2/2007



artiklid
Erametsanduses on vaja arendada histegevust

Eestis on ligi 50 000 erametsaomanikku. Metsaomanike organisatsioonidesse on neist astunud vaid 2000. Edaspidi tuleks metsahistuid thustada ja arendada ulatuslikumat histegevust.

VAID PAAR TUHAT MAAOMANIKKU ON HINENUD METSAOMANIKE ORGANISATSIOONIDEGA
Eestis on metsamaad le 2 miljoni hektari. Umbes poole sellest hlmavad erametsad. Meil on hinnanguliselt 50 000 metsaomanikku ja le 50 metsaomanike henduse. Katusorganisatsioon on Eesti erametsaliit. Kohalike organisatsioonidega on hinenud le 2000 maaomaniku. Arvestades metsaomanike ldarvu, on liitunute hulk thtsusetult vike. Phjus on maaomanike vhene informeeritus metsamajandamisest ja sellega seonduvast. Samuti valmistab probleeme liigne brokraatia, suured maksud ning raiete halb maine. Lisandub veel ks asjaolu: suur osa maaomanikest ei ela oma kinnistul vi selle vahetus lheduses.
Kindlasti on taustaphjus ka see, et inimestel lheb majanduslikult hsti ning pole lihtsalt aega ja vajadust tegeleda paljude jaoks vra valdkonnaga. Enamik kohalikke organisatsioone on mittetulundushingud, mille tegevuse siht on esmajoones toetuste administreerimine. Usutavasti oleks aeg vaadata tulevikku ning taotleda ulatuslikku histegevust ja majanduslikku koostd.

SOOME JA ROOTSI KOGEMUSED
Eestil tasub mndagi ppida Soome ja Rootsi metsahistutelt, kellel on oma riigis maaelu ja maamajanduse kujundamisel lausa vtmeroll.
Soome maamajandustootjate hendus on ndseks tegutsenud 90 aastat. See asutati 1917. aastal, kaitsmaks maaomanike ja tootjate huve nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil ning aitamaks maamajandust tasemele, kus inimesed oleksid rahul valitud erialaga. 1992. aastal nimetati organisatsioon mber pllu- ja metsamajandustootjate keskliiduks, rhutamaks metsaomanike rolli. Keskliidus osaleb ligi 170 000 pllumajandustootjat ning hulk maamajandustootjaid; metsakinnistuid on 32 000.
Struktuur on kolmetasandiline: kohalik (histud), maakondlik ja riiklik tasand. Riikliku tasandi tarbeks teevad ettepanekuid metsamehed ja pllumehed eraldi. Kohalikke metsahistuid on 155 ning nende ldsuundumus on hineda. Aastaks 2008 tahetakse juda saja histuni. Pllumajanduses ei ole liitumine kll pevakorral, kuid ha rohkem tekib suuremaid pllumajandustootjaid. Aastas lpetab Soomes tootmise praegu umbes 4000 pllumajandustalu.
Rootsis esindab metsa- ja pllumehi Rootsi talupidajate fderatsioon (LRF). Sinna kuuluvad ka ettevtted, kes osalevad Rootsi pllumajanduslikus histegevuses ja need inimesed, kes ttavad maamajandussektoris. Metsahistuid on Rootsis neli, vikseid kohapealseid organisatsioone pole. Igal histul on ligi 1 miljon hektarit metsamaad ja liikmeskond kigub 40 00050 000 vahel. Omanikud on usaldanud oma maade majandamise histutele. htselt planeerides suudetakse vara paremini hallata ja varustada histule kuuluvaid tstusi. histutel on puidutstusettevtteid alates saetstus- ning lpetades tselluloosija paberitstusettevtetega.
Omanikud vivad ka ise tid teha, sel juhul maksab histu neile palka. Metsamajanduspoliitiliste otsuste tegemisel on LRF-il vga suur snaigus.

EESTI MAAOMANIKUD VIKSID SENISEST ENAM MA PUITU HISELT
Eestis on erametsaomaniku kinnistu keskmine suurus 10 hektarit. Nii vikese metsaosa majandamisel on koost lausa vltimatu. ks vimalusi on korraldada hist puidumki. Seda on meil korduvalt kll ritatud, ent mdavad puidukogused on olnud thiselt vikesed, tavaliselt 500 2000 tm. Minu hinnangul on seda tinginud maaomanike vhene huvi. On ju endiselt hlpus ma puit mustalt ja saada sel teel mrksa suuremat tulu.
Optimismi sisendab praegu siiski see, et oleme lhemal kui kunagi vimalusele, mida metsaomanikud puitu mes pikisilmi on oodanud osalisele maksuvabastusele. Ltis see juba kehtib ja tulemused on positiivsed. Enne maksuvabastust msid eraisikud seal puidutstusettevtetesse 8% puidust, maksuvabastuse tttu suurenes see osakaal 33 protsendini. Musta turu thtsus kahanes jrsult. Praegu peab enamik Lti metsahistuid hist puidumki esmathtsaks ning on valmis selle nimel koos pingutama.
Eestis saab hise puidumgi kohta tuua meeldiva nite erametsahistult Eestimaa Metsaomanikud (EMO). EMO liikmete omandis on praegu le 25 000 hektari metsamaad. Aasta algul slmiti haavapuidu mgiks Kunda tselluloositehasele thus koostleping Nor-Est Wood-iga.
Kokkuvtlikult on puidu hismgil mitu eelist. Esiteks: suurem kogus on ostjale sobivam; eeldatavalt on vimalik saada krgemat hinda. Teiseks: hismgiga tegelevad oma ala professionaalid, kes tunnevad turgu ning valdavad vajalikku infot. Kolmandaks: suurte koguste puhul on mgikulud tihumeetri kohta viksemad. Neljandaks: tagatud on tehingute lbipaistvus. Viiendaks: hiselt on odavam lepinguid ette valmistada ja vimalike probleemide (mittemaksmine, keskkonnakahju jne.) korral ei kujune tasu igusabi eest nii kalliks kui ksi tegutsedes.

KOOS VIKS PLANEERIDA METSAKUIVENDUSTID, HOOLDADA INFRASTRUKTUURE JA SOETADA METSATMASINAID
Metsaparandustde planeerimine ja teostamine on aeganudev ning pikaajaline protsess. Samuti nuab teostus erialaseid teadmisi ja eritehnikat. ldjuhul lbib metsaparandusobjekt mitut kinnistut. Seetttu on koost vltimatu. Olukorras, kus suurettevtted vldivad vikse mahuga tobjekte, on see vimalus histu omanikele suisa psterngas. histu kaudu saab vikse tmahuga objektid vormistada he lepinguna. See hlmaks htaegu nii projekteerimist kui ka teostust. Praegu saab nimetatud tde jaoks taotleda toetust PRIA-st, kusjuures histule antav toetus on suurem kui ksikomanikul.
Ka htse tehnika soetamine on perspektiivne suund. Praegu pakub seda vimalust mitu tugistruktuuri: PRIA, SA Erametsakeskus, erinevad maaelu arengukava ja riikliku arengukava meetmed. Kik need toetavad investeeringuid, mida mitu organisatsiooni on hiselt teinud. Vajadus hise metsatehnika jrele on suuresti tingitud sellest, et paljud td metsas on hooajalised. Metsa hooldus, maapinna ettevalmistus ja muud td peavad olema tehtud igel ajal. Muidu ei anna metsamajandustd soovitud tulemusi.

EESTIS VIKS OLLA 24 TUGEVAT METSAHISTUT
Ilmselgelt ei tasu jtkata suure hulga vikeste metsahistutega, kuhu on hlmatud vaid murdosa metsaomanikest. Selle asemel viks Eestis kokku olla vaid 24 metsahistut, mis toimiksid thusamalt kui kik praegused vikeorganisatsioonid kokku. Selline histu majandaks ennast ra peamiselt liikmemaksudest ja tasulistest teenustest.
Thus organisatsioon suudaks huvi ratada ka metsaomanike seas, kes ei ela oma kinnistutel. Teatavasti elab oma kinnistul vaid 20% kigist maaomanikest. lejnud omanikud vajavad oma maade majandamiseks paratamatult partnerit, kes oleks nii usaldusvrne kui ka thus. Vaadates Soome ja Rootsi histute praktikat, peaksime saama histutega osanikeks ttlevas tstuses. Nnda saaksime tulu ka puidu vrindamise pealt ja kindlustaksime oma toodetele parema hinna.
Ilmselt oleks perspektiivikas arendada senisest tihedamat koostd ka mitmesuguste pllumajandusorganisatsioonidega. hiselt tegutsedes suudame igal juhul rohkem.



Andres Olesk, erametsaomanik

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet