4/2008



artiklid
Teadmistephine metsamajandus tugineb rakendusuuringutele

Teadmistephisest majandamisest on viimasel aastakmnel rgitud aina sagedamini. Mil moel on see phimte mjutanud Eesti metsandust?

Idee prineb valitsuse kinnitatud strateegiast teadmistephine eesti
Teadmistephisus on Eesti teaduse ja ka hiskonna arengusihina viimasel kmnendil omandanud olulise thenduse. Teaduste akadeemia eestvedamisel valmis 1999. aastal strateegia Teadmistephine Eesti, mille kinnitas vabariigi valitsus. See protsess jtkus 2001. aastal, mil riigikogu kiitis heaks teadus- ja arendustegevuse strateegia Teadmistephine Eesti 20022006. Ndseks on rakendunud jrjekorras juba kolmas strateegiadokument Teadmistephine Eesti 20072013.

Kuna praeguseks on mdunud juba ligi kmme aastat esimese knealuse strateegia heakskiitmisest, vaatleme, millist mju on teadmistephisus avaldanud metsamajandusele.
Kigepealt sellest, mida ldse kujutab endast tnapevane metsamajandus. Kindlasti iseloomustavad seda metsakasutuse mitmeklgsus, pdlus minimeerida metsamajandustegevuste keskkonnamju, avalikkuse huvidega arvestamine, lisaks ha suurenev efektiivsus ning sellest tulenev ttajate hulga vhenemine. ra ei tohi unustada ka muutuvat kliimat ja oluliselt teisenenud majandussituatsiooni. Ndismetsandust iseloomustab pdlus jtkusuutlikkuse ja sstvuse poole. Olgu mainitud, et autori jaoks on jtkusuutlik ja sstev snonmid. Neid misteid viks piiritleda nnda: Metsa majandamine on sstev/jtkusuutlik, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvime ja elujulisuse ning koloogia-, majandus-, sotsiaalseid ja kultuurivajadusi rahuldava mitmeklgse metsakasutuse.
Selles definitsioonis on mitu tingimust, mille titmise korral viks metsamajandamist pidada sstvaks/jtkusuutlikuks. Lisatud joonis illustreerib seda, kui palju on sstval metsandusel eri tahke ning toob esile asjaolu, et sstvust hinnata polegi nii lihtne. Kas selleks piisab eksperthinnangust vi halvemal juhul lihtsalt hinnangust, et kik mratluse tingimused on tidetud? Kas niisugused hinnangud on usaldusvrsed? Jttes need ksimused hku rippuma, siirdun tagasi phiteema juurde. Tooksin siinkohal viite Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegiale Teadmistephine Eesti 20072013, mis selgitab: Teadmistephiseks nimetatakse hiskonda, kus teadmised ja oskused on thtsaim strateegiline ressurss ning eesmrkide saavutamine riigivalitsemises, majanduses, sotsiaalelus ja loodushoius toetub teadmistele, analsile, diskussioonile ja koostvimele.
Samas dokumendis on htlasi lisatud, et: Teadmistephist majandust iseloomustab toodete ja teenuste suur lisandvrtus, mis saavutatakse pideva uuendustegevuse kaudu. Uuendustegevus ehk innovatsioon hlmab nii uute teadussaavutuste kui ka juba olemasolevate teadmiste, oskuste ja tehnoloogiate uudsel moel kasutamist. (Strateegia on elektrooniliselt kttesaadav veebilingilt http://www.hm.ee/index. php?popup=download&id=5771)

Rakendusuuringuid on vaja metsamajanduse eri valdkondades
Metsamajandus on traditsioonide poolest rikas tegevusvaldkond. Kuid kas traditsioonid ja reeglid tuginevad tingimata teadmistele? Ja kas kehtestatud reeglid on alati piisavad tagamaks, et teadmised ja oskused oleksid metsamajanduses thtsaimaks strateegiliseks ressursiks ning eesmrkide saavutamine tugineks teadmistele, analsile, diskussioonile ja koostvimele, vi peaks metsamajandaja ka omalt poolt mingeid samme astuma, et teadmiste phisust suurendada? Vaadates erisuguste eluvaldkondade toimimist, vib tdeda, et teadmistephisusest rkides jutakse varem vi hiljem (kusjuures heade nidete puhul varem) vlja teaduse kui usaldusvrsete ning rakendatavate teadmiste allikani. Metsamajandus pole erand.
Praktikast vib niteks tuua hulga teemasid, mille lahendamiseks oleksid rakendusuuringud hdavajalikud. Niteks metsakuivenduse mju metsaelustikule on seni Eestis sna vhe uuritud, samas mjutab ja kujundab metsakuivendus suurt osa Eesti metsadest. eldavasti metsakuivendus helt poolt soodustab teatud liikide seisundit, kuid teiselt poolt kaasneb sellega ka oluline negatiivne mju. Milline see mju tpselt on ning millised on metsakuivendusest potentsiaalselt ohustatud liigid, see vajab selgitamist.
Teise nitena viks tuua eluslooduse mitmekesisuse kaitse meetmed majandusmetsades. Viksime ju eeldada, et loodusvrtuste kaitseks on loodud kaitsealad ning majandusmetsades viks majandustegevus toimuda suuremate piiranguteta. Paraku see nii ei ole ja oluline osa metsade elurikkusest asub majandatavates metsades. ks sstva metsanduse phinudeid on see, et metsi majandades tuleb tagada metsade elurikkuse silimine. Kuidas metsa elurikkust hoidvalt majandada ning sealjuures ka majanduslikku tulu saada, vrib samuti uurimist. Rgitud on sellestki, et metsi majandades viks proovida jljendada kasvukohatbile omast hiringumustrit. Aga kuidas seda teha ning kas see on teostatav, seda pole piisavalt uuritud.
Kolmandaks on Eestil eri rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevad kohustused vtta senisest enam tarvitusele taastuvaid energiaallikaid. Metsadest on vimalik varuda senisest enam puitu, ennekike halli leppa, mida on kasutusvimaluste piiratuse tttu vhe raiutud ning mille turunudlus on seetttu tagasihoidlik. Seega tuleks suurendada lehtpuude raiemahtu, htlasi vtta kasutusele ka raiejtmed puitmass, mis seni on jnud raie jrel langile maha, niteks oksad ja knnud. Eri andmetel tekkib Eestis raiejtmeid kuni 2,5 miljonit tihumeetrit aastas. Tuleb tpsustada, mil moel mjutab nende vimalik kasutuselevtt metsaelustikku.

RMK kui eesti suurim metsamajandaja on rakendusuuringutest huvitatud
Eesti suurim metsamajandaja RMK on oma arengukavas 20092012 (see on elektrooniliselt allalaetav lingilt http:// www.rmk.ee/files/RMK_arengukava2009_ 2012.pdf) kirjeldanud RMK teadus- ja arendustegevust: Et RMK-s siliks ja kasvaks vimekus sstvat metsandust praktiseerida, seab RMK eesmrgiks toetada metsanduslikke rakendusuuringuid ja metsandusharidust. Metsanduslike rakendusuuringute prioriteetide vljaselgitamine ning rahastamistaotluste hindamine toimub tunnustatud erialaasjatundjatest koosnevas RMK teadusnukogus. Metsanduslikule teadus- ja arendustegevusele kaasaaitamise peamiseks kriteeriumiks on praktikas rakendamist leidnud uuenduste arv ning antud eesmrgi saavutamiseks planeeritud eelarvevahendite maht.
Riigimetsa majandaja tajub vajadust rakendusuuringute jrele, mis suurendavad metsamajandusotsuste ja -tegevuste teadmistephisust. Thtis on mista, et pelgalt kehtestatud reeglite jrgimisest ndses metsamajanduses ei piisa, kuna metsamajandajalt oodatakse enamat. Seda peaks hsti kirjeldama sstva metsanduse definitsiooni all toodud joonis. Et vastata sstva metsamajanduse rahvusvaheliste standardite nuetele, ja ka hiskonna survele, peab metsamajandaja olema suuteline selgitama oma otsuste ja tegevuste tagamaid ning vajaduse korral neid sisuliselt phjendama. Oma seisukohtade kaitseks esitavad huvipooled metsamajandajale tihti nii argumendid kui ka neid toetavad viited rahvusvahelistele teadusuuringutele. Sel moel vib juhtuda, et metsamajandaja ei saagi arutelus osaleda, kuna tal pole oma videte testuseks krgetasemeliste rakendusuuringute andmeid.

RMK on alates 2008. aastast rahastanud kolme rakendusuuringut
RMK on teadmistephise metsamajandamise teel seni teinud mitu olulist sammu edasi. Esiteks kutsus RMK 2008. aasta alguses kokku teadusnukogu, mis koosneb oma valdkonna tunnustatud teadlastest ning nustab RMK juhatust rakendusuuringute tellimisel. Teiseks tegi RMK phimttelise otsuse rahastada rakendusuuringuid miljoni krooniga aastas. Rakendusuuringute rahastamise esimene voor on juba lbi: RMK on teinud otsuse rahastada kolme mahukat rakendusuuringut, mis kik on seotud RMK jaoks esmathtsate teemadega. Kirjeldan lhidalt neid rakendusuuringuid.
Uuring Raidmete kasutuselevtuga ohustatud koore- ja puiduseoselised liigid Eestis keskendub metsaelustikule, mis satub potentsiaalselt ohtu, kui raidmete kasutuse maht hppeliselt suureneb (Eestisse rajatavate elektri ja sooja koostootmisjaamade kivitumisel). Eeldatavasti vimaldab uuring korraldada raidmete varumist nnda, et koore- ja puiduseoselised liigid ei satu ohtu.
Rakendusuuring Metsakuivenduse mju potentsiaalselt ohustatud elustikule hindab metsakuivenduse mju tundlikumate elustikurhmade (limused, samblad, putukad) liigirikkusele ja koosseisule. Siht on muuta metsakuivendusrajatiste hooldus ning rekonstrueerimine senisest keskkonnahoidlikumaks. Tuletagem meelde, et riigimetsade pindalast hlmavad kuivendatud metsad le 50% ja need ssteemid on riigimetsade majandamiseks rmiselt olulised. Kui le pooltes riigimetsadest on vimalik muuta metsakuivendust keskkonnasstlikumaks, on see mrkimisvrne tulemus.
Uuringu Puistu takseertunnuste juurdekasvu mudelite tiustamine eesmrk on luua puu kasvu ja vljalangevuse vrranditele tuginev puistu kasvumudel, mis vimaldaks metsamajandajal senisest tpsemini prognoosida puistu takseertunnuste muutusi. Senised mudelid ei ole piisavalt tpsed: kui neid edaspidigi kasutada, on teadlaste snul risk teha valesid majandusotsuseid.
Eeltoodu phjal julgeb autor jreldada, et riigimetsade majandamine liigub iges suunas, st. teadmistephisuse poole. Mistagi vtavad rakendusuuringud ning esmaste tulemusteni judmine aega, kuid sellest hoolimata viks see olla ks metsamajanduse aluseid. Teadmistephine metsamajandus on vimalik ja parafraseerides Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegiat, on selleks vaja, et teadmised ja oskused oleksid metsamajandamises thtsaim strateegiline vara ning sihi saavutamine tugineks teadmistele, analsile, diskussioonile ja koostvimele. Ja kui teadmistest ja oskustest jb puudu, siis tuleb neid jrjepidevalt juurde hankida.



Kristjan Tnisson, RMK keskkonnakorralduse peaspetsialis

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet