Analüüsiti, milliseid LiDAR-i andmeid ning kuidas on võimalik kasutada, et leida erinevaid takseertunnuseid.

Kuidas LiDAR mõõtmisi tehti?
viis aastatel 2010–2012 Järvselja õppe- ja katsemetskonnas läbi järjekordset metsakorraldust. Ühe õige metsakorralduse aluseks on olnud juba aastakümneid ortofoto, viimastel aastatel on aga maa-amet teinud sellele lisaks ka LiDAR (Light Detection And Ranging) mõõtmisi.

LiDAR mõõtmise käigus saadab
mõõteseade välja impulsi, mis peegeldub
tagasi esimeselt ette jäävalt objektilt.
Seade mõõdab impulsi tagasi tulemise
aega ning leiab niimoodi objekti kauguse
lennukist. Mõõteseadmel on peal
GPS, millega määrab oma asukoha ning
mõõdab ka impulsi välja saatmise nurga.
Nende andmete alusel arvutatakse välja
impulsi peegeldumise koha asukoht ruumiliselt
(x-, y- ja z-koordinaat). Puudel
toimub peegeldumine okstelt ja lehtedelt,
aga need on piisavalt peened, seetõttu
osa impulsist läheb ka neist mööda
järgmise objektini. Ühest impulsist võib
tulla selliselt mitu peegeldust.
Skanner saadab välja ühe impulsi korraga
ning skannimine toimub lennuki
liikumissuunaga risti edasi-tagasi kuni
30-kraadise nurga all. Sellest tulenevalt
ei ole punktid maa-alale ühtlaselt jao-