2/2007

metsanädal
Metsanädala üritused ei piirdunud nädalaga

Tänavu 15. korda peetud metsanädala ”Mets läheb peale” üritusi jagus mitmesse nädalasse.

VISIOONIKONVERENTSIL PAKUTI TULEVIKUNÄGEMUSI
20. aprillil peeti Tartus metsanduse visioonikonverents, kus osales üle 150 metsandus- ja puidutööstussektori töötaja ning metsa ja keskkonnaga seotud isiku.
Esinejate hulgas olid Säästva Eesti Instituudi juhataja Valdur Lahtvee, Kaido Kukk puidutööstusettevõttest UPMKymmene, Urmas Tartes Eesti maaülikoolist, metsanduskonsultant Petri Vasara (konsultatsioonifirma Pöyry OY, Soome) ja RMK arendusdirektor Andres Onemar.
Peale tavapärase olukorra ning tulevikuväljavaadete hindamise käsitleti ka puidukasutuse seniseid ja tulevikusuundumusi, puiduenergia perspektiive, innovatsiooni rolli metsanduses, looduskeskkonna muutusi ja metsanduse mainet.
Meie metsade ja metsanduse tuleviku kohta esitati nii intrigeerivaid nägemusi kui ka reaalseid suundumusi. Üht kiiresti arenevat puidujäätmete kasutuse valdkonda tutvustas värske riigikogu liige Valdur Lahtvee. Tema hinnangul suureneb lähema kümne aasta jooksul elektritootmisel puidujäätmete osakaal praeguselt 0,1 protsendilt 6–8 protsendini. “Eelmise riigikogu poolt on juba tegelikult vastu võetud otsus toetusskeemide kohta biomassi kasutamiseks energeetikas, see hõlmab ka metsajäätmete kasutamist,” kinnitas Lahtvee.

MAAMESSIL TUTVUSTATI METSATÖÖMASINAID JA KORRALDATI RAIEVÕISTLUSED
20. aprillil avati ka maamess. Nagu varasematelgi aastatel, tõi see üritus Tartusse rohkesti huvilisi. Tänavu oli neid 27 000. Kolmel päeval sai näha rahvusvahelist põllumajandusnäitust, käia toidumessil, uudistada aiandusnäitust ja teha pai tõutunnistusega loomadele.
Näitusel andis tooni metsandussektor. Erilist huvi tunti uusimate puidutööstus- ja metsatöömasinate vastu. Nende tööd demonstreeriti Tiksoja metsas. Raievõistlusel “Kevadkarikas 2007” olid peale Soome ja Läti raiemeeste kohal eestlastest maailmameistrid. Võisteldi puu langetamises, saeketi vahetamises aja peale, täpsussaagimises, palgi kombineeritud järkamises ja puu laasimises. Kevadkarika võitis Valgamaa mees Andres Olesk, kes mullu kuulus Otepääl peetud raie maailmameistrivõistlustel võitjameeskonda ja jäi individuaalselt teiseks. “Enne viimast ala juhtisid soomlased, laasimisega aga rebis Olesk end ette,” ütles raievõistluste peakorraldaja Aarne Liiders.

METSAPEALINNA LIPP HEISATI VÕRUS
7. mail Võrus peetud metsanädala avaüritusel sai esmalt sõna Eesti metsaseltsi president Kaupo Ilmet. Ta andis Võru linnapeale Kersti Kõosaarele üle metsapealinna tunnistuse nr. 4. Ühtlasi meenutas Kaupo Ilmet professor Oskar Danieli ehk metsapapat, kes 79 aastat tagasi metsanädalatele aluse pani. „Tol korral oli Eestis metsa vaid 20 protsenti praeguse 53 asemel. 20 000 tiinu raiesmikke oli metsastamata. See tingis vajaduse üleriigilise metsaistutuse järele, mida hakatigi metsanädalate raames tegema. Teiseks põhjuseks oli vajadus muuta Eestimaa kauniks,” ütles Ilmet.
Kunda noor linnapea Allar Aron meenutas läinud aastat, mil Kunda oli metsapealinn. „Aasta oli meie jaoks väga töine. Istutasime oma linna üle 10 000 puu, sest puid ei saa üheski linnas liiga palju olla,” sõnas Allar Aron. Siis andis ta metsapealinna lipu üle Võru linnapeale Kersti Kõosaarele.
Seejärel said sõna Võru linnapea Kersti Kõosaar ja linnavolikogu esimees Tõnu Anton. Üritust ilmestasid Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi segakoori esitatud laulud, tantsu keerutas Võru Kesklinna gümnaasiumi segarahvatantsurühm Siisike ja Võru 1. põhikooli 6.b klassi lapsed lugesid omaloomingulisi luuletusi.
Siis hakkas orkester mürtsuma ja metsanädalast osavõtjad suundusid rongkäigus Võru lipuplatsile, kus heisati Kundalt saadud metsapealinna lipp ning istutatid koos metsaseltsi presidendi Kaupo Ilmetiga kolm iluõunapuud. Edasi mindi Kandle rahvamajja, kus peeti kõnekoosolek. Seal anti teada ka tänavuse metsanduse elutööpreemia laureaadi ja erametsasõbra tiitli laureaadi nimed. Eesti metsaühendused ja -institutsioonid kuulutasid elutööpreemia laureaadiks metsateadlase Ivar Etverki. Eesti erametsaliit andis tänavuse erametsasõbra tiitli Eestimaa looduse fondi metsaspetsialistile Kaupo Kohvile.

TALLINNAS RIIGIKOGU FUAJEES AVATI METSATEEMALINE NÄITUS
8. mail avati Toompeal riigikogu fuajees metsateemaline näitus „Mets läheb peale”. Näituse avas riigikogu liige Kristiina Ojuland. Näituse on koostanud Sagadi metsakeskuse töötajad. Rõhk on metsa majanduslikul ja pärandkultuuriloolisel aspektil. Teemat valgustas oma sõnavõtus RMK juhatuse liige Olav Etverk. “Eestis pole viimastel sajanditel kunagi nii palju metsa olnud kui täna – üle poole Eesti maismaast on kaetud metsaga,” märkis Olav Etverk. „Oleme metsasuselt Euroopas neljas riik. Metsal on Eesti riigile oluline roll nii majanduslikust kui sotsiaalsest aspektist. Samuti on mets oluline pärandkultuuri kandjana.”
Üritusel pakuti metsasaadustest suupisteid, mille olid valmistanud Sagadi hotelli restorani kokad. Huvilised said ise kätt proovida: lõigata pihlakast ette antud kaaluga kettaid.
Ekspositsiooni tutvustas lähemalt RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keedus. „Oleme seekord inimesekesksed. Mida hinnatumaks muutub meid ümbritsevate materjalide keskkonna- ja inimsõbralikkus, seda olulisemaks materjaliks puit muutub,” selgitas ta.

ÜRITUSED TALLINNAS KULMINEERUSID METSATÖLLI KONTSERDIGA
11. mail peeti omapärane üritus Tallinnas Raekoja platsil. Seal andis tasuta kontserdi ansambel Metsatöll. Esmaettekandele tuli Robert Sermati ja Heini Vaikmaaa loodud heliteos “Mets läheb peale”. Selles osalesid ka tantsijad Katrin Essensoni juhendusel. Peale Metsatölli esines ansambel Taak. Ürituse käigus loositi välja õhupallisõit, nädalavahetus riigimetsa majandamise keskuse puhkemajas ja metsaistutamisreis. “Tähtis pole mitte ainult metsaminek, vaid see, et tekiks dialoog metsamineja ja metsa vahel. See on omakorda aluseks muutustele ja aitab paremini mõista metsas toimuvat,” märkis vabaõhuürituse peakorraldaja Erik Konze. “Dialoogi alustamiskeeleks valisime muusika – keele, mida kõik mõistavad.”

METSANÄDALA LÕPUS KÄIS METSAPEALINNAS EESTI VABARIIGI PRESIDENT
12. mail alustas president Toomas Hendrik Ilves oma poolepäevast Võruvisiiti Roosisaarelt Kuninga talust, kus linnapea ja volikogu esimees andsid riigipeale lõuna.
Kuninga talu valiti lõunatamiseks osalt seepärast, et president soovis süüa talus. Tervituseks pakuti riigipeale Haanja mehe napsi ehk kohalikku kanget alkoholi. Pärast lõunasööki sõitis president Sõmerpalu valda vaatama puidutööstusettevõtet GM Panels.
Seejärel heitis ta Võrus pilgu Kesklinna pargile ja spordikeskusele, osales laste metsateemaliste joonistuste näituse avamisel ning istutas Koreli oja äärde kuuse.



Hendrik Relve

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: