Ülevaade sellest, kuidas RMK-s varutakse mitte ainult kuuse-, vaid ka männi-, kase- ja teiste meie oluliste metsapuuliikide seemneid.
Kuuse- ja männiseemet varutakse nii metsast kui ka seemlatest „Kuuseseemet on hädasti vaja, varu on otsakorral,” tõdeb riigimetsa majandamise keskuse taimla- ja seemnemajanduse osakonna juhataja Esko Krinal. „Kui sel aastal seemet ei saaks, oleks olukord päris nutune.”
Krinali sõnul oli kuuskedel piisavalt käbisid
viimati viis aastat tagasi. Tänavust
seemneaastat väga rikkalikuks pidada ei
saa, kui võrrelda näiteks heade seemneaastatega
2001. ja 1999.
„Nibin-nabin käbiaasta,” kirjeldab RMK
taimla- ja seemnemajanduse osakonna
seemnemajanduse tootmisjuht Alvar
Peterson tänavust olukorda. „Kõvasti
on käbi Saaremaal, aga boniteedilt on
metsad seal nirud, kuid võib-olla mõni
tükk sobib seemne varumiseks. Mandril
on käbi hajusalt siin-seal. Üsna palju
on Põlva- ja Võrumaal – seal meil ju ka
kuusikud kasvavad –, kuid kahjuks on
kahjurid käbidele liiga teinud.”
Kuna kuuseseemnevaru juba vägagi
nappis, panustab RMK tänavusele korjeperioodile,
mis läks lahti novembrikuus.
„Oleme planeerinud koguda 3,5 tonni
kuuseseemet – see on ligi 400 000 liitrit,”
ütleb Krinal. Igal aastal kulub külviks
umbes 400 kilogrammi seemet, ent soov
on varu hoida nii seitsme-kaheksa aasta
jaoks – iial ei või ju teada, millal taas
käbiaasta tuleb. Öeldakse küll, et hea
kuusekäbiaasta on iga nelja aasta järel,
paraku pole see nii läinud.
Krinal märgib, et kui tavaliselt tegelevad
käbikorje korraldamisega RMK taimlate
tööjuhid, siis nüüd on appi hüütud
ka metsamajandusosakonna inimesi, kes
aitaksid varumist organiseerida. „Taimla
tööjuhte on seitse, metsakasvatajaid aga
kolmkümmend viis ehk seitse korda rohkem,”
osutab Krinal, et ühendatud jõul
ehk saab vajamineva koguse metsast
kätte. RMK taimla- ja seemnemajanduse
osakond varustab korjajaid kottide ja siltidega
ning on võtnud raiesse minevate
ja käbikorjeks sobilike puistute kohta
keskkonnaametist vajalikud õiendid.
Kuuseseemet varutakse nii seemlast
kui ka puistust, raskuskese langeb viimatimärgitule.
„Seemla seemet peaks tulema
viiskümmend kuni kuuskümmend
kilo,” prognoosib Alvar Peterson, märkides,
et viimati sai seemlast kuuseseemet
neli aastat tagasi.
|