3/2009



artiklid
Metsanduse arengukava valmib lhiaastal

Keskkonnaministeeriumi algatusel koostatakse Eesti metsanduse arengukava aastateks 20112020. Kava eelnu kavatsetakse esitada Eesti Vabariigi valitsusele 2010. aasta septembris.

Uus kava peab aitama lahendada vanu ja uusi probleeme
Metsanduse arengukava on vaja, suunamaks metsa kui taastuva loodusvara tarvitust. Kava seab sihid selleks, et Eesti metsad oleksid tootlikud ja elujulised ning neid kasutataks mitmeklgselt ja thusalt. Kava lesanne on suurendada ka metsasektori nhtavust hiskonnas, sest metsasektori thtsust riigi majanduses ja sotsiaalvaldkonnas ei teadvustata sageli piisavalt, kuigi metsandus on ks ttleva tstuse phivaldkondi, tasakaalustades meie vliskaubanduse bilanssi ja andes paljudele td.

Eelmine metsanduse arengukava aitas lahendada hulga olulisi probleeme. Tunduvalt on paranenud metsade kaitse ja metsanduse korraldus, metsavargusi peaaegu enam polegi ja muu illegaalne tegevus metsades on harv. Samuti on paranenud erametsaomanike teadlikkus metsast. See aitab tagada metsade korrashoiu, uuenemise ja seega kogu valdkonna jtkusuutlikkuse.
Paraku vaevavad Eesti metsandust mitmed uued probleemid. Metsasektor peab pakkuma vimalusi toota tulu kodumaisest taastuvast toorainest ja soodustama thivet. Siin on aga takistavaid tegureid maksude ja autotranspordi vallas. Metsavarude vhene tarvitus on tinginud toormepuuduse, mille tttu omakorda on vhenenud tootmismahud. Takistavate teguritena mrgivad metsamehed ka erametsaomanike vhest histegevust, erametsaomanike ebasoodsat maksukoormust, piiranguid raskeveokitega puidu veol ja endiselt riigi omandis olevate metsamaade kasutusest vljasolekut.

MILLISED ON KAVA KOOSTAMISE SUURIMAD ERINEVUSED VRRELDES EELMISE KORRAGA?
Vrreldes kehtiva arengukavaga on samaks jnud peamised lahendust vajavad metsanduse probleemid. Kuid samal ajal kava koostamisega tuleb teha ka keskkonnamju strateegiline hindamine. Seekord on teisiti ka see, et koostame phjaliku puidukasutuse prognoosi. Hinnatakse kiki puiduallikaid: tvepuit; raiejtmed, knnud; puitne biomass vljastpoolt metsa (nt. elektriliinidelt, kraavidelt jmt.); tstuse puidujtmed.
Metsast prineva puidu puhul tuleb pidada silmas kolme vimalust: 1) ssiniku aktiivne sidumine puitu ja puidutoodetesse; 2) mdukas puidukasutus ehk hetkeolukord; 3) ha vhenev puidutarvitus ehk metsaomanike vhenev majanduslik aktiivsus.

PEAMISED PROBLEEMID: METSAD VANANEVAD JA ERAMETSAOMANIKEL EI TASU METSAGA TEGELDA.
Eesti metsad vananevad nii kinnitab statistiline metsainventeerimine. Metsade vananemist soodustab vhenev raiemaht erametsades. Viimase kmnendi keskmine raiemaht on kndinud kolmveerandini jtkusuutliku kasutuse mrast. Puuduva tooraine importisid metsatstusettevtted peamiselt Venemaalt ja Ltist. Metsaomanikele thendas see teenimata tulu, riigile aga saamata jvaid makse.
Metsade vanuselist koosseisu ja tooraine kttesaadavust mjutab erametsaomanike kitumine: ebasoodsad maksutingimused ei kutsu ksikisikutest metsaomanikke metsi majandama. Pigem vastupidi. (Ent niteks Soomes on siiski suudetud metsaomanike tegusust maksusoodustuste abil tunduvalt suurendada.) Ka massipiirangud puiduveole ehk he kuupmeetri puidu transportimise kulu tstusesse vi sadamasse mjutab otseselt metsamajanduse tasuvust, seda eriti Luna-Eestis.

AEG KUULATA HUVIRHMADE ARVAMUSI
Kik huvirhmad on hel meelel selles, et metsade mitmekesisuse ja suurima mittekahaneva kasutuse tagamiseks peab metsas leiduma kigi vanuseastme puistuid: noorendikest kuni kpse metsani. See thendab, et metsi tuleb uuendada ning otstarbekas on kasutada metsa vimet puitu kasvatada.
Samuti on selge, et viivitamatult tuleb rakendada kaitsemeetmeid metsades, kus looduslik mitmekesisus on ohus. htlasi on leitud ksmeel selles, et metsade kaitset korraldades tuleb vtta arvesse kiki asjaomaseid ja ka potentsiaalseid piiranguid (Natura 2000, suure looduskaitsevrtusega metsad, looduskaitseseadusest tulenevad piirangud).
Umbes kolmandikku Eesti metsamaast hlmavad rangemad vi leebemad majanduspiirangud. Peale selle kivad ldkitsenduste alla niteks raievanuste ja lageraielankide suuruste piirangud kikides metsades. helt poolt on arvatud, et saavutamaks metsatpoloogia poolest rohkem suure loodusvrtusega ning viljakamate kasvukohatpidega metsi, tuleks rangelt kaitstava metsamaa pindala veelgi suurendada. Teiselt poolt on tdetud, et mitte kik praegu rangelt kaitstavad metsad pole limalt vrtuslikud.
On esitatud ka muid arvamusi, mis vrivad arutamist. Niteks he hinnangu jrgi leidub nd surnud puitu rohkesti, kuna vrreldes varasemate aastasadadega on metsamaa kui elupaiga pindala kaks korda suurenenud. htlasi on videtud, et liigirikkus on majandatavates metsades kohati suurem kui kaitstavates metsades, kaitsepiirangutega metsi on kuluefektiivsem mitte raiuda ning kige ohustatum liik vib olla maal elav inimene, kelle traditsioonilist tegevust piiratakse. Uue arengukava koostamise kigus on ige aeg sedalaadi intrigeerivatele videtele selgeid vastuseid otsida.

METSANDUSE ARENGUKAVA KOOSTAMINE ON AVALIK, KAASA RKIMA ON KUTSUTUD KIK HUVIRHMAD
Metsanduse arengukava phieesmrk on tagada metsade tootlikkus ja elujulisus ning mitmekesine ja thus kasutus. Kava koostamine on avalik, sellesse kaasatakse asjaomaste riigiasutuste ja ettevtete, organisatsioonide, siht- ja riigitulundusasutuse ning mittetulundushingute esindajad jt. huvitatud isikud. Koostamist koordineerib keskkonnaministeerium.
Keskkonnaministri kskkirjaga on loodud Eesti metsanduse arengukava komisjon, mille esimees on keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantsler Andres Talijrv ja kuhu kuuluvad organisatsioonide liikmed, kes esindavad mitmesuguseid metsanduse huvirhmi. Metsanduse arengukava eelnu on kavas esitada vabariigi valitsusele 2010. aasta septembris.



Marku Lamp, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet