Estonian Celli omanikud on tõsiselt mures siinse majanduskliima halvenemise pärast, kaaludes mitmesuguseid stsenaariume tehase tegevuse jätkamiseks. Kui olukord ei parane, võib tehas Eestist ära kolida. “Oleme saatnud valitsusele oma raske olukorra leevendamiseks ka ettepanekuid ja ootame reageeringut: kas Eesti vajab tööstust või mitte,” selgitas Riia Ratnik. “Tööstus on majanduse alustala, mitte kinnisvaraäri või kaubandus,” lisas ta. Estonian Celli mõjutavad enim elektri hinnaga seonduvad otsused. “Elektriaktsiis, muutus võrguülekande tasude arvutamise metoodikas, mis tõstaks võrguühenduse hinda meie jaoks 18 protsenti, mullu mais kehtestatud taastuvenergia tasu, mis peagi tõuseb,” loetles Riia Ratnik. Estonian Cell tarbib üle kahe protsendi Eestis tarbitavast energiast ja elektrihinna tõus seab firma raskesse olukorda. Energia osa Estonian Celli tootmiskuludes on üle 20 protsendi. Teine oluline probleem, mis lahendamist vajab, on süsihappegaasi saastekvootide kogus, mis tehasele on eraldatud. Aastateks 2008–2012 on jaotuskava aluseks võetud 2006. aasta tarbimine. “Meie 2006. aasta aprillis alles käivitasime tehase ja töötasime pea kogu aasta osalise võimsusega,” rääkis Ratnik. Saastekvootide algne idee oli vähendada saastet. “Nüüd oleme jõudnud olukorda, kus need, kes 2006. aastal saastasid, võivad seda jätkata, aga meie peaksime hakkama saastamist oluliselt vähendama,” lausus ta. Mõne kuu taguse ajaga võrreldes on siiski väike valguslaik tunneli lõppu ilmunud. “Meile anti õigus valitsuse reservfondist lisakvooti taotleda,” selgitas Riia Ratnik.
|