3/2009



artiklid
Hbriidhaava istandikud edenevad judsalt

Eestis hakati hbriidhaava istandikke rajama 1999. aastast. On aeg teha kokkuvtteid.



Kmneaastane kogemus
Hbriidhaavaistandikke hakati Eestis rajama 1999. aastal (Reisner, 2001). Uudse puuliigiga katsetamise riskijulguse vttis enesele AS Metsind, kes omandas mahajetud pllumaid ning investeeris kuue aastaga istandike rajamisse; need hlmasid ligi 650 hektarit. Abiks oli teadmine, et Soomes ja Rootsis oli selle hbriidiga edukalt katsetatud juba pool sajandit tagasi. Neis maades hoogustus hbriidhaava kasvatamine lppenud sajandi viimasel kmnendil, kui haavapuit oli muutunud tselluloositstuses laialdaselt kasutatavaks tooraineks.

Praeguseks on Eestis ligi 700 hektarit hbriidhaavakultuure, millest enamik on prast omanikuvahetust AS Sdra Metsad omandis. Viimastel aastatel ei ole Eestis suures mahus istandikke lisandunud, kuid istutamine on hoogustunud Ltis ja Leedus. Maalikooli metsateadlased on hbriidhaavakultuure pidevalt jlginud ja aeg-ajalt vib saadud andmete phjal teha esimesi ldistusi (Vares jt., 2003; Tullus, 2005).

Kuidas hbriidhaaba majandada?
Hbriidhaava kasvatamise phieesmrk oli poole sajandi eest varuda tuletikupuitu, eelmise kmnendi lpul seati sihiks saada tselluloosi toorainet. Viimastel aastatel on looduskasutuse poliitikas pandud rhk taastuvenergia tootmisele. Sellest lhtudes vime tnapeval hbriidhaaviku biomassi produktsiooni skemaatiliselt jaotada kolmeks: saepalk, paberipuu ja energiapuit. Joonisel 1 on nha esimese raieringi tulemus, ligi 250300 tm/ha jagatud kolmeks vimalikuks sortimendiks. Prast lageraiet annab haab rikkalikult juurevsusid, millest osa vib varakult hakkpuiduks niita vi puistut harvendada ja edasi kasvatada viksemat arvu puid, kust jllegi saab kolme sortimenti puitu.
Hbriidhaavikute rajamist on seni pidurdanud kllaltki krge hind. Kuigi kultuuri algtihedus on suhteliselt vike, 10001400 puud hektaril, muudab mikropaljunduse meetod taimed kalliks ning seetttu on hbriidhaaviku rajamis- ja esimeste aastate hoolduskulud vrreldes tavapraste metsakultuuridega kakskolm korda suuremad. Kulutusi nuavad ka kaitsetorud hiirte ja metskitsede vastu, sest kui on investeeritud taimedesse, tuleb teha ka lisafinantseering, et puukesed esimesed aastad vastu peaksid.
Seega oleneb hbriidhaavikute rajamise maht tulevikus oluliselt sellest, kas need kultuurid kivad metsastamistoetuse alla vi mitte. Mravaks vib siin saada hbriidhaava raieringi pikkus planeeritavalt 25 aastat.Phjamaade jaoks on selline raiering metsa lhikese raieringiga majandamisel tiesti normaalne, kuid Euroopa keskmisena ei pruugi see lhikese raieringiga metsanduse sisse mahtuda. Samas pole tegemist ka tavametsandusega, seetttu oleneb toetuse saamine parasjagu kehtivate metsastamistoetuste kriteeriumidest. htaegu on konoomilisest kljest positiivne asjaolu, et esimeste kultuuride rajamisel oli Soomest toodud taimede hind 16 krooni, aga nd on Eestis, AS Plantexi toodetud taimede hind langenud alla 11 krooni. Otsitakse ka uusi istutusmaterjali paljundamise meetodeid, katsetatud on hbriidhaava paljundamist juurelikude abil.
Hbriidhaaba, nii nagu ka teisi puuliike vib oksavaba puidu kasvatamiseks edukalt laasida. Tnavu kevadel rajas maalikooli magistrant Endel Jnes kaks hbriidhaava kunstliku laasimise nidiskatseala: Ngiarus ja Jrvseljal. Taja mtmise phjal kulus hbriidhaavakultuuris tihedusega 1300 puud hektaril he hektari kasvavate puude laasimiseks kahe meetri krguseni ligi 20 tundi puhast taega ehk kolm tpeva.
Oluline aspekt hbriidhaaviku majandamisel on ige raiekpsuse mramine. ldise soovitusliku raievanuse asemel on tunduvalt tulemuslikum kehtestada igale konkreetsele istandikule siht(kpsus-) diameeter. See thendab, et arvestades puude arvu pindalahikul, leitakse kasvukigutabelite phjal keskmine rinnasdiameeter, milleni puud antud oludes mahuvad kasvama, enne kui algab intensiivne iseharvenemine. Kui istandik on saavutanud esimest korda kpsusdiameetri, on vimalus teha lageraie vi alternatiivse variandina hoopis harvendusraie ning kogu puistu koristada siis, kui on saabunud jrgmine kpsusdiameetrifaas.

Hbriidhaava produktsioonivime on lootustandev, kuid ei avaldu kikjal
Hbriidhaava kasvukiirus vib esimesel viiel aastal suuresti erineda ja oleneb peamiselt mulla niiskusoludest. Paremini on kultuurid kasvuhoo sisse saanud parasniisketel nrgalt leetunud vi nrgalt gleistunud kahkjatel muldadel. Toiteelementidest piisab enamikul pllumuldadel puukeste kasvuks esimestel aastatel. Kui puud on oma juurestiku kujundanud niiskusolude jrgi sobivatesse mullahorisontidesse, vib esialgu aeglasekasvuliste kultuuride kasv 510-aastaselt tunduvalt kiireneda. Kui viieaastaselt ji meil kasvavate hbriidhaavakultuuride keskmine krgus vahemikku 1,14,7 meetrit, siis seitsmeaastaselt oli see 1,3 8,0 meetrit ja heksa-aastaselt ulatub paremini kasvanud kultuuride keskmine krgus juba 11,6 meetrini, kusjuures ksikute heksa-aastaste puude krguseks on mdetud le 15 m ja rinnasdiameetriks le 16 cm. Pikim kmneaastane hbriidhaab on 17,5 meetrit krge. Leidub puid, mille aastane ladvakasv letab 2,5 meetrit, ning istandikke, kus keskmine krguse juurdekasv vib viie kuni kmne aasta vanuses ulatuda kahe meetrini aastas.
Otsides puiduphise biomassi tootmisel teisi vrpuuliike, on oluline neid hinnates teha vrdlusi kodumaiste puuliikidega. Vaieldamatult peetakse endiste pllumaade metsastamisel kohalikest kige perspektiivikamaks arukaske (Vares, 2009). Olles oma koloogilistelt omadustelt pioneerpuuliik, suudab arukask edukalt kujundada pllumulda metsamullaks ja anda puitu, mis on samamoodi kui hbriidhaava puit kasutatav mitmeks otstarbeks (energiapuit, tselluloosi tooraine, sae- ning vineeripakk).
Joonisel 2 (joonise leiate trkivljaandest) on vrreldud heksa-aastaste hbriidhaabade ja arukaskede krguse jaotust. Algandmeteks on 2008. aasta kevadel mdetud 864 puud heteistkmnes hbriidhaavaistandikus ja 789 puud heteistkmnes arukase pllumaale rajatud kultuuris. Uuritud kahe puuliigi katsekultuurid on rajatud 1999. aastal ning kasvavad samalaadsetes mullastikuoludes. Nagu nha, on arvestatav osa hbriidhaabu kasvanud tunduvalt krgemaks ja jmedamaks kui arukased. heksa aastat prast kultuuri rajamist ulatub hbriidhaabade krgus 15,5 meetrini, kaskede maksimumkrgus on mrksa viksem, 11,5 meetrit, tve rinnasdiameeter on vastavalt 15,5 ja 12,5 cm.
Kui pidada arvestust kuivaineproduktsioonis vi mta biomassis seotud energiat, tuleb vtta arvesse kase- ja haavapuidu erikaalu erinevust. Ent kui krguskasvu erinevus on kahel puuliigil nii suur nagu joonisel 2, siis vib prast vastavaid arvutusi vita, et hbriidhaaval on tselluloosi- vi energiapuidu tootmisel suurem produktsioonipotentsiaal kui arukasel. Kuid need on ainult heksaaastaste kultuuride vrdlusandmed ja kiire kasv on ilmnenud vaid mnedes kultuurides, mitte kigi kloonide korral.

Kes veel hbriidhaavikus elavad?
Kuigi looduslikult metsarikkas Eestis on nn. puupllud uudne nhtus, on see mujal maailmas (eelkige meist lunapoolsetes piirkondades) levinud ja ha laienev maakasutusviis. Niteks ainuksi Hiinas on rajatud hinnanguliselt le kuue miljoni hektari papliistandikke. Seetttu pratakse maailmas rohkem thelepanu ka niisuguste istandike vimalikele keskkonnamjudele. Regulaarse kujuga, sageli suuri alasid katvad monokultuursed puuistandikud, mille kiirest kasvust tulenev toitainevajadus on suur, ei kujuta endast pris samasugust kooslust kui looduslikud metsad.
Samas ei ole nad mingil viisil muust keskkonnast ra ligatud ning htaegu puude kasvuga hakkavad toimuma muudatused, mis puudutavad istandikes elupaika leidvaid taimi, loomi, linde, putukaid ja teisi organisme. Seeprast on oluline jlgida, kuidas need muutused toimuvad ja kas puupllul, iseranis kui on tegemist vrpuuliigiga, kujuneb aja jooksul vlja metsailmeline kooslus. Teine vimalus on, et kik kodumaised liigid ei suuda seal kohaneda ning hakkavad hoopis levima kasvukoha suhtes vhem nudlikud invasiivsed vrliigid. htlasi vib tulla ette putuk- ja seenkahjustajate hulgipaljunemist. Thtis on ka jlgida, millised on mulla muutused ja kas vrpuuliigid vivad istandikust loodusesse levida.
Eesti hbriidhaavikutesse rajatud taimkatte psiprooviruutudelt on 78 aastat prast puude istutamist leitud le 200 soontaime- ja le 40 samblaliigi. Liigirikkuse poolest on hbriidhaavikuid vrreldud sama vanade kaasikutega ning leitud, et samalaadsete muldade ja maakasutusajalooga aladel on nii liikide arv kui ka liigiline koosseis sarnased. Noortes hbriidhaavikutes leiduvad taimeliigid on enamasti veel tpilised endistele pllumajandusmaadele ja selliseid taimi, mida looduses vib vaid metsas kohata, on vga vhe. Samal ajal vib leida ka mrke, mis viitavad juba kujunevale metsakooslusele. heksa-aastastes hbriidhaavakultuurides moodustavad mahalangenud puulehed peaaegu pideva kdukihi ning alates kuue aasta vanusest vib hbriidhaavikutest leida puudega smbioosis kasvavaid haavapuravikke.
Seenhaigusi ega putukkahjurite hulgipaljunemist pole meil theldatud. Siiski on paaris kultuuris leitud puutvedel astmelise vhi haavandeid, mida phjustavat seent alles selgitatakse, kuid esialgsel hinnangul vib see olla ka Soome ja Norra hbriidhaavikutes leviv Neofabrea populi.
Metsloomakahjustusi on Eesti noortes hbriidhaavikutes esialgu mrgatud vhem, kui vis eeldada. Eelkige on metskitse- ja pdrakahjustusi olnud asulatest eemal paiknevates osaliselt vi tielikult vanast metsast mbritsetud kultuurides, kus kohati on pdra kooritud puude arv pris suur.

Hbriidhaavikud on teadlaste pideva seire all
Eesti maalikooli metsakasvatuse osakonna kiirekasvuliste lehtpuude uurimise trhmas hakati hbriidhaaba teaduslikult jlgima kohe, kui esimesed kultuurid olid saanud mneaastaseks. Rajati le-eestiline katsealade vrgustik, mis koosneb 51 vaatlusalast endistele pllumaadele rajatud kultuurides ning 7 proovitkki asub Aidu plevkivikarjri rekultiveerimisel rajatud hbriidhaavakultuurides. Phjalikumalt mdistati kultuure siis, kui puud olid viis aastat kultuuris kasvanud, teist korda mdeti seitsmeaastaselt ja osalt on mdetud ka prast heksandat kasvuaastat. Rajatud on 232 taimkatte psiruutu ja detailselt on kirjeldatud mullatingimused ning analsitud toiteelementide sisaldust mullas ja puulehtedes. Kiki neid katseid on planeeritud raieringi jooksul korrata. Pikemaajalise uurimisprogrammi raames mratakse ka puidu kttevrtus ja mudelpuude phjal raie kigus toimuv toitainete rakanne. Seiratakse lehe- ja tvehaigusi, putukkahjureid, metsloomakahjustusi ning puude itsemist. Hbriidhaab valiti heks katseliigiks Jrvselja KM territooriumil Rkas asuvas metsakossteemi katsealal, kus uuritakse huniiskusega kaasnevaid muutusi (http://www.lote.ut.ee/FAHM). Tartu likooli alus- ja rakenduskoloogia tippkeskuse rajatud katsetealal vrreldakse arukase ja hbriidhaava kasvu juhul, kui globaalne soojenemine peaks vhendama vi suurendama atmosfri niiskust. Projektis osalevad Eesti maalikooli teadlased ja doktorandid mdavad puude produktsiooni ja analsivad noore metsa aineringet.
Hbriidhaab valiti selle maailmas unikaalse katse liigiks, kuna lemaailmse soojenemise korral ei saa otseselt prognoosida uute puuliikide judmist Eestisse, sest niteks hariliku pgi areaali phjapiir jb meist sadu kilomeetreid luna poole, kll aga vivad muutunud kliimaoludes osutuda edukaks lhikese raieringiga metsanduses intensiivseks puidutootmiseks kasutatavad papli perekonna liigid ja nende hbriidid.
Jtkata tuleb parimate hbriidhaava kloonide otsinguid, lhtudes produktsioonivimest ja haiguskindlusest. 2009. aasta kevadel rajati Jrvseljal hbriidhaava uurijate rahvusvahelise koost raames kloonide vrdluskatseala. Pritolumaa jrgi pandi kasvama seitse klooni Ltist, kuus Saksamaalt, viis Rootsist ja neli Soomest. Vrdluseks istutati arukased ja Jrvselja kuulsa Haavametsa haaviku triploidsete haabade jrglased. Eesmrk on vrrelda eri piirkondades selekteeritud hbriidhaava kloone ja leida parimad Eesti kliima- ja mullaolude jaoks. Peale kasvukiiruse vrreldakse ka puiduomadusi ja haiguskindlust.
Hbriidhaava uuringuid Eesti maalikoolis on toetanud keskkonnainvesteeringute keskus, pllumajandusministeerium ja Eesti Teadusfond. Hbriidhaavikute biomassi produktsioonivimest ja selle sltuvusest mullatingimustest ning istandike elustiku mitmekesisusest on valmimas kaks doktorivitekirja, kaitstud on kaks magistritd. Tnavu kevadel metsamajanduse eriala lpetanud Endel Jnese magistrit, milles vrreldi arukase ja hbriidhaava kasvukiirust, hinnati RMK preemia vriliseks. Tunnustades uuringute rahvusvahelist taset, eraldas Eesti Teadusfond uurimistoetuse nr. 7298 aastateks 20082011 teemal Hbriidhaavikute produktsioon ja looduslik mitmekesisus.
Seega on hbriidhaab maalikooli teadlaste vaatluse all veel mitme aasta jooksul. Kui esimestel kultuuridel on pool raieringist tis, siis saab anda juba tpsemaid hinnanguid, kas oleme leidnud thusa ja samas keskkonnahoidliku alternatiivse puuliigi haava biomassi tootmiseks ja plishaavikute sstmiseks. Lplikult saab seda hinnata, kui on lbitud terve raiering. Esimese kmne aasta tulemuste phjal pole pessimismiks phjust.

Kirjandus
Reisner, . 2001. Hbriidhaavast ning tema istandustest Eestis minevik, hetkeseis ja perspektiivid. Lehtpuupuistute kasvatamine Eestis. Akadeemilise Metsaseltsi toimetised XIV.
Tullus, A. 2005. Hbriidhaab: lhikese raieringiga majandatav puu. Eesti Mets, 1.
Vares, A., Tullus, A., Raudoja, A. 2003. Hbriidhaab: koloogia ja majandamine. Tartu.
Vares, A. 2009. Kmme aastat lehtpuukultuuri nidisalasid. Eesti Mets, 1.

Autorid:
Hardi Tullus, Eesti maalikooli metsakasvatuse professor

Arvo Tullus, Eesti maalikooli doktorant

Tea Soo, Eesti maalikooli doktorant

Endel Jnes, metsanduse magister


Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet