Ei ole lihtne anda hinnangut eesti metsateaduse olukorra ja tulevikuväljavaadete kohta. Ometi tuleb aeg-ajalt püüda anda kas või põgus ülevaade. Artikkel põhineb ettekandel, mis peeti metsaloolisel konverentsil Tartus 10. novembril 2006. aastal.

METSATEADUSE TUUMSTRUKTUURI KUULUB EMÜ METSANDUS- JA MAAEHITUSINSTITUUT
Metsaga seonduvas teadustegevuses on hulganisti teemasid. Mitmed metsateaduse teemad on praegusajal interdistsiplinaarsed: ka klassikaline bioloogia põimub üha enam füüsika, keemia ja matemaatikaga. Nii ka metsateadus, mis rakendab uusi meetodeid.

Ühes varasemas kirjutises on autor vaaginud küsimust, millist metsateadust Eesti vajab (Jõgiste, 2000). Tollal tuli otsustada, kas metsanduslikud uurimistööd peaksid rohkem hõlmama teoreetilist poolt. Hulk toonaseid probleeme on aktuaalsed veel praegugi.
Kõigepealt võtan vaatluse alla institutsioonid, mis tänapäeval metsaga tegelevad.
Eesti maaülikooli (EMÜ) metsandusja maaehitusinstituut (allüksus, kuhu nüüdsel ajal on koondatud akadeemiline metsanduslik õppe- ja uurimistöö) moodustab metsateaduse tuumstruktuuri. Siin arendatakse nii klassikalist metsateadust kui ka mitmeid moodsamaid ökoloogia ja ökonoomikaga seotud valdkondi. Metsandus- ja maaehitusinstituudi koordineerida on metsateaduse eri valdkondade töö (tuletame meelde, et dendroloogia, metsakasvatus, -kaitse, -uuendamine jne. on allvaldkonnad). Metsandusosakondi on viis: metsakasvatuse, -korralduse, -tööstuse ja -bioloogia ning ökofüsioloogia osakond.

METSANDUSTEEMADEGA TEGELDAKSE KA TEISTES EESTI ÜLIKOOLIDES
Teised metsandus- ja maaehitus insti tuudi (maaehituse, veemajanduse ja geomaatika) on olnud tihedalt seotud metsandusega. Veemajandus on väga oluline, seondub ju metsa kui ökosüsteemi funktsioneerimine otseselt veega, nii biootilise kui abiootilise funktsionaalsusega. IUFRO (International Union of Forest Research Organisations http:// www.iufro.org/download/file/1788/ 147/news07-4.pdf) on oma viimastes väljaannetes rõhutanud metsade, eriti kultuurpuistute rolli hüdroloogilise tsükli reguleerimisel. Eriti oluline on metsade roll äravoolu vähendajana. Geomaatika (maamõõdu) osakonna tööd ja tegemised seonduvad metsade korraldamise, inventeerimise ja kaugseirega.
EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituut haarab mitmeid valdkondi, mis seonduvad metsaökosüsteemide ja laiemalt taimeökoloogiaga. Botaanika osakond ning maastikukorralduse ja loodushoiu osakond puudutavad ehk enam metsandusteemasid.
Tartu ülikooli botaanika ja ökoloogia instituudis uuritakse aktiivselt metsaökosüsteeme. Taimede populatsioonibioloogia alalt on lisandunud kaalukaid töid. Eriti kõrgel tasemel on viimati nimetatud instituudi ökofüsioloogia õppetooli tegevus.
Tallinna tehnikaülikoolis on mitu huvipakkuvat töörühma. Näiteks puidutöötlemise õppetool keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonnas. Samuti on metsandusega seotud uurimisprojekte käsil Tallinna ülikooli ökoloogia instituudis (näiteks märgalade häiringurezhiimide vallast).

OLULINE RAHASTAJA ON HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM
Teadust rahastatakse põhiliselt sihtfinantseeritavate teemade alusel. Teaduskompetentsi nõukogu langetab otsuse ning haridus- ja teadusministeerium rahastab. Hinnangukriteeriumid on muutunud karmimaks. Väga konkreetne kriteerium on teema põhitäitjate ISI Web of Science andmebaasis kajastatud kirjutised, nende arv. Nende järgi otsustatakse põhitäitjate ja teema juhi kvalifikatsiooni üle (ISI Web of Science kirjutised on publikatsioonide kõige kõrgem kategooria, kuid kehtiva määruse järgi arvestatakse ka teisi rahvusvahelisi eelretsenseeritud kirjutisi). Kehtib nõue, et sihtfinantseerimise teemas peab olema haaratud vähemalt viis põhitäitjat, nendest kaks peavad töötama täistööajaga. Kaitstud doktoritööde hulk on väga oluline, sest ülikooliteadust teevad ikkagi esmajoones doktorandid ja professorid.
Teema põhjendamine on väga tähtis. Hindajad eeldavad konkreetset ja metoodilist põhjendust. Hoolikalt on vaja läbi mõelda uurimistöö teoreetilised alused ja metoodika. Rahvusvaheline koostöö näitab, kui tunnustatud on teadlaste rühm, sest teadus, ka metsateadus, on rahvusvaheline.
On hea meel märkida, et teaduse arenguga on suutnud kaasa minna meie ainus metsateaduslik ajakiri Metsanduslikud Uurimused.

UURIMUSI TOETAVAD EESTI TEADUSFOND, KIK JA VÄLISMAISED FONDID
Ka Eesti teadusfond toetab uurimistööd grantide skeemi kaudu. Uus rahastamismehhanism on ülikoolide käsutusse antav baasfinantseerimise rahastus, mille kasutamise üle teaduses ülikoolid ise otsustavad. Karmid hinnangukriteeriumid ja tugevnenud konkurents jätsid 2007. aastal sihtfinantseerimise rahastuseta uurimistöö metsade majandamise ja taimede stressitaluvuse kohta. Siin tuleb tõsiselt järele mõelda. EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudis on käimas tõsised arupidamised, kuidas korraldada konkurentsivõimeliste teemade uurimistööd.
Laias plaanis võib ikkagi eraldada teoreetilise ja rakendusliku poole. Alati on eristatud fundamentaal- ja rakendusuuringuid, nagu käesoleva kirjutise alguses viidatud. Rakendusuuringutega tegeleb mitu asutust. Neist olulisemaid on metsakaitse- ja -uuenduskeskus (MUK), mis allub keskkonnaministeeriumile.
Üks olulisemaid tegevusvaldkondi on neil monitooringuskeemide säilitamine ja koordineerimine. Samas tegutsevad mitmel naabermaal rakenduslikud uurimisinstituudid, toetamaks teaduspõhist praktilist metsandust.
Kuna praktiline metsainventeerimine ja hindamine on MUK-i valdkond, on neil ka kõige ulatuslikum andmebaas. Siin avaneb võimalus teha väga laialdast koostööd EMÜ ja MUK-i vahel. Statistilise metsainventeerimise kasutuse ja analüüsi kohta on olemas kokkulepped kasutada andmeid uurimistöös.
Rahastamisel mängivad suurt rolli projektid: neid rahastades on keskkonnainvesteeringute keskus oluliselt toetanud metsateadust. Rahvusvahelised projektid nõuavad projektikirjutamise asjatundjate abi. Põhjamaade Ministrite Nõukogu on siiani rahastanud mitmeid võrgustikke ja projekte Põhjamaade metsandusliku uurimistöö komitee (SNS) kaudu.

EDUKUSE PANT ON KOOSTÖÖ
Taas tasub korrata, et vajalik on igakülgne koostöö. Väliskontaktide rolli on rõhutatud eespool. Metsandus- ja maaehitusinstituudi koostöökontaktid on kõige aktiivsemad Põhjamaades: head ja kauaaegsed koostööpartnerid on Helsingi ülikool ning Rootsi põllumajandusteaduste ülikool. EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituut osaleb EUFORGEN-i programmis (European Forest Genetic Resources Programme) ja on selliste suurte organisatsioonide liige nagu IUFRO (International Union of Forest Research Organizations) ja EFI (European Forest Institute http:// www.efi.fi). Eestis on väga hinnatavad partnerid riigimetsa majandamise keskus ja erametsakeskus.
Eestimaa ei ole suur. Isegi metsa tähtsust arvestades ei ole meil alust eeldada suurt metsanduslikku uurimispotentsiaali. See peitub aga teises teguris – teaduse, sh. metsateaduse väga pikas traditsioonis. Professor Andres Mathieseni algatatu on hea vundament Eesti metsateadlaste tööle. Taimeökoloogia koolkonnad (Teodor Lippmaa, Gustav Vilbaste) aitavad samuti sellele kaasa.
Nüüdisteadustöö edukuse pant on tegus koostöö kolleegide ja organisatsioonidega kodu- ja välismaal. Avatus ja konstruktiivsus võimaldavad uute paradigmade arengut teadusmaailmas.

Kirjandus • Jõgiste, K. 2000. Millist metsateadust vajab Eesti? – Eesti Mets 7: 6–7. • Relve, H. 2006. Tartus peeti metsalooline konverents. – Eesti Mets 4: 52–53.