Erametsanduse hüvanguks on rakendatud tugisüsteeme, kuid neid lisandub veelgi.

Erametsade raiemaht peaks suurenema
Rasketel aegadel on ikka metsast abi saadud. Näib, et üks omamoodi raskeid aegu on Eestis jälle kätte jõudnud. Üha rohkem räägitakse nii raha- kui ka töönappusest. Erametsade raiemaht jääb tunduvalt alla metsanduse arengukavas lubatule, seega on ilmne, et meie metsavarude abil saaks kõvasti suurendada (maa)inimese tulubaasi, tagada tööhõivet, ühtlasi tarnida metsatööstusele toorainet. Tähtis roll on metsadel ka taastuvenergia osakaalu suurendajana. Euroopa Liit on seadnud endale ambitsioonikad sihid suurendada aastaks 2020 taastuva energia osatähtsus 20%-ni kogu energiatarbimisest. Viimase aja suundumused poliitikas on teinud ka otsustajad Euroopas väga murelikuks: süvenenud on sõltuvus suure idanaabri energiaallikatest. Ühtaegu raiutakse Euroopas ainult 60% metsade iga-aastasest juurdekasvust. Seega on nii Eestis kui ka Euroopas tervikuna raiel küllaldaselt arenguvaru ja ilmne on vajadus suurendada metsakasvatusmahtu.

Käsud-keelud ei tõhusta metsakasutust
Käsu korras on väga raske panna kedagi enda omandit kasutama. Ennekõike on keeldude siht hoida ära teatud tegevus, mitte ärgitada agaralt tegutsema. Metsaomaniku tegutsemisiha mõjutab kindlasti paljuräägitud maksusüsteem. Praegune metsanduse spetsiifikat mittearvestav ja väikemetsa majandamist järjepanu kahjumisse kiskuv süsteem ei innusta erametsaomanikke tööle. Et aga maksuseaduste muutmine ei ole lõpuks meie otsustada, keskendun nendele mõjuritele, mida metsaomanikud ühes erametsakeskusega ise suunata saavad.

Metsaühistute tegevus
Kui metsaomanikul on muresid, peaks just metsaühistu olema põhiline partner, kes aitab neid lahendada. Eestis on üllatavalt palju metsaühistuid – 45. Paraku on nende hulgas neidki, kellel napib igapäevast praktilist tegevust. Kuna mõne liikmega ühistut on lihtne luua, on neid pahatihti asutatud ka ainult toetuste saamiseks. Ka juhul, kui juba tegutseva ühistu juhtisikutega ei suju koostöö, on loodud kõrvale n.-ö. oma ühistu, vaevumata liituda juba toimiva süsteemiga.
Nii olemegi olukorras, kus näiteks Soomes on keskmise ühistu kohta metsamaad keskmiselt 25 korda rohkem ja metsaomanikke üle 60 korra rohkem kui Eestis. Rootsiga ei kannata me üldse mingit võrdlust: suures metsariigis aetakse läbi pelgalt nelja metsaühistuga. Sellises valguses on küsitav, kas väikese liikmeskonnaga ühistutel jagub jätkusuutlikkust rahanduse ja halduse valdkonnas. Paraku tähendab vähene liikmeskond ka kesist tulu liikmemaksudelt. Nii mõnigi kulu (näiteks raamatupidamise korraldus) tuleb aga teha ka paariliikmelisel ühistul. Kindlasti võib selline ühistu toimida klubina, aga näiteks pideva nõustamisteenuse või erametsast puiduvaru müügi korraldusel jäädakse kardetavasti jänni.
Hoogustamaks metsaühistute tegevust ja toetamaks just nimelt ühistute kasvu on erametsakeskusel plaanis kaks uut tegevussuunda.
Esiteks on 2009. aastal kavas hakata metsaühistuid rahaliselt toetama. Nõnda saaks korraldada metsaomanike õppepäevi, edendada koolimetsade tegevust ja viia ellu majanduskoostöö projekte. Toetuse suurus oleneb ühistu liikmete arvust.
Teiseks tahame tõhustada tugiisikute tegevust. Juba mitme aasta jooksul on erametsakeskuse kaudu toetatud tugiisikute tööd. Tugiisik ei korralda mitte üksnes ühistu tegevust, vaid on ka piirkonnas metsaomaniku esimene kontaktisik. Edaspidi peaks igas maakonnas olema rakendatud tööle tugiisik, kelle peamine ülesanne ongi tegelda erametsandusega. Selleks kavatseme suurendada tugiisikutele makstavat tasu, ühtlasi seome tema tasu lõpliku suuruse sellega, kui palju tal õnnestub metsaomanikke ühistegevusse kaasa tõmmata.

Nõustamissüsteem
vajab tugEvdami st Alates 2009. aastast ei tasu metsaomanikel nõu saamiseks enam pöörduda keskkonnateenistuse spetsialisti poole. Nende kohustuseks jääb edaspidi vaid metsateatise menetlemine. Seda, kuidas ja mida teatise blanketile kirjutada, tuleb küsida konsulendi käest. Eestis on üle kolmekümne atesteeritud metsakonsulendi. Paraku tegutseb neist aktiivselt vaid kümmekond. Konsulentide tegevuse rahastussüsteem on olnud kohmakas: raha on liikunud aeglaselt ja tasu nõustamistöö eest ei motiveeri konsulenti tarmukalt tegutsema.
Põhiolemuses jääb nõustamissüsteem endiseks: metsaomanik võib konsulendilt saada aastas kuni 15 tundi erametsakeskuse doteeritavat nõuannet (erametsakeskus maksab metsaomaniku eest konsulendile 400 krooni iga nõustamistunni eest). Sellega kaasnevad transpordikulud tuleb aga üldjuhul katta nõuande saajal. Samuti tuleb endal rahakotti kergendada, kui nõustamismaht ületab 15 tunni piiri. Peale selle võib konsulent alates uuest aastast nõustada metsaomanikku lihtsustatud korras kuni kahe tunni jagu. See tähendab, et metsaomanikuga ei pea sõlmima lepingut ega esitama põhjalikku aruannet jagatud nõuande kohta. Tasu metsaomanike nõustamise eest peavad konsulendid saama iga kuu. Tuleb rõhutada, et kõnealused konsulendid ei ole erametsakeskuse palgalised töötajad. Tegemist on füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes ei saa mingit põhipalka tööl veedetud tundide eest. Nende teenistus oleneb metsaomanike nõustamise mahust.

Toetused peavad jõudma tegelike abivajajateni
Eesti on liberaalse majanduskeskkonnaga riik. Siiski ei kohtle kõik õigusaktid kõiki isikuid võrdselt. Nii näiteks on maksuseadused kogu aeg soosinud metsa majandamist juriidiliste isikute kaudu. Kuid toetusi on saanud ühteviisi taotleda kõik metsaomanikud. Kuna toetusraha ei ole piiramatult, on tahtjaid olnud rohkem kui saajaid. Nii jäi 2007. aastal raiesmike uuenduse tarbeks puudu ligi 3 miljonit krooni toetusraha ja noore metsa hoolduseks ligi 1,6 miljonit krooni. Samas läks mullu ligi 30% metsakasvatustoetuste kogusummast kümnele suurimale toetuse saajale. Need kümme hõlmavad alla 1% toetusesaajate koguarvust. Pilguheit nende majandustegevuse andmetele näitab, et tegemist on edukate ettevõtjatega. Kümne suurima toetuse saaja keskmine osa- või aktsiakapital on üle 0,7 miljoni krooni, keskmine käive 19 miljonit krooni ja keskmine aastane kasum 10 miljonit krooni.
Järjepidevalt metsi majandavad ettevõtjad on toetustega paremini kursis kui väikemetsaomanikud ja neil on suurem haldusvõimekus koostada toetustaotlusi. Nii ongi suuremad tihtipeale enne jaol, kui väiksemad ärgatagi jõuavad. Olukorras, kus toetusraha napib, ei peaks kõiki taotlejaid võrdselt kohtlema. Ennekõike peab toetama neid, kelle finantsvõimekus ei võimalda teha pikaaegse tasuvusperioodiga investeeringuid metsakasvatusse. Eelnev ei tähenda, et suured rahaküsijad tuleks üldse ilma jätta. Kuid tuleb luua süsteem, mis võimaldaks ka väikestel löögile pääseda. Kõigepealt peab välja töötama hindamiskriteeriumid, mille alusel saab toetustaotlused pingeritta seada. Samuti peaks kaaluma, kas tasub kehtestada toetussumma piirmäär ühe taotleja kohta.
Hea on tõdeda, et hoolimata keerulistest majandusoludest saame toetusi maksta ka tuleval aastal. Metsauuendusele on plaanis jagada 13 miljonit krooni ja metsamajanduskavade koostamise tarbeks 11 miljonit krooni. Raha on eraldanud keskkonnainvesteeringute keskus.

Erametsanduse tugisüsteem peab ka ise raha teenima
Metsaühistute tegevus oleneb väga paljuski riigi abirahast. Omateenitud raha on paraku napilt, ka nõuandesüsteemis. Suur sõltuvus riigi rahast ei taga aga selle valdkonna sõltumatust ega anna piisavat tagatist, et seda laadi korraldus toimib ka edaspidi. Mida teha, kui riigi rahakott saab tühjaks või kaob poliitiline tahe erametsandust toetada? Erametsasektor peab ka ise vaatama, mil moel teenida.
Kuigi edenenud on ka hulk alternatiivseid metsakasutusviise, liigub endistviisi kõige rohkem raha puidukaubanduses. Senini on Eesti metsaomanikud turul puukaupa ikka üksinda teinud. Hoolimata sellest, et erametsakinnistud on väikesed ja killustunud, läheb iga metsaomanik oma langikese või puukoormaga üksi turule, tegemata koostööd naabritega. Väikesed müügiüksused ühte liites oleks aga mastaabiefekti tõttu võimalus saada puuostjatelt kõrgem hind. Koordineeriv roll peaks siin olema metsaühistutel, kes saaks olla vahelüliks hulga väikemetsaomanike ja suurte ostjate vahel. Puidumüügi korraldus võimaldaks ka ühistul endal lisaraha teenida.
Erametsakeskuse eestvõttel ja KIK-i toel on selline projekt tänavu sügisel käivitatud: kaheksas Eesti piirkonnas on kohalike metsaühistute juurde töösse haaratud konsulent, kelle ülesanne on ühismüügile elu sisse puhuda. Et metsandusettevõtetele lisakrediiti saada, plaanivad metsaomanikud asutada hoiulaenuühistu. Kui saadakse kokku küllaldaselt asjast huvitatuid, peaksid need alustama tegevust juba 2009. aastal. Ehkki finantskriisis siplevast maailmast on keeruline leida laenuraha, tasuks seda siiski proovida. Meil, metsaomanikel, leidub ju vara – metsa –, millega laenu tagada. Mets ei pea tulu teenima ainult kirve teel, vaid kapitalituru võimalusi kasutades võiks tema omanikku rahandusvaldkonnas abistada ka alles kasvavana.
Kokku võttes: erametsaomanike tugisüsteemi (ühistud, toetused, nõuanne) teenused peavad kindlasti olema kvaliteetsed ja kättesaadavad metsaomanikele kõikjal Eestis. Meil on sinna veel pikk tee, aga püüdleme eesmärgi poole. Kuigi avaliku sektori tugi on väga oluline, ei saa luua süsteemi, mis põhineb ainult riigi rahadel. Ka metsaomanik ise peab panustama süsteemi toimimisse.