu
ärinõukogu) on soovitanud arvestada:
• süsiniku ladestumist puidutoodetes;
maailmas kasutusel olevates puidutoodetes
ladestunud süsihappegaasi hulk
kasvab hinnanguliselt aastas 424 miljoni
tonni võrra ehk sama palju, kui oli
fossiilsete kütuste põletamisest põhjustatud
kasvuhoonegaaside emissioon
Austraalias 2008. aastal;
• energiakulukamate alternatiivmaterjalide
asemel puidu kasutamisega ära
hoitud süsihappegaasi emissiooni;
puidu kasutamisega ehituses välditakse
maailmas igal aastal 483 miljoni