Metsas veedetakse vaba aega, puhatakse, käiakse loodusretkedel. Hea loodusretke tagab tasemel retkejuht. Loodusretke juhtimist
õpetab Eestis Luua metsanduskool.

Mis on loodusretk?
Esmapilgul tundub, et mis küsimus see on – loodusretk on looduses toimuv retk! Ometi pole see nii lihtne. Iga looduses toimuv retk ei ole veel loodusretk. Et erinevusest aru saada, peab esmalt teadma, miks inimesed käivad retkedel, matkamas või turismireisidel.

Puhkereiside motiividest on sakslaste
uuringute põhjal esireas:
• enese väljalülitamine, pinge mahavõtmine
(66%);
• miljöövahetus (60%);
• värske jõu ammutamine (49%);
• päike, soojus, puhas keskkond (46%).
Nagu näha, otsivad inimesed värskeid
elamusi ja uusi kogemusi, et pingeid
maandada ning ennast uuesti laadida.
Elamus on positiivne, meeldejääv, enamasti
ainulaadne isiklik kogemus
Loodusretke eripära ongi see, et elamus
saadakse looduses liikumise, selle tunnetamise
ning taimede, loomade ja muu
looduse jälgimise või vaadete nautimise
kaudu. Retk võib aga olla mistahes maaturismi
alla kuuluv toode, millist pakutakse
looduses.
Loodusretki on võimalik liigitada liikumisviisi
järgi: jalutamine, jalgsi matkamine,
jalgratta-, paadi-, kanuu-, süsta-,
ratsa-, suusa- või uisuretk. Samas ei
sobi mitmed loodusturismis kasutatavad
liikumisviisid ilmselt selle olemusega
kokku, kandes endas muid
eesmärke, näiteks mäesuusatamine,
surfamine, maastikuratta-, purjelaua-,
skuutri-, ATV- või mootorsaanisõit jne.
Loodusretki võib liigitada ka motiivi
või külgetõmbefaktori järgi: taimedega
seotud harrastused, looduse, linnu- ja
loomavaatlused, marjade-seente korjamine,
pildistamine, jahi-, kala- või kultuuriloolised
retked jne. Jagada võib
veel teemade kaupa, näiteks raba-, jõe-,
järve-, putuka-, nahkhiire- või muud
taolised retked.