3/2009



ajalugu
Eesti Vabariigi metsakorralduse keeruline algus

Tnavu mdub 90 aastat Eesti Vabariigi metsakorraldusteenistuse asutamisest. Kolme esimest aastat sellest saab ksitleda
korraldusajajrguna, mille jooksul suudeti suuremas osas ra teha ka esmane metsaarvestus.

Eduard Schabak, riikliku metsakorralduse juht Balti kubermangudes seostatakse praktilise metsakorralduse algust aastaga 1788, mil teadaolevalt esimest korda eraldati aastalangid ja mrati kindlaks metsade majandamise kord Balthasar von Campenhausenile kuulunud Lenĉu (Lenzenhof) misas Phja-Ltis. Vhem on teada, et samal aastal jagati aastalankideks ka Tlliste, Unikla ja Palupera misa metsad ning siingi majandati metsi edaspidi sihikindalamalt lageraietega.

Sada kolmkmmend aastat hiljem loodi Eesti Vabariigi metsavalitsus ja veel aasta hiljem oma metsakorralduse asutus. Seda sndmust seostatakse 16. detsembriga 1919, s.o. kuupevaga, mil metsakorralduse osakonna juhina, esialgu kll vanemnunikuna (metsainspektorina) alustas td Peterburi metsainstituudi kasvandik ja Venemaal metsakorralduses ttanud Eduard Schabak. Ametlikult sai E. Schabak metsakorralduse osakonna juhatajaks-inspektoriks 1920. aasta 1. mrtsil.
Oodatav metsakorraldustde ulatus hakkas metsavalitsusele selguma 1919. aasta kevadel, kui oli oodata, et lhiajal leiab aset misametsade riigistamine. Vallavalitsustelt hakati maakonna metsalemate ja keskvalitsuse ametnike vahendusel koguma teateid erametsade kohta, kuid ilmnes, et need on vga puudulikud. Et oskustega ametkonda polnud, kaaluti metsataksaatorite ja maamtjate ettevalmistamiseks koguni korraldada kiirkursused. Tegelikult ei suudetud metsakorralduses 1919. aastal midagi korda saata: puudus tjud, tehnilised vahendid, normdokumentatsioon ja rahagi.
Sellest hoolimata oli 1919. aasta detsembriks Metsade Peavalitsuses juba paika pandud tulevase metsakorralduse osakonna esialgne koosseis. See ngi peale juhataja ette kolm vanemmetsataksaatorit, seitse nooremmetsataksaatorit, kuus vanemmaamtjat ja neliteist nooremmaamtjat, kokku seega kolmkmmend tehnilist ttajat. E. Schabaku lesanne oli tiesti thjalt kohalt rajada metsakorralduse teenistus ja luua tingimused tegelike metsakorraldustde tarbeks.
Juba 1920. aasta mrtsiks valmis E. Schabakul Vene 1911. aasta metsakorralduse instruktsiooni kohendusena Eesti Vabariigi metsakorralduse juhatuskiri (Tallinn, 1920), aga rakendamisest tuli 1923. aastani loobuda. Praktiline metsamajandus vajas lihtsalt kiiremat teavet metsafondi olemi, vimalike kasutusnormide mramise jms. kohta, s.o. andmestikku metsamajanduse praktiliseks korralduseks.
Metsade Peavalitsus paiknes Tallinnas, kuid tema metsakorralduse osakonna keskuseks sai 1920. aasta sgisest mneks aastaks videtavalt pealinna korterikitsikuse tttu Tartu (aadressil Riia tn. 37). Vimalik, et mingil mral arvestati seejuures ka Tartu paremat paiknemist tpiirkonna mttes, kasuks vis tulla ka lhedus likoolile. Vhemalt E. Schabakule avas see vimaluse osaleda likooli juures korraldatud metsanduskursustel, kus ta petas metsakorraldust. Kasu oli sellestki, et siin oli tal vimalik lpetanute seast valida metsakorraldusele tjudu maamtjaid ja mingil mral hoida silma peal ka likooli metsaosakonnas ppijail. Nimetatud kursustel tegutsesid ppejuna ka vanemtaksaatorid Aleksei Pavlov (petas ldmetsateadust ja metsakasutust, juhatas geodeesia, metsakasvatuse ja metsatakseerimise praktilisi tid) ja Georgi Avajev (petades botaanikat ja dendroloogiat).

Praktiline metsakorraldus algas lihtsustatud metsaarvestamisega
Mingitki informatsiooni metsade olemi kohta pti saada valdavalt 1920. aasta esimesel poolel misametsade riigile levtmise kigus. Selleks tuli endistel omanikel vi nende esindajatel le anda silinud metsaplaanid, majanduskavad jms., mida aga ei soovitud teha vi siis oli vastav dokumentatsioon kadunud vi hvinud. Misametsade levtmisel koostatud aktid sarnanesid mneti 1844. aasta metsade kirjeldamise lhivormiga. Neis tuli fikseerida vi vhemalt hinnata metsade ja metsaga henduses olevate maade pindala, puistute ja vanuseklasside vahekord, raiestike (lagendike) suurus, tuua metsandike arv, metsaametnike kohtade tidetus jms. Sel teel saadud andmestik oli aga paljuski umbkaudne ja vigane. Nnda oli keeruline asuda metsi ajakohasemalt majandama, liiatigi veel olukorras, kus puudus vajalik oskuskaader.
1920. aasta jaanuaris otsustaski metsavalitsus lkata tismetsakorralduse edasi ja teha algust metsade lihtsama arvestusega, mis seisnes metsakorralduse algksuste, metsandike eraldamises, puistuplaanide (kui vimalik, kasutati selleks seniseid metsaplaane) ja lihtsustatud majanduskavade koostamises. Vastava neljalehekljelise majanduskava ja lihtsustatud takseerkirjelduse vormi (Lihtsustatud juhatuskiri rutuliseks metsa arvestamiseks, esialgu venekeelsena Правила учета и описания бывших частновладельских лесов Эстонской республики) ja hulga teisi normdokumente ttas vlja E. Schabak. Praktilise metsakorraldusega alustati 1920. aasta suvel.
Loodeti, et esmase metsakorralduse ringiga suudetakse nelja aastaga arvestada kik riigimetsad. Aastail 19201922 haarati metsakorraldusega umbes 791 000 hektarit maid eesktt sjategevuse all kige enam kannatanud maakondades. Tde sageli mitterahuldavad tulemused, metsakorralduse paranenud tehniline baas ja oskustega kaadri kujunemine lubas 1923. aastast alustada tismetsakorraldusega. Seda tehti piirkondades, kus lihtsustatud tdeni ei jutudki (kokku umbes 347 000 ha). Siia langesid Saaremaa, Viljandi- ja Prnumaa, suur osa Lnemaast ja viksem osa Vrumaad.

Taksaatoreid saadi punaste eest pgenenud vene metsaametnike seast
Suurimad raskused olid seotud erialase kaadriga, kuna seda Eestis lihtsalt ei olnud. Et asjatundjaist tunti puudust ka riigimetsavalitsuse organiseerimisel, siis polnud reaalne, et metsakorraldusse oleks metsandusspetsialiste mratud metsavalitsuse koosseisust. Lisa ei saadud ka Venemaalt opteerunute ja mujalt kodumaale naasnute seast, sest saabunud metsandusspetsialistid suunati metsavalitsuse ssteemi. Seetttu tuli metsakorralduse tehniline tjud leida ja palgata vljastpoolt ssteemi. Selleks andis erakordse vimaluse Vene Loodearmeest desarmeeritud vi Venemaalt koos Loodearmeega punaste eest pgenenud metsaametnike kasutamine Eesti Vabariigi metsateenistusse asuda soovinute seas oli koguni seitse Peterburi metsainstituudi lpetanut. See oli aga umbes sama palju, kui 1919. aasta lpul oli metsandusssteemis eestlastest krgharidusega metsaametnikke.
Peterburi metsainstituudi kasvandikuna ja Venemaal juhtival ametikohal ttanuna tundis E. Schabak venelastest metsaametnike teadmisi ja vimeid, oskas nendega kituda. Probleem oli aga selles, et need ametnikud ei tundud kohalikke olusid ja mis kige thtsam, ei vallanud eesti keelt. Samas tuli metsakorraldustde lppdokumentatsioon (s.o. majanduskava ja takseerkirjeldus, puistuplaan) koostada eesti keeles! Arvestada tuleb sedagi, et eestikeelse metsandusterminoloogia korrastamiseni (osalt ka vljattamiseni) juti alles mned aastad hiljem.

Metsakorralduse salkade rahvuslik koosseis oli kirju
Esialgu suudeti luua E. Scabaku ldjuhatusel kaks, 1921. aasta kevadeks viis metsakorralduse salka. Neid juhtisid: I salk vanemtaksaator Aleksei Pavlov, II salk vanemtaksaator Georgi Avajev, III salk nooremtaksaator Klavdi Popov,keda abistas nooremtaksaator Ernst von Vietinghoff, IV salk nooremtaksaator Semon Kostjukovit, keda abistas nooremtaksaator Vladimir Lebedev; V salk allus E. Schabaku vahetule jrelevalvele, teda abistas nooremtaksaator Georgi van der Bellen. 1920. aastal ttas nooremtaksaatorina veel Nikolai Tshernshev. Kik nad olid Peterburi metsainstituudi kasvandikud (v.a. E. von Vietinghoff, kes oli lpetanud Eberswalde metsaakadeemia) ja ttanud taksaatoreina vi koguni metsakorralduse juhtidena Venemaal. 1921. aastal ttas lhikest aega vanemtaksaatorina Albert Netze (Vaharu), kuid ta rakendati peagi juhitavale kohale metsavalitsuse keskaparaadis. 1921. aasta kevadel mrati nooremaks metsataksaatoriks Peeter Saks, ent temagi tegevus kujunes edutamise tttu keskaparaadis lhiajaliseks.
1921. aasta suvest hakkas nooremtaksaatorina ttama Saaremaalt prit Ervin Engel, Tharandti metsaakadeemia kasvandik. 1922. aasta 1. maist sai nooremtaksaatoriks metsakorralduse osakonnas esialgu maamtjana ttanud Peterburi metsainstituudi kasvandik Eugen Zimmermann, kes 1924. aastal mrati vanemtaksaatoriks. Olgu mrgitud, et 1920. aasta septembrist ttas metsakorralduse osakonna asjaajajana mned aastad Ferdinand Leinbock (Linnus), hilisem teenekas etnograaf ja Eesti Rahva Muuseumi direktor.
Metsakorralduses ttanud metsataksaatoreist valdasid eesti keelt peale E. Schabaku (muidugi ka lhikest aega ttanud A. Netze ja P. Saks, 1922. aastast E. Zimmermann) mingil mral baltisakslased E. von Vietinghoff ja E. Engel. Venelased ja rahvuselt hollandlane G. van der Bellen eesti keelt aga ei osanud. Et eesti keele oskus oli kohustuslik, hoidmaks kohta riigiteenistuses, osalesid metsakorraldusosakonna ttajad vabast ajast keelekursustel. Viimane thtaeg vajaliku keeleoskuse omandamiseks sai tis 1923. aasta jaanuaris, mil Metsade Peavalitsus nudis kigilt allasutustelt informatsiooni isikute kohta, kes ei osanud eesti keelt.
Ilmselt tegutses mingi keeloskuse kontrollimise komisjon, vhemalt 12. mrtsil 1923 andis selle juhataja Albert Saareste vlja tendi, et S. Kostjukovit, K. Popov ja V. Lebedev olid ajavahemikus 14. novembrist 1922 kuni 12. maini 1923 iga ndal kaks tundi osalenud eesti keele kursustel. Selle aja jooksul on nimetatud hrrad omandanud niivrd teadmisi eesti keeles, et mistavad pikaldast, lihtsamat eestikeelset knet, samuti kergemat teksti (loetud on O. Lutsu Soo), tunnevad eesti grammatika thtsamaid jooni ning vivad ka teataval mral eesti keelt kirjas tarvitada. Metsakorraldusse tle jnute kiiresti omandatud keelt ja selle head kasutamist on rhutanud ka kaasaegsed, htlasi nitavad seda ka mne mehe kirjutised ja valminud metsamajanduskavad.
1924. aastast hakati metsakorraldusosakonnas taksaatorina kasutama ka vimekamaid likooli metsaosakonna viimaste kursuste lipilasi ja teoreetilise kursuse lpetanuid, kelle hulka he esimesena kuulus nooremtaksaator Edgar Vester (1923 oli nooremmaamtja). Juba 1923. aastast tegutses nooremtaksaatori kohusetitjana nooremmaamtjana ttanud Lui Jgi.

Maamtjatena pti aina enam rakendada eestlasi
Taksaatoritest veelgi vahelduvam ja probleemsemgi oli maamtjate kaader kus 1920. aastal ttas vaid ks eestlane Mihkel Papstel, 1921. aastal aga ajutiselt Johannes Ruutopld (oli keskaparaadi maamtja). 10. mrtsil 1921 saatis Eesti Maamtjate Selts metsakorralduse osakonnale kirja, milles teatati, et eesktt Venemaalt opteerunute tttu on kujunemas teenistust mitteomavate maamtjate kaader, mistttu soovitati rakendada metsakorralduses muulaste asemel eestlasi. 1921. aasta 7. aprillil aga teatas metsavalitsus E. Schabakule, et maamtjate kohalt vib hakata vahetama Vene riigi kodanikke, kel puudub eeldatav metsandusharidus, sobivate eestlastest kandidaatidega. Sobivaid eestlasi tuli ka Tartu likooli juures korraldatud metsanduskursustelt ja likooli metsandustudengite seast. 1921. aastal alustasid nooremmaamtjaina td opteerunud Friedrich Rikas ja Voldemar Hermann, Tartus metsanduskursuse lbinud Johann Kase ja lipilane Karl Puhvel.
Jrgnevail aastail hakkas metsanduslipilaste ja likooli teoreetilise kursuse lbinute osakaal maamtjate seas kiiresti suurenema, kuid enamasti ji nende teenistus lhiajaliseks, kuna nad suunati peagi edasi, tavaliselt abimetsalemaiks. E. Schabaku snul oli see teadlik poliitika, kuna metskonnad vajasid spetsialiste ja soov oli anda tulevastele metskonna juhtidele vimalus tutvuda praktilise metsakorraldusega.
1923. aasta novembris oli Tartus tegutseva metsakorralduse osakonna nimekirjas 18 maamtjat (neist veel vaid ks venelane). Nende ldharidustase oli hea ja kigil neil oli ka erialane, sageli metsandussuunaga haridus: 55% oli lbinud Tartu likooli juures korraldatud metsanduskursused, 28% oli lpetanud Venemaal metsa- vi maamdukooli, lejnud olid valdavalt metsaosakonna lipilased.

1923. aastast algas tismetsakorraldus
1923. aastaks oli metsakorraldusosakonna organiseerimisperiood lppenud, algas metsade tismetsakorraldus. Esialgsest juhttuumikust ttasid 1935. aastal metsakorralduses vanemtaksaatoreina K. Popov, V. Lebedev ja S. Kostjukovitsh, kes kik olid oma td alustanud 1920/1921. aastal, 1922. aastast algas neljanda vanemtaksaatori E. Zimmermanni tstaa. Pensionile linud Eesti Vabariigi metsakorralduse organiseerija E. Schabaku asemel oli metsakorralduse juhiks 16. novembril 1934 saanud samuti Peterburi metsainstituudi kasvandik Arved Reinwaldt. Uuenenud oli aga nooremtaksaatorite koosseis kik nad (J. Mndvere, E. Soodla, E. Saar, K. Roosalu) olid juba seotud Tartu likooliga. Maamtjad olid aga valdavalt likooli metsaosakonna lipilased. Metsakorralduse kolmas juht, juba Tartu likooli kasvandik Elmar Saar asus ametisse 1939. aasta 19. oktoobril.

Kirjandust
Mathiesen, A. 1935. Metsakorralduse arenemine Eestis. Eesti Metsanduse Aastaraamat VII. Tartu: 397503.
Schabak, E. 1922. Metsakorralduse td Eestis. Eesti Mets, 7: 106108.
Schabak, E. 1927. Die Forsteinrichtung in Eesti. Tartu likooli Metsaosakonna toimetused nr 10. Streiflichter und die Estnische Forstwirtschaft und ihr Anschluss an die Cajandersche Waldtypenlehre. Tartu: 4252.
Schabak, E. 1928. 1920.1922. a. metsaarvestamise ja 1927. a. metsakorralduse vahekord. Eesti Mets, 6, 130132.
[Schabak, E.] 1929. Metsakorraldus Eestis. Eesti Mets, 3: 4953.
Schabak, E. 1939. Eesti Vabariigi metsakorraldusest 1919. 1939. a. Eesti Mets, 12: 439443.





Toivo Meikar, metsandusloolane

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet