Aastaid 1989–1995 võib pidada Eesti metsaülemate elus murranguliseks. Sel ajal taastati Eesti metsaülemate ühing, ent ühtaegu kahanes kiiresti selle ameti pidajate hulk Eestis. Mis on tolle aja metsaülematest saanud?

EESTI METSAÜLEMATE ÜHING TAASTATI 1989. AASTAL
Ühing taastati sõjaeelse ühingu järglasena metsaülemate päeval Hiiumaal Õngus. Tõhusat eeltööd tegi piirkondlik Tartu metsaülemate nõukogu. Et asutada ühing, peeti Õngus kaks koosolekut.
Esimesel koosolekul langetati otsus taastada Eesti metsaülemate ühing ja kinnitati põhikiri. Ühingu taastamise poolt olid kõik kohal olnud 185 metsaülemat.
Teisel koosolekul valiti ühingu juhtorganid. Osales 134 ühingu liiget; ühingusse astumise avaldusi oli tollal laekunud 161. Ühingu esimeheks valiti kahe kandidaadi hulgast Vello Denks, kes sai 115 poolthäält. Ühtlasi valiti 44-liikmeline volikogu (kaks esindajat igast metsamajandist) ja 8-liikmeline juhatus.
Tol ajal võisid soovi korral ühingusse kuuluda kõik riigimetskondade tegevja erumetsaülemad. Eestis oli siis 214 metskonda. Seetõttu hakkas ka ühingu liikmete arv kiiresti suurenema.
Kõige rohkem oli metsaülemate ühingul liikmeid 1990. aastal: 209, neist 204 tegevmetsaülemat. Siis hakkas nende hulk vähenema, ennekõike seetõttu, et metskondi jäi vähemaks. Rääkides metsaülemate saatusest, peame mõistagi ühtaegu silmas metsaülemate ühingu liikmete saatust.

KÕIGE ROHKEM LAHKUS METSAÜLEMAID AMETIST 1991.–1992. AASTAL
Keskendume eelkõige sellele ajale, sest see oli üks olulisimaid perioode nii metskondade kui ka meie ühingu ajaloos. Üksiti talletab ühingu arhiiv selle aja kohta täpseid andmeid.
Aastail 1991 ja 1992 lahkus kõige rohkem metsaülemaid ametist. Täpsemalt: 1991. aastal pani ameti maha 23 metsaülemat, neist kolm metskonna sulgemise tõttu, ülejäänud muudel põhjustel. Enamjaolt suunduti eraettevõtlusse, mis oli parajasti arenema hakanud. 1992. aastal tehti esimene metsandusreform. Sellega kaasnes ka 21 metskonna sulgemine. Sel aastal lahkus töölt 32 metsaülemat.
1993. aastal pani ameti maha 10 metsaülemat, 1994. aastal 3 ja 1995. aastal 12 metsaülemat. Tol üsna keerulisel ajal oli hulk metskondi, kus ülemad vahetusid peaaegu igal aastal, näiteks Kärkna metskonnas Tartumaal.

MIS ON SAANUD RMK SÜSTEEMI JÄÄNUD METSAÜLEMATEST PÄRAST 1995. AASTAT?
Eesti metsaülemate ühingu arhiivi andmetel töötas aastail 1989–1995 ühtekokku üle 250 metsaülema, kellest 245 kuulusid lühemat või pikemat aega ka ühingu ridadesse.
Selle aja metsaülematest on praeguseni ametis 42 inimest. Teisisõnu: kaks kolmandikku praegustest metsaülematest on teinud oma tööd üle 12 aasta. See omakorda näitab metsaülemate kaadri stabiilsust ja lojaalsust oma ametikohale.
Muudel ametikohtadel töötab RMK-s 39 endist metsaülemat. Metskondades töötab neist 26: 7 abimetsaülemana, 6 spetsialistina ja 13 metsnikuna. Üldjuhul on metsnikena töötavate endiste metsaülemate tööpiirkonnaks nende kunagise metskonna territoorium.
RMK juhatuse liikmed Raivo Võlli ja Olav Etverk on samuti endised metsaülemad ja kuulunud ka ühingu juhatusse. Kõik nüüdsed peametsaülemad on endised metsaülemad, olnud ühingu taastajad ja eri aegadel kuulunud ühingu volikogusse. Seejuures Lembit Lühi, praegune Saarte regiooni peametsaülem, oli valitud ka esimesse ühingu juhatusse. Kaks varasemat metsaülemat töötavad praegu RMK puhkealade juhatajatena, kolm RMK keskuses ja üks regiooni spetsialistina.

ERAETTEVÕTLUSES ON TEGEVUST LEIDNUD 50 TOLLEAEGSET METSAÜLEMAT
Üle kahe kolmandiku sellest rühmast tegutsevad metsandusega seotud ettevõtluses.
Nimetagem tuntumaid. Metsaülematena on alustanud meie ühe omaaegse suurima kodumaise päritoluga puidufirma Sylvester omanikud Kaido Jõeleht (endine Iru metskonna metsaülem) ja Peeter Mänd (endine Viimsi metskonna metsaülem). Tiit Nilson, üks Vara saeveski omanikest, on varem töötanud metsaülemana Saare metskonnas Tartumaal. Metsaülema leiba on söönud ka Paikuse saeveski juht ja Eesti metsatööstuse liidu juhatuse liige Tõnu Järv ja mitmed teised praegu metsa- ja puidutööstuses tegutsevad ettevõtjad. Hulk toonaseid metsaülemaid on leidnud tööd metsafirmade metsaülematena ja muude spetsialistidena, metsakorraldajatena, piirkondlike metsaomanike organisatsioonide juhtidena. Nii mõnigi on leidnud oma koha metsandusteenust pakkuvas ettevõtluses, osutades teenust nii RMK-le kui ka teistele metsaomanikele.

PENSIONIL 49, JÄÄDAVALT LAHKUNUD 25, TALULEIVAL 8 ENDIST METSAÜLEMAT
1989.–1995. aastal metsaülematena töötanuist peab praegu pensionipõlve 49. Manala teele on läinud 25 inimest. Keskkonnateenistuses töötab kolm, keskkonnainspektsioonis kaks ja looduskaitsekeskuses samuti kaks endist metsaülemat.
Vallas on tööd leidnud kolm metsaülemat (nendest üks vallavanemana), piirivalves kaks ja põllumajandusministeeriumis üks varasem metsaülem. Kuid ka Eesti maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor Paavo Kaimre on alustanud oma metsamehe karjääri metsaülemana. Ta töötas sel ametikohal Kahkva metskonnas aastatel 1989–1991.
Taluniku raske ameti on endale valinud kaheksa kunagist metsaülemat. Nende seas varasem Polli metskonna metsaülem Jaak Põldmaa, kes 2005. aastal tunnistati parimaks erametsa majandajaks. Töölistena teenib endale praegu leiba neli ja töötuna või juhutöödega hangib endale elatist kolm kunagist metsaülemat. Teavet ei õnnestunud hankida üheteistkümne endise metsaülema tegevuse kohta.
Kokku võttes: enamik toonaseid metsaülemaid on leidnud metsale lähedase või sellega otseselt seonduva tegevuse. Aja hammasrataste vahele on jäänud ainult üksikud mehed, kes kunagi metsaülemate ridadesse kuulusid.