Maailma metsanduskongressidel on pikaajaline traditsioon. Esimene neist korraldati aastal 1926 Roomas. Ühel korral, 1949. aastal,
toimus see Eesti naabruses – Soome pealinnas Helsingis.

Mille poolest oli järjekordne maailma metsanduskongress eriline?
Eesti metsamehed on tegusalt osalenud mitmel viimasel metsanduskongressil: 1997. aastal Türgis Antalyas (3500 osalejat 148 riigist), 2003. aastal Quebecis Kanadas (üle 4000 osavõtja 140 riigist) ning tänavu oktoobris Buenos Aireses Argentinas. Muuseas, Buenos Aireses korraldati maailma metsanduskongress ka 1972. aastal. Võrdlemisi metsavaese riigi kohta on see haruldane panustamine metsanduslike suurürituste korraldusse. Seekordne nõupidamine oli osavõtjate arvult seni suurim: ametlikel andmetel osales 7075 inimest kokku 160 riigist. Osavõtjate suure hulga saavutamise põhjus oli ennekõike Ladina-Ameerikast tulnute suur osakaal ja üliõpilastele soodustingimuste loomine kongressist osavõtuks.

Buenos Airese nõupidamine oli esimene maailma metsanduskongress, mille raames peeti ka arutelufoorumeid ja ärikohtumisi. Kongressi ettevalmistamise ajal oli vähemalt Eestist pärit osavõtjatel teatav eelarvamus, kas suurürituse korraldamine õnnestub. Ent kohapeal suudeti, osalt tänu viimaste hetkede improviseeringutele, programm siiski täielikult ja mõneti isegi suurejooneliselt läbida. Euroopast tulnuna ja inglise, saksa ning vene keelt valdavate inimestena tekkis meil siiski suuri probleeme kohalike, peamiselt vaid hispaania keelt valdavate konverentsiteenuste pakkujate ning hotellipersonaliga suhtlemisel. Suur osa konverentsi ettekandeid oli hispaania, aga ka portugali või prantsuse keeles, mis mingil määral takistas arusaamist sünkroontõlkest hoolimata. Nii mõnelegi osalejale ei jätkunud konverentsikotte programmi ja ettekannete CD-ga.
Kahjuks ei õnnestunud kohapeal hankida ka konverentsi ettekannete publikatsiooni, millega olime viimastel kordadel harjunud. Nii jääbki oodata, et ettekannete tekstid tehakse kättesaadavaks konverentsi kodulehel: http://www. wfc2009.org/en/index.asp. Kahtlemata pakkus maailmakongress siiski ainulaadse võimaluse saada ettekujutus Lõuna- Ameerika riikide metsadest ning metsandusest. Ühtaegu oli meile elamuseks saabumine sügisest kevadesse (Argentina ilm oli meie jaoks suvesoe).

Kongessi avamisel kõneles ÜRO toiduja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) peadirektor Jacques Diouf
Konverentsi programmis oli 18.–23. oktoobrini kokku 5 plenaaristungit, 7 temaatilist sessiooni ning 62 mitmesuguseid alateemasid käsitlevat sessiooni. Kuna samal ajal võis toimuda kuni kaheksa sessiooni, jäi üle vaid kahetseda, et suur osa pakutavast jäi kuulamata. Kongressi ruumid olid enamasti pilgeni rahvast täis ja üksikute huvitavate ettekannete noppimine eri sessioonidest osutus seetõttu võimatuks.
Maailma metsanduskongressid annavad suurepärase võimaluse saada kiire ülevaade metsanduses arengust ning probleemidest. Eeskätt võimaldasid seda seekord konverentsi avasessioon, plenaaristungid ja foorumid „Metsad ja energia” ning „Metsad ja kliimamuutus”. Kongressi märksõnadeks võibki pidada „kliimamuutust” ja „bioenergiat (puiduenergiat)”. Käsitleti ka paljusid muid olulisi metsanduse teemavaldkondi, sealhulgas oli kõne all metsanduse globaliseerumine, troopiliste vihmametsade häving ning rahvusvahelist puiduturgu mõjutav puittoodete nõudluse üldine vähenemine majanduslanguse ajal, puidu ja teiste metsasaaduste nõudluse kasv Hiinas, Venemaa puidutollide rakendamine ning ulatuslikud metsakahjustused Põhja-Ameerikas.
Kongressi avamisel võttis sõna ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) peadirektor Jacques Diouf, kes keskendus eeskätt metsa rollile elanikkonna elatise hankimisel ning toiduainetega varustamisel, samuti kõrbestumise ja kliimamuutuste puhul. Ta avaldas lootust, et tänavu detsembris Kopenhaagenis peetav rahvusvaheline kliimakonverents, kus riigid püüavad saavutada uut ülemaailmset kliimakokkulepet, ajendab üha enam investeerima metsandusse, sest see aitab siduda kasvuhoonegaase. Avaistungil esines ka FAO metsaosakonna juhataja Jan Heino, kes andis ülevaate ülemaailmse majanduskriisi mõjust metsandusele, samas ka metsanduse uutest võimalustest kriisi oludes.
IUFRO president Don Koo Lee viitas oma ettekandes FAO ja IUFRO pikaajalisele heale koostööle. Ta kutsus metsateadlasi 23. IUFRO ülemaailmsele kongressile, mis peetakse augustis 2010 Sǒulis Lõuna-Koreas. USA metsateenistuse juht Thomas Tidwell tundis oma ettekandes muret kinnisvaraarenduse üle, mis on üks peamisi metsade pindala vähenemise ja metsade hävitamise põhjusi. USA kogemuste põhjal toonitas ta ilmastikuoludest ning metsakahjustustest tingitud mõjusid, mis takistavad metsanduse üldiste eesmärkide saavutamist. Alust selliseks hinnanguks annab kindlasti eeskätt mäestiku-männiüraski (Dendroctonus ponderosae) hiiglaslik kahjustusala Põhja-Ameerikas. 2005. aastal hinnati üraskikahjustuste tõttu kahjustatud ning hukkunud puistute pindalaks juba 15 miljonit hektarit. Venemaa metsateenistuse juhi asetäitja Viktor Masljakovi väitel on Venemaa metsanduse potentsiaalist praegu kasutatud vaid 20% ning lähitulevikus on pearõhk investeeringutel, et suurendada metsakasutuse mahtu, arendada puitu töötlevat tööstust ning laiendada metsateede võrku.

Üleskutsed peatada metsade hävitamine
Hea ülevaate maailmas metsandusprobleemidest ning ÜRO metsandusfoorumi (UN Forum on Forest; UNFF) tegevusest andis UNFF sekretariaadi direktor Jan McAlpine. Metsasektor on otseselt või kaudselt elatusallikas üle 1,6 miljardile inimesele. Metsade häving tähendab nendele inimestele töö- ja sissetulekuvõimaluse kadumist või muutusi. Kuigi metsade hävitamise tempo on FAO andmetel selle sajandi algusaastatel aeglustunud, on see endiselt keskmiselt 7,3 miljonit hektarit aastas. Metsad on suurim eluslooduse mitmekesisuse kandja. Metsade hukuga kaasneb liikide ja nende elupaikade kadu, kusjuures liikide koguarv väheneb iga päev hinnanguliselt saja võrra.
UNFF-i töö senise tulemusena tutvustas ettekandja 2007. aastal UNFF-is heaks kiidetud metsanduse ülemaailmseid eesmärke (Global Objectives on Forests). Peamised globaalsed sihid UNFF-i õiguslikult mittesiduvas dokumendis on pidurdada metsade hävitamist, suurendada kaitsemetsade ja säästvalt majandatavate metsade pindala. Samuti on peetud oluliseks suurendada metsanduse rolli rahvusvaheliselt kokku lepitud arengusihtide saavutamisel, et eelkõige vähendada vaesust ja tagada keskkonnaseisundi stabiilsus.
WWF-i metsandusvaldkonna direktor Rodney Taylor kutsus maailma metsanduskongressi üles seadma sihiks peatada metsade pindala vähenemine ja metsade hävitamine maailmas aastaks 2020. Maailma metsade pindala kahaneb iga minutiga 36 jalgpalliväljaku suuruse pindala võrra. WWF-i avaldatud „Living Planet Report 2008” järgi ületab inimkonna kui terviku ökoloogiline jalajälg planeedi loodusliku taastumisvõime juba praegu üle 30%.

Tähelepanu keskmes kliimamuutused
Üks kongressi plenaaristungeid ning hulk temaatilisi sessioone käsitles põhjalikumalt kliimamuutuse mõju metsadele ning metsade võimet pehmendada kliimamuutuste mõju, siduda kasvuhoonegaase ning kohaneda kliimamuutusega. Huvi keskmes oli ÜRO koostööprogramm, mille siht on vähendada metsade hävitamisest tingitud kasvuhoonegaaside heidet (UN Collaborative Programme on Reducing Emissions from Deforestation and Forest Degradation in Developing Countries; UN-REDD Programme). See programm loodi FAO, UNDP ja UNEP koostöös ning selle rakendamiseks asutati 2008. aasta juulis ka mitmepoolne finantsfond.
Üks kliimamuutuste vähendamise eesmärk on üleminek seniselt väiksema süsinikuheitega majandusele (sh. metsamajandusele). Tuleb kohaneda kliimamuutustega ja koordineeritult juhtida selle mõju leevendamiseks mõeldud tegevust. UN-REDD sekretariaadi esindaja Tiina Vahaneni hinnangul on selleks, et vähendada metsade hävitamist 25%, vaja toetusi ning investeeringuid kokku 25 miljardit USA dollarit. Valitsustevahelise kliimamuutusi käsitleva organisatsiooni (Intergovernmental Panel on Climate Change; IPCC) hinnangul põhjustab metsade hävitamine, sh. põletamine, selleks et rakendada muid maakasutusviise, 20% kogu inimtekkelisest kasvuhoonegaaside emissioonist.

Kongressi lõppdokumendis toodi välja seotus metsaktoriväliste probleemidega
Metsade biomassi nähakse üha enam taastuva energia allikana, mis pakub alternatiivi fossiilkütustele. See annab metsasektorile suuri võimalusi, kuid sisaldab samas riske ja vajadust väärtushinnanguid uuesti mõtestada. Praegu hõlmab bioenergia maailmas vaid 9%, sealhulgas 1,5% transpordis kasutatavast energiast. Edasine areng oleneb suuresti fossiilsete kütuste hinnast ja pakkumisest lähiaastakümnetel.
Kongressil võeti vastu lõppdokument, kus on sõnastatud üheksa järeldust ning pakutud välja 27 strateegilist abinõu. Esimese järeldusena on märgitud, et liiga kaua on metsandusküsimusi arutanud omavahel vaid metsasektoris töötavad inimesed. Kuigi see on andnud häid tulemusi nii metsade tootlikkuse, seisundi kui ka mitmekesisuse parandamisel, on käes aeg kaasata teisi huvirühmi ja muude tegevusalade esindajaid. Tänapäeval avaldavad metsadele ning metsandusele kõige suuremat mõju just metsasektorivälised probleemid, nagu kliimamuutused, majanduslik areng, rahvastiku kasv ja linnastumine, kütuste hinna kõikumine ning nõudluse ja pakkumise muutused. Majanduses, sotsiaalsfääris ning keskkonnas toimuvate muutuste üha kiirenev tempo ja ulatus nõuavad kohe tegutsemist. Väljapääs saab seisneda vaid mitut sektorit hõlmavates terviklahendustes.
Kongressist osavõtjad avaldasid lõppdokumendis tänu Argentina valitsusele, ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioonile (FAO), kongressi korraldavale komiteele ning koostööpartneritele nende suure töö ja pühendumuse eest.
Arvestades, et metsanduse maailmakongressi peetakse vaid kord viie aasta tagant, kasutasid ka Eesti metsandusasutused ja -organisatsioonid osavõtuvõimalust aktiivselt. Esindatud olid KKM, RMK, metsakaitse- ja metsauuenduskeskus, erametsakeskus, erametsaliit ja Eesti maaülikool. Kongressil levitamiseks valmistati paljude asutuste heas koostöös ette Eesti metsi ning metsandust tutvustav CD „Estonian Forestry 2009”.
Järgmise kongressi korraldamise vastu on huvi ilmutanud Lõuna-Aafrika Vabariik ja India, nende ettepanekuid arutatakse FAO metsanduskomitee istungil 2010. aasta oktoobris.