Veel mõned aastad tagasi valitsenud metsapuuistikute nappus vajub tasapisi ajahõlma. Vaatluse all on Eesti puukoolide ja taimelavade
tegevus.

Istikupõud on kadunud
Veel mõned aastad tagasi valitsenud metsapuuistikute puudus hakkab tasapisi ajalooks saama, sest puukoolid ja taimelavad suurendavad jõudsalt tootmist. Peale koduturu jagub istutusmaterjali isegi piiri taha saatmiseks.

Istikupõud tekkis 2005. aastal pärast seda, kui riik hakkas põllumaade metsastamise toetusena maaomanikele euroraha vahendama. Toona ei vähendanud nõudlust ka tõsiasi, et taimede hinnad kerkisid üleöö kolmandiku võrra. Kolm aastat tagasi tuli kevadel müüki 16,5 miljonit puutaime, millest 11 miljonit läks RMK-le. Istikute importijad tegutsesid järsult suureneva nõudluse toel üha agaramalt, kuid praeguseks peaksid kodumaised puukoolid suutma meie vajadusele vastata kõigiti ja enamgi veel.

Pilguheit taimlate argitegevusele
Olgu puutaimlad suured või väikesed, aastaringne tegevus taimlas ja taimede kasvamise rütm on seal ikka ühesugune. Kevaditi külvatakse puuseemned taimede ettekasvatamiseks maha. Siis on ka parim aeg istutada taimi avamaale või mujale uude kasvupaika. Suvel juurduvad kevadel istutatud taimed ning puukoolides istutatakse taimed ümber suurematesse kastidesse. Sügiseti üheaastased puutaimed puituvad. Kahekuni nelja-aastased taimed sorditakse ja pakendatakse. Talviti on puutaimedel puhkeperiood ja sel ajal on ka tegevus taimlas soikunud.
Millised olid tänavu keskmised puutaimede hinnad? Hariliku kuuse potitaim maksis 2,5 krooni, männi oma 2 krooni ja arukase potitaim 2,9 krooni. Avajuursete puutaimede hinnad olid järgmised: kuusk 2,8 krooni, mänd 1,2 krooni, arukask 2 krooni.
Kui taimlates kasvatatakse eri liiki ja eri kõrgusega puutaimi, on igaühel looduses siiski ka sobivaim kasvukoht. Näiteks sobivad kuuse 22–50 cm kõrgused avajuursed taimed suure ja keskmise rohtuvuse ning viljakusega aladele ja põllumaale. 8–18 cm kõrgusi männi avajuurseid taimi sobib istutada keskmise viljakuse ja rohtuvusega aladele ning väheviljakatele vähese rohtuvusega paika. 30–50 cm kõrgused arukase avajuursed taimed sobivad nii viljakatele kui ka väheviljakatele aladele ja põllumaadele.
Hariliku kuuse 20–30 cm kõrgustele potitaimedele on kohane kasvukoht keskmise ja vähese viljakuse ning rohtuvusega alad. Hariliku männi 10–18 cm kõrgused potitaimed edenevad edaspidi hästi just keskmise viljakuse ja rohtuvusega aladel ning väheviljakas vähese rohtuvusega piirkonnas. 25–40 cm kõrgustele arukase potitaimedele on soodsad eelkõige keskmise viljakuse ja rohtuvusega alad ning väheviljakad vähese rohtuvusega paigad.

Kolmandik metsapuutaimedest tuleb Pärnumaalt
Kuna taim peab kaks kuni neli aastat enne metsaviimist taimelavas sirguma, siis praeguseks on metsataimede kasvatajad nõudlusele järele jõudnud. Nii on Eestis tänavu kasvatatud juba üle paarikümne miljoni metsataime. Valdavalt on need kuuse-, männi- ja kaseistikud. Ühtlasi on kümmekond ettevõtet keskendunud vaid seemikute müügile ja loomulikult saab metsa taastada ka lageraiealale lihtsalt seemneid külvates.
Eestis raiutakse aastas metsa 17 000 – 18 000 hektarilt. Arvestades, et ühe hektari metsastamiseks kulub umbes 2000 taime, oleks Eesti aastane vajadus vähemalt 34 miljonit istikut. Et aga osa lageraielankidest jäetakse looduse taastada, osale külvatakse uus mets seemnest, siis jääb reaalne taimede vajadus vahemikku 15–20 miljonit. Samas istutatakse kuuse-, männi- ja arukase taimi ka linnahaljastusse ja koduaedadesse, neid kasutatakse põllumaade metsastamiseks. Mullu näiteks istutas ainuüksi RMK 19 miljonit puud.
Ligemale kolmandik aastasest metsapuude istikutoodangust sirgub Pärnumaal Saarde vallas ASi Eesti Metsataim kasvuhoonetes ja avamaal, kus kasvatatakse vaid potitaimi ehk suletud juurekavaga taimi. Kui 2005. aastal müüs ettevõte 2,5 miljonit taime, siis tänavu läheb turule juba 6 miljonit. Tunduvalt on suurenenud ekspordiks minevate taimede osakaal: kolme aasta eest oli see peaaegu olematu, praegu kasvab eksporttaimi umbes paari miljoni jagu. RMK võtab Metsataimelt 3,4 miljonit, ülejäänud istikud jäävad kodumaa üksikostjatele, põhiliselt erametsaomanikele.
ASi Eesti Metsataim tegevdirektor Tõnu Reim märgib, et kui septembris valminud tootmishoone koos taimede ümberistutamise liiniga täiel võimsusel käiku läheb, lubab see ettevõttel suurendada taimetoodangut kaheksa miljonini aastas. Juurdekasv läheks enamjaolt ekspordiks.
Vastne, 6,8 miljonit krooni maksnud hoone võimaldab teha taimede ümberistutustööd katuse all soojas. Selles asuv liin on firmal 2002. aastast.

Ka istikute kasvatamisel saab rakendada automaatikat
“Tootmisliin võimaldab mulda, seemneid ja taimi automaatselt ette anda, istutuskaste mullaga täita ja väiksemast kastist suuremasse taimi ümber istutada. Liini juurde käib veel istutuskastide pesemise masin, vajadusel saab müüki minevaid taimi pakendada,” selgitab Reim. “Edaspidi on meil kavas ehitada siia kõrvale ka külmhoone, kus hoida piiri taha sõidutamist ootavaid pakendatud taimi.”
Reim kinnitab, et istandus on praegu taimi täis ja kevadiseks istutushooajaks peaks neid kõikidele soovijatele jaguma. “Viimasele hetkele ei maksa tellimist siiski jätta, sest võib juhtuda, et taimed saavad kevade hakul siiski otsa,” lisab ta.
Eesti Metsataim kasvatab istikuid kastides kuues kasvuhoones, igaühes on 1600 m2 kaetud pinda, ja kahe hektari suurusel kastmisväljakul.
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse direktori Kalle Karolese sõnul on Eesti Metsataime tootmishoone ehitus läbi ajaloo suurim rahapaigutus, mis Eestis metsataimede kasvatamiseks tehtud.
“Taimekasvatus on kogu metsamajanduse alus, mille arendamiseks peabki investeerima, et ka aastate pärast oleks, mida metsast lõigata,” tõdeb Karoles. “Eestis kasvatatud taimedest umbes 40% on potitaimed ehk suletud juurekavaga taimed, kusjuures nende osakaal järjest suureneb.”
Kõige rohkem rajab uut metsa RMK, kel tänavu on plaanis istutada 11,2 miljonit puutaime. RMK juhatuse esimees Aigar Kallas hindab kõrgelt just suletud juurekavaga taimede kvaliteeti. “See on tänapäevane taimekasvatustehnoloogia, mis üha laiemat kasutamist leiab,” ütleb Kallas. “Seda on avajuursest taimest lihtsam istutada; potitaimede kasvatamine võimaldab nii taimla kui metsaistutamise tootlikkust ligemale kolm korda suurendada, sest suletud juurekavaga ehk nn. suljutaim võimaldab istikute mehaanilist istutamist.”
Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun kinnitab, et taimede kättesaadavus on võrreldes mõne aasta taguse olukorraga tunduvalt paranenud. Tema hinnangul pole suurimaks probleemiks erametsade lankide metsastamisel enam mitte metsaomaniku huvi puudumine – nagu oli näiteks veel kümmekond aastat tagasi –, vaid suur oht ja tõenäosus, et tehtud investeering võib hävineda.

Pärast istutamist tuleb taimi ulukite eest kaitsta
“Mõnedes Eesti paikades on ulukite arvukus saavutanud juba väga laialdased mõõtmed ning üha rohkem kuuleb metsaomanike suust arvamust, et metsaistutamine on kõige kallim ulukite toitmise viis,” nendib Aun. Ta lisab, et üha levinum on praktika, kui koos uute puude istutamisega piiratakse raielank taraga või üritatakse erisuguste peletusvahenditega ulukeid eemal hoida.
“Istutamine on levinud ja tulemuslik metsauuendusvõte ainult sellistes piirkondades, kus ulukite arvukus on suudetud enam-vähem kontrolli all hoida,” selgitab Jaanus Aun.
Viimaste aastate vältel on erametsakeskus toetanud uue metsapõlve rajamist. 2008. aastal hüvitab erametsakeskus metsapuutaimede soetamise puhul kuni 80% dokumenteeritud kuludest. Dokumenteeritud kulud tähendavad seda, et erametsakeskus maksab toetust ainult nende taimede eest, mille kohta on taotlejal ette näidata korrektne ostuarve.
Ühtlasi kehtib nõue, et metsakultiveerimismaterjali tootjal peab olema vastav tegevusluba või turustaja. Kui tegemist on näiteks mõnest välisriigist sisse toodud taimega, peab see olema kantud taimetervise registrisse. Nimetatud registrid on avalikud ja asuvad vastavalt metsakaitse ja metsauuenduskeskuse kodulehel (www.metsad.ee) ja taimetoodangu inspektsiooni kodulehel (www.plant. agri.ee). Kui puutaimede müüja suhtes peaks tekkima kahtlus, tasub alati nendest asutustest tema taust üle kontrollida. Mitu tugevat metsaühistut pakuvad metsaomanikele ka taimede ühise hankimise teenust. Samuti aitavad ühistud toetuse saamiseks taotlusi koostada.
Ka Jaanus Auna sõnul tasub metsauuendusest huvitatud omanikel pöörduda abi saamiseks metsa asukohajärgse ühistu poole. Abi on valmis jagama ka erametsakeskuse konsultandid.