Tänavu möödub 80 aastat ajast, kui Eestis kaitsti esimene doktoritöö metsanduse alal. 17. novembril 1928 peeti Tartu ülikooli aulas põllumajandusteaduskonna kogu koosolek, kus metsaosakonna õppejõud ja kodumaise metsanduse isa Andres Mathiesen kaitses doktoriväitekirja “Die Schwerpunktsmethode bei der Holzmassenermittelung“. Oponentideks olid dots. Karl Verberg, prof. Dr. agr. Leo Rinne ja prof. cand. math. Gerhard Rägo. Koosolekut juhatas prof. Dr. agr. Jaan Mägi, protokollis sekretär dots. Aleksander Luksepp. Teiste külaliste hulgas võttis promotsioonist osa ka ülikooli rektor.

	Andres Mathiesen

Koosoleku protokollis on kirjeldatud kaitsmise tseremooniat. Dotsent Aleksander Luksepp kandis ette promovendi elulookirjelduse ja teadustööde loetelu. Seejärel andis Andres Mathiesen ülevaate oma väitekirjast. Järgnesid oponentide sõnavõtud. Promovend andis kõigile oponentide küsimustele ammendavad vastused, need olid igati põhjendatud. Seejärel tunnistas põllumajandusteaduskonna kogu Andres Mathieseni ühel häälel metsateaduse doktori astme doktor rerum forestalium vääriliseks. Koosolek algas 10.25 ja lõppes 13.45.
Väitekirja põhisisu on uus puu tüvemahu määramise võte, mis tugineb Guldeni lausele. Nn. Mathieseni valemi V = ¾dplΣd eelis on suur täpsus ja asjaolu, et pole vaja kasutada abitabeleid. Seda valemit kiideti hiljem metsandusajakirjades ja tutvustati ka mitmes metsatakseerimise õpikus. Humoorikalt on Andres Mathisenit ja tema doktoriväitekirja iseloomustanud akadeemilise metsaseltsi suvelaagrist osavõtjad (1932): “Tema rahuarmastust kriipsutab alla ta soliidne kogu ja eriti asjaolu, et ei armasta võitlust pidada nende tüütavate Peravalla sääskedega, mis mõjusid niivõrd, et sundisid professori härrat välja mõtlema lihtsustatud puumassi kindlaksmääramist raskuspunkti meetodiga − väike sääsk, aga suur võim.”