2/2007



artiklid
Avatus ja konstruktiivsus praeguse metsateaduse nue

Ei ole lihtne anda hinnangut eesti metsateaduse olukorra ja tulevikuvljavaadete kohta. Ometi tuleb aeg-ajalt pda anda kas vi pgus levaade. Artikkel phineb ettekandel, mis peeti metsaloolisel konverentsil Tartus 10. novembril 2006. aastal.

METSATEADUSE TUUMSTRUKTUURI KUULUB EM METSANDUS- JA MAAEHITUSINSTITUUT
Metsaga seonduvas teadustegevuses on hulganisti teemasid. Mitmed metsateaduse teemad on praegusajal interdistsiplinaarsed: ka klassikaline bioloogia pimub ha enam fsika, keemia ja matemaatikaga. Nii ka metsateadus, mis rakendab uusi meetodeid.

hes varasemas kirjutises on autor vaaginud ksimust, millist metsateadust Eesti vajab (Jgiste, 2000). Tollal tuli otsustada, kas metsanduslikud uurimistd peaksid rohkem hlmama teoreetilist poolt. Hulk toonaseid probleeme on aktuaalsed veel praegugi.
Kigepealt vtan vaatluse alla institutsioonid, mis tnapeval metsaga tegelevad.
Eesti maalikooli (EM) metsandusja maaehitusinstituut (allksus, kuhu ndsel ajal on koondatud akadeemiline metsanduslik ppe- ja uurimist) moodustab metsateaduse tuumstruktuuri. Siin arendatakse nii klassikalist metsateadust kui ka mitmeid moodsamaid koloogia ja konoomikaga seotud valdkondi. Metsandus- ja maaehitusinstituudi koordineerida on metsateaduse eri valdkondade t (tuletame meelde, et dendroloogia, metsakasvatus, -kaitse, -uuendamine jne. on allvaldkonnad). Metsandusosakondi on viis: metsakasvatuse, -korralduse, -tstuse ja -bioloogia ning kofsioloogia osakond.

METSANDUSTEEMADEGA TEGELDAKSE KA TEISTES EESTI LIKOOLIDES
Teised metsandus- ja maaehitus insti tuudi (maaehituse, veemajanduse ja geomaatika) on olnud tihedalt seotud metsandusega. Veemajandus on vga oluline, seondub ju metsa kui kossteemi funktsioneerimine otseselt veega, nii biootilise kui abiootilise funktsionaalsusega. IUFRO (International Union of Forest Research Organisations http:// www.iufro.org/download/file/1788/ 147/news07-4.pdf) on oma viimastes vljaannetes rhutanud metsade, eriti kultuurpuistute rolli hdroloogilise tskli reguleerimisel. Eriti oluline on metsade roll ravoolu vhendajana. Geomaatika (maamdu) osakonna td ja tegemised seonduvad metsade korraldamise, inventeerimise ja kaugseirega.
EM pllumajandus- ja keskkonnainstituut haarab mitmeid valdkondi, mis seonduvad metsakossteemide ja laiemalt taimekoloogiaga. Botaanika osakond ning maastikukorralduse ja loodushoiu osakond puudutavad ehk enam metsandusteemasid.
Tartu likooli botaanika ja koloogia instituudis uuritakse aktiivselt metsakossteeme. Taimede populatsioonibioloogia alalt on lisandunud kaalukaid tid. Eriti krgel tasemel on viimati nimetatud instituudi kofsioloogia ppetooli tegevus.
Tallinna tehnikalikoolis on mitu huvipakkuvat trhma. Niteks puiduttlemise ppetool keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonnas. Samuti on metsandusega seotud uurimisprojekte ksil Tallinna likooli koloogia instituudis (niteks mrgalade hiringurezhiimide vallast).

OLULINE RAHASTAJA ON HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM
Teadust rahastatakse philiselt sihtfinantseeritavate teemade alusel. Teaduskompetentsi nukogu langetab otsuse ning haridus- ja teadusministeerium rahastab. Hinnangukriteeriumid on muutunud karmimaks. Vga konkreetne kriteerium on teema phititjate ISI Web of Science andmebaasis kajastatud kirjutised, nende arv. Nende jrgi otsustatakse phititjate ja teema juhi kvalifikatsiooni le (ISI Web of Science kirjutised on publikatsioonide kige krgem kategooria, kuid kehtiva mruse jrgi arvestatakse ka teisi rahvusvahelisi eelretsenseeritud kirjutisi). Kehtib nue, et sihtfinantseerimise teemas peab olema haaratud vhemalt viis phititjat, nendest kaks peavad ttama tistajaga. Kaitstud doktoritde hulk on vga oluline, sest likooliteadust teevad ikkagi esmajoones doktorandid ja professorid.
Teema phjendamine on vga thtis. Hindajad eeldavad konkreetset ja metoodilist phjendust. Hoolikalt on vaja lbi melda uurimist teoreetilised alused ja metoodika. Rahvusvaheline koost nitab, kui tunnustatud on teadlaste rhm, sest teadus, ka metsateadus, on rahvusvaheline.
On hea meel mrkida, et teaduse arenguga on suutnud kaasa minna meie ainus metsateaduslik ajakiri Metsanduslikud Uurimused.

UURIMUSI TOETAVAD EESTI TEADUSFOND, KIK JA VLISMAISED FONDID
Ka Eesti teadusfond toetab uurimistd grantide skeemi kaudu. Uus rahastamismehhanism on likoolide ksutusse antav baasfinantseerimise rahastus, mille kasutamise le teaduses likoolid ise otsustavad. Karmid hinnangukriteeriumid ja tugevnenud konkurents jtsid 2007. aastal sihtfinantseerimise rahastuseta uurimist metsade majandamise ja taimede stressitaluvuse kohta. Siin tuleb tsiselt jrele melda. EM metsandus- ja maaehitusinstituudis on kimas tsised arupidamised, kuidas korraldada konkurentsivimeliste teemade uurimistd.
Laias plaanis vib ikkagi eraldada teoreetilise ja rakendusliku poole. Alati on eristatud fundamentaal- ja rakendusuuringuid, nagu kesoleva kirjutise alguses viidatud. Rakendusuuringutega tegeleb mitu asutust. Neist olulisemaid on metsakaitse- ja -uuenduskeskus (MUK), mis allub keskkonnaministeeriumile.
ks olulisemaid tegevusvaldkondi on neil monitooringuskeemide silitamine ja koordineerimine. Samas tegutsevad mitmel naabermaal rakenduslikud uurimisinstituudid, toetamaks teadusphist praktilist metsandust.
Kuna praktiline metsainventeerimine ja hindamine on MUK-i valdkond, on neil ka kige ulatuslikum andmebaas. Siin avaneb vimalus teha vga laialdast koostd EM ja MUK-i vahel. Statistilise metsainventeerimise kasutuse ja analsi kohta on olemas kokkulepped kasutada andmeid uurimists.
Rahastamisel mngivad suurt rolli projektid: neid rahastades on keskkonnainvesteeringute keskus oluliselt toetanud metsateadust. Rahvusvahelised projektid nuavad projektikirjutamise asjatundjate abi. Phjamaade Ministrite Nukogu on siiani rahastanud mitmeid vrgustikke ja projekte Phjamaade metsandusliku uurimist komitee (SNS) kaudu.

EDUKUSE PANT ON KOOST
Taas tasub korrata, et vajalik on igaklgne koost. Vliskontaktide rolli on rhutatud eespool. Metsandus- ja maaehitusinstituudi koostkontaktid on kige aktiivsemad Phjamaades: head ja kauaaegsed koostpartnerid on Helsingi likool ning Rootsi pllumajandusteaduste likool. EM metsandus- ja maaehitusinstituut osaleb EUFORGEN-i programmis (European Forest Genetic Resources Programme) ja on selliste suurte organisatsioonide liige nagu IUFRO (International Union of Forest Research Organizations) ja EFI (European Forest Institute http:// www.efi.fi). Eestis on vga hinnatavad partnerid riigimetsa majandamise keskus ja erametsakeskus.
Eestimaa ei ole suur. Isegi metsa thtsust arvestades ei ole meil alust eeldada suurt metsanduslikku uurimispotentsiaali. See peitub aga teises teguris teaduse, sh. metsateaduse vga pikas traditsioonis. Professor Andres Mathieseni algatatu on hea vundament Eesti metsateadlaste tle. Taimekoloogia koolkonnad (Teodor Lippmaa, Gustav Vilbaste) aitavad samuti sellele kaasa.
Ndisteadust edukuse pant on tegus koost kolleegide ja organisatsioonidega kodu- ja vlismaal. Avatus ja konstruktiivsus vimaldavad uute paradigmade arengut teadusmaailmas.

Kirjandus Jgiste, K. 2000. Millist metsateadust vajab Eesti? Eesti Mets 7: 67. Relve, H. 2006. Tartus peeti metsalooline konverents. Eesti Mets 4: 5253.



Kalev Jgiste, EM metsandus- ja maaehitusinstituudi vanemteadur

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet