Eestis on ligi 50 000 erametsaomanikku. Metsaomanike organisatsioonidesse on neist astunud vaid 2000. Edaspidi tuleks metsaühistuid tõhustada ja arendada ulatuslikumat ühistegevust.

VAID PAAR TUHAT MAAOMANIKKU ON ÜHINENUD METSAOMANIKE ORGANISATSIOONIDEGA
Eestis on metsamaad üle 2 miljoni hektari. Umbes poole sellest hõlmavad erametsad. Meil on hinnanguliselt 50 000 metsaomanikku ja üle 50 metsaomanike ühenduse. Katusorganisatsioon on Eesti erametsaliit. Kohalike organisatsioonidega on ühinenud üle 2000 maaomaniku. Arvestades metsaomanike üldarvu, on liitunute hulk tähtsusetult väike. Põhjus on maaomanike vähene informeeritus metsamajandamisest ja sellega seonduvast. Samuti valmistab probleeme liigne bürokraatia, suured maksud ning raiete halb maine. Lisandub veel üks asjaolu: suur osa maaomanikest ei ela oma kinnistul või selle vahetus läheduses.
Kindlasti on taustapõhjus ka see, et inimestel läheb majanduslikult hästi ning pole lihtsalt aega ja vajadust tegeleda paljude jaoks võõra valdkonnaga. Enamik kohalikke organisatsioone on mittetulundusühingud, mille tegevuse siht on esmajoones toetuste administreerimine. Usutavasti oleks aeg vaadata tulevikku ning taotleda ulatuslikku ühistegevust ja majanduslikku koostööd.

SOOME JA ROOTSI KOGEMUSED
Eestil tasub mõndagi õppida Soome ja Rootsi metsaühistutelt, kellel on oma riigis maaelu ja maamajanduse kujundamisel lausa võtmeroll.
Soome maamajandustootjate ühendus on nüüdseks tegutsenud 90 aastat. See asutati 1917. aastal, kaitsmaks maaomanike ja tootjate huve nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil ning aitamaks maamajandust tasemele, kus inimesed oleksid rahul valitud erialaga. 1992. aastal nimetati organisatsioon ümber põllu- ja metsamajandustootjate keskliiduks, rõhutamaks metsaomanike rolli. Keskliidus osaleb ligi 170 000 põllumajandustootjat ning hulk maamajandustootjaid; metsakinnistuid on 32 000.
Struktuur on kolmetasandiline: kohalik (ühistud), maakondlik ja riiklik tasand. Riikliku tasandi tarbeks teevad ettepanekuid metsamehed ja põllumehed eraldi. Kohalikke metsaühistuid on 155 ning nende üldsuundumus on ühineda. Aastaks 2008 tahetakse jõuda saja ühistuni. Põllumajanduses ei ole liitumine küll päevakorral, kuid üha rohkem tekib suuremaid põllumajandustootjaid. Aastas lõpetab Soomes tootmise praegu umbes 4000 põllumajandustalu.
Rootsis esindab metsa- ja põllumehi Rootsi talupidajate föderatsioon (LRF). Sinna kuuluvad ka ettevõtted, kes osalevad Rootsi põllumajanduslikus ühistegevuses ja need inimesed, kes töötavad maamajandussektoris. Metsaühistuid on Rootsis neli, väikseid kohapealseid organisatsioone pole. Igal ühistul on ligi 1 miljon hektarit metsamaad ja liikmeskond kõigub 40 000–50 000 vahel. Omanikud on usaldanud oma maade majandamise ühistutele. Ühtselt planeerides suudetakse vara paremini hallata ja varustada ühistule kuuluvaid tööstusi. Ühistutel on puidutööstusettevõtteid alates saetööstus- ning lõpetades tselluloosija paberitööstusettevõtetega.
Omanikud võivad ka ise töid teha, sel juhul maksab ühistu neile palka. Metsamajanduspoliitiliste otsuste tegemisel on LRF-il väga suur sõnaõigus.

EESTI MAAOMANIKUD VÕIKSID SENISEST ENAM MÜÜA PUITU ÜHISELT
Eestis on erametsaomaniku kinnistu keskmine suurus 10 hektarit. Nii väikese metsaosa majandamisel on koostöö lausa vältimatu. Üks võimalusi on korraldada ühist puidumüüki. Seda on meil korduvalt küll üritatud, ent müüdavad puidukogused on olnud tühiselt väikesed, tavaliselt 500– 2000 tm. Minu hinnangul on seda tinginud maaomanike vähene huvi. On ju endiselt hõlpus müüa puit mustalt ja saada sel teel märksa suuremat tulu.
Optimismi sisendab praegu siiski see, et oleme lähemal kui kunagi võimalusele, mida metsaomanikud puitu müües pikisilmi on oodanud – osalisele maksuvabastusele. Lätis see juba kehtib ja tulemused on positiivsed. Enne maksuvabastust müüsid eraisikud seal puidutööstusettevõtetesse 8% puidust, maksuvabastuse tõttu suurenes see osakaal 33 protsendini. Musta turu tähtsus kahanes järsult. Praegu peab enamik Läti metsaühistuid ühist puidumüüki esmatähtsaks ning on valmis selle nimel koos pingutama.
Eestis saab ühise puidumüügi kohta tuua meeldiva näite erametsaühistult Eestimaa Metsaomanikud (EMO). EMO liikmete omandis on praegu üle 25 000 hektari metsamaad. Aasta algul sõlmiti haavapuidu müügiks Kunda tselluloositehasele tõhus koostööleping Nor-Est Wood-iga.
Kokkuvõtlikult on puidu ühismüügil mitu eelist. Esiteks: suurem kogus on ostjale sobivam; eeldatavalt on võimalik saada kõrgemat hinda. Teiseks: ühismüügiga tegelevad oma ala professionaalid, kes tunnevad turgu ning valdavad vajalikku infot. Kolmandaks: suurte koguste puhul on müügikulud tihumeetri kohta väiksemad. Neljandaks: tagatud on tehingute läbipaistvus. Viiendaks: ühiselt on odavam lepinguid ette valmistada ja võimalike probleemide (mittemaksmine, keskkonnakahju jne.) korral ei kujune tasu õigusabi eest nii kalliks kui üksi tegutsedes.

KOOS VÕIKS PLANEERIDA METSAKUIVENDUSTÖID, HOOLDADA INFRASTRUKTUURE JA SOETADA METSATÖÖMASINAID
Metsaparandustööde planeerimine ja teostamine on aeganõudev ning pikaajaline protsess. Samuti nõuab teostus erialaseid teadmisi ja eritehnikat. Üldjuhul läbib metsaparandusobjekt mitut kinnistut. Seetõttu on koostöö vältimatu. Olukorras, kus suurettevõtted väldivad väikse mahuga tööobjekte, on see võimalus ühistu omanikele suisa päästerõngas. Ühistu kaudu saab väikse töömahuga objektid vormistada ühe lepinguna. See hõlmaks ühtaegu nii projekteerimist kui ka teostust. Praegu saab nimetatud tööde jaoks taotleda toetust PRIA-st, kusjuures ühistule antav toetus on suurem kui üksikomanikul.
Ka ühtse tehnika soetamine on perspektiivne suund. Praegu pakub seda võimalust mitu tugistruktuuri: PRIA, SA Erametsakeskus, erinevad maaelu arengukava ja riikliku arengukava meetmed. Kõik need toetavad investeeringuid, mida mitu organisatsiooni on ühiselt teinud. Vajadus ühise metsatehnika järele on suuresti tingitud sellest, et paljud tööd metsas on hooajalised. Metsa hooldus, maapinna ettevalmistus ja muud tööd peavad olema tehtud õigel ajal. Muidu ei anna metsamajandustööd soovitud tulemusi.

EESTIS VÕIKS OLLA 2–4 TUGEVAT METSAÜHISTUT
Ilmselgelt ei tasu jätkata suure hulga väikeste metsaühistutega, kuhu on hõlmatud vaid murdosa metsaomanikest. Selle asemel võiks Eestis kokku olla vaid 2–4 metsaühistut, mis toimiksid tõhusamalt kui kõik praegused väikeorganisatsioonid kokku. Selline ühistu majandaks ennast ära peamiselt liikmemaksudest ja tasulistest teenustest.
Tõhus organisatsioon suudaks huvi äratada ka metsaomanike seas, kes ei ela oma kinnistutel. Teatavasti elab oma kinnistul vaid 20% kõigist maaomanikest. Ülejäänud omanikud vajavad oma maade majandamiseks paratamatult partnerit, kes oleks nii usaldusväärne kui ka tõhus. Vaadates Soome ja Rootsi ühistute praktikat, peaksime saama ühistutega osanikeks töötlevas tööstuses. Nõnda saaksime tulu ka puidu väärindamise pealt ja kindlustaksime oma toodetele parema hinna.
Ilmselt oleks perspektiivikas arendada senisest tihedamat koostööd ka mitmesuguste põllumajandusorganisatsioonidega. Ühiselt tegutsedes suudame igal juhul rohkem.