4/2007



artiklid
Metsalemate saatusest Eesti taasiseseisvumisel

Aastaid 19891995 vib pidada Eesti metsalemate elus murranguliseks. Sel ajal taastati Eesti metsalemate hing, ent htaegu kahanes kiiresti selle ameti pidajate hulk Eestis. Mis on tolle aja metsalematest saanud?

EESTI METSALEMATE HING TAASTATI 1989. AASTAL
hing taastati sjaeelse hingu jrglasena metsalemate peval Hiiumaal ngus. Thusat eeltd tegi piirkondlik Tartu metsalemate nukogu. Et asutada hing, peeti ngus kaks koosolekut.
Esimesel koosolekul langetati otsus taastada Eesti metsalemate hing ja kinnitati phikiri. hingu taastamise poolt olid kik kohal olnud 185 metsalemat.
Teisel koosolekul valiti hingu juhtorganid. Osales 134 hingu liiget; hingusse astumise avaldusi oli tollal laekunud 161. hingu esimeheks valiti kahe kandidaadi hulgast Vello Denks, kes sai 115 poolthlt. htlasi valiti 44-liikmeline volikogu (kaks esindajat igast metsamajandist) ja 8-liikmeline juhatus.
Tol ajal visid soovi korral hingusse kuuluda kik riigimetskondade tegevja erumetsalemad. Eestis oli siis 214 metskonda. Seetttu hakkas ka hingu liikmete arv kiiresti suurenema.
Kige rohkem oli metsalemate hingul liikmeid 1990. aastal: 209, neist 204 tegevmetsalemat. Siis hakkas nende hulk vhenema, ennekike seetttu, et metskondi ji vhemaks. Rkides metsalemate saatusest, peame mistagi htaegu silmas metsalemate hingu liikmete saatust.

KIGE ROHKEM LAHKUS METSALEMAID AMETIST 1991.1992. AASTAL
Keskendume eelkige sellele ajale, sest see oli ks olulisimaid perioode nii metskondade kui ka meie hingu ajaloos. ksiti talletab hingu arhiiv selle aja kohta tpseid andmeid.
Aastail 1991 ja 1992 lahkus kige rohkem metsalemaid ametist. Tpsemalt: 1991. aastal pani ameti maha 23 metsalemat, neist kolm metskonna sulgemise tttu, lejnud muudel phjustel. Enamjaolt suunduti eraettevtlusse, mis oli parajasti arenema hakanud. 1992. aastal tehti esimene metsandusreform. Sellega kaasnes ka 21 metskonna sulgemine. Sel aastal lahkus tlt 32 metsalemat.
1993. aastal pani ameti maha 10 metsalemat, 1994. aastal 3 ja 1995. aastal 12 metsalemat. Tol sna keerulisel ajal oli hulk metskondi, kus lemad vahetusid peaaegu igal aastal, niteks Krkna metskonnas Tartumaal.

MIS ON SAANUD RMK SSTEEMI JNUD METSALEMATEST PRAST 1995. AASTAT?
Eesti metsalemate hingu arhiivi andmetel ttas aastail 19891995 htekokku le 250 metsalema, kellest 245 kuulusid lhemat vi pikemat aega ka hingu ridadesse.
Selle aja metsalematest on praeguseni ametis 42 inimest. Teisisnu: kaks kolmandikku praegustest metsalematest on teinud oma td le 12 aasta. See omakorda nitab metsalemate kaadri stabiilsust ja lojaalsust oma ametikohale.
Muudel ametikohtadel ttab RMK-s 39 endist metsalemat. Metskondades ttab neist 26: 7 abimetsalemana, 6 spetsialistina ja 13 metsnikuna. ldjuhul on metsnikena ttavate endiste metsalemate tpiirkonnaks nende kunagise metskonna territoorium.
RMK juhatuse liikmed Raivo Vlli ja Olav Etverk on samuti endised metsalemad ja kuulunud ka hingu juhatusse. Kik ndsed peametsalemad on endised metsalemad, olnud hingu taastajad ja eri aegadel kuulunud hingu volikogusse. Seejuures Lembit Lhi, praegune Saarte regiooni peametsalem, oli valitud ka esimesse hingu juhatusse. Kaks varasemat metsalemat ttavad praegu RMK puhkealade juhatajatena, kolm RMK keskuses ja ks regiooni spetsialistina.

ERAETTEVTLUSES ON TEGEVUST LEIDNUD 50 TOLLEAEGSET METSALEMAT
le kahe kolmandiku sellest rhmast tegutsevad metsandusega seotud ettevtluses.
Nimetagem tuntumaid. Metsalematena on alustanud meie he omaaegse suurima kodumaise pritoluga puidufirma Sylvester omanikud Kaido Jeleht (endine Iru metskonna metsalem) ja Peeter Mnd (endine Viimsi metskonna metsalem). Tiit Nilson, ks Vara saeveski omanikest, on varem ttanud metsalemana Saare metskonnas Tartumaal. Metsalema leiba on snud ka Paikuse saeveski juht ja Eesti metsatstuse liidu juhatuse liige Tnu Jrv ja mitmed teised praegu metsa- ja puidutstuses tegutsevad ettevtjad. Hulk toonaseid metsalemaid on leidnud td metsafirmade metsalematena ja muude spetsialistidena, metsakorraldajatena, piirkondlike metsaomanike organisatsioonide juhtidena. Nii mnigi on leidnud oma koha metsandusteenust pakkuvas ettevtluses, osutades teenust nii RMK-le kui ka teistele metsaomanikele.

PENSIONIL 49, JDAVALT LAHKUNUD 25, TALULEIVAL 8 ENDIST METSALEMAT
1989.1995. aastal metsalematena ttanuist peab praegu pensioniplve 49. Manala teele on linud 25 inimest. Keskkonnateenistuses ttab kolm, keskkonnainspektsioonis kaks ja looduskaitsekeskuses samuti kaks endist metsalemat.
Vallas on td leidnud kolm metsalemat (nendest ks vallavanemana), piirivalves kaks ja pllumajandusministeeriumis ks varasem metsalem. Kuid ka Eesti maalikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor Paavo Kaimre on alustanud oma metsamehe karjri metsalemana. Ta ttas sel ametikohal Kahkva metskonnas aastatel 19891991.
Taluniku raske ameti on endale valinud kaheksa kunagist metsalemat. Nende seas varasem Polli metskonna metsalem Jaak Pldmaa, kes 2005. aastal tunnistati parimaks erametsa majandajaks. Tlistena teenib endale praegu leiba neli ja ttuna vi juhutdega hangib endale elatist kolm kunagist metsalemat. Teavet ei nnestunud hankida heteistkmne endise metsalema tegevuse kohta.
Kokku vttes: enamik toonaseid metsalemaid on leidnud metsale lhedase vi sellega otseselt seonduva tegevuse. Aja hammasrataste vahele on jnud ainult ksikud mehed, kes kunagi metsalemate ridadesse kuulusid.



Kaarel Tiganik Tiganik, Eesti metsalemate hingu esimees

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet