4/2009



ajalugu
Metsateenijate hing tegutseb taas

Eesti metsateenijate hingu ajalugu on olnud pikk ja knuline. Asutatuna juba ligi sajand tagasi, on tema tegevus korduvalt
katkenud ning siis jlle jtkunud. Tnavu alustas ta taas tegevust, kujundatuna mber metsalemate hingust.

Vajadus hingu jrele tekkis metsaametkonna jrsu suurenemise tttu
Sedalaadi hingu vajadus tekkis koos misametsade riigistamisega, mille tttu riigi metsaametnikkond htkki suurenes. 1920. aastaks oli Eestis 86 metskonda. Organisatsiooni loomise ajend oli arusaam, et Eesti metsanduse areng on kige tihedamini seotud metsandustegelaste enda arenguga, mis omakorda tingib metsateenijate koondumise hingusse, mis suudaks seda arengut juhtida.

Teisalt tekkis hing vajadusest seista
metsaametnike iguste eest laiemalt: oli
vaja olla esindatud vabariigi keskasutustes,
parandada oma ainelist olukorda,
osaleda seadusloomes ja sotsiaalkindlustuse
ksimuste lahendamises.
Toonase ajavaimu tttu oli probleemiks
metsalemate vaenulik suhtumine hinemisse
oma endiste teenijatega. Arvati, et
lemused vivad anda arengule srase
suuna, mis pole vastuvetav teenijaskonnale.
Teiselt poolt loodeti aga seda vaenu
uue organisatsiooni asutamisega letada.
Selgus siiski, et uutes metskondades ei
olnud hinemisvajadust vaja phjalikult
selgitada. leskutse koguneda lemaalisele
kongressile veti ldiselt vastu
positiivselt.
Esimene lemaaline kongress pee ti
1920. aastal
hingu algatusrhm koosnes endise
Balti metsavalve ametnike liidu ajutise
nukogu liikmetest Prnumaal. Seetttu
otsustati kongress pidada Prnus Endla
seltsi saalis. Otsustati, et kuni kolm
peva kestev kongress avatakse 1920.
aasta 13. juunil. Varem oli metskondadesse
saadetud ettepanekud luua osakonnad
ja valida kongressi saadikud.
Kui ldjuhul oli esindusnorm ks saadik
iga viieteistkmne ttaja rhma kohta,
siis viksemad rhmad (nt. kantseleiametnikud,
metsalemad ja abid) visid
saata oma rhma kohta ka he saadiku.
Metsalemail vimaldati siiski osavtt
vljaspool esindaja valimisi.
Kongressist vttis osa 83 tieiguslikku
saadikut ja peale nende veel 20 saadikut,
kelle mandaadid osutusid puudulikeks.
Enamik delegaate olid metsavahid.
Pletavamaid teemasid oli teenistujate
lahtilaskmise kord ja teenistustasud.
Kongressil valiti keskjuhatus ning saadeti
tervitustelegramm Asutavale Kogule. Otsus asutada metsanduslik kuukiri
1920. aasta 7. detsembril Tallinnas peetud
EM keskjuhatuse koosolekul otsustati
1921. aasta algusest hakata kirjastama
kuukirja Mets, mis aga ilmumisel sai nimeks
Eesti Mets. Kirjastamiskulude katteks
korraldati suurejooneline pidu, mille
piletimgi tulude ja riikliku toetuse abil sai
alustada ajakirja vljaandmist. Riigi kulul
telliti igasse metskonda ks eksemplar.
Vrske kuukirja siht oli ratada hingu
liikmete kutsealaseid huvisid, ning
laiendada teadmisi. Autoriteks olid nii
teadlased kui ka praktikud. EM llitas
ajakirja kuni 1930. aastani, seejrel said
kuukirja vljaandjaks neli organisatsiooni:
akadeemiline metsaselts, metsalemate
hing, metsahingute liit ja EM.
Phjuseks oli peamiselt uue organisatsiooni,
metsahingute liidu ellukutsumine.
Kuid mjutas ka EM revisjonikomisjoni
avastus, et EM rahalised toimingud
ei ole olnud piisavalt korrektsed ehk
nagu aruandes oli snastatud: EM asjaajamine
oli muutunud liiga koduseks.
Metsalemate hing loodi 1922. aastal
Kui EM oli keskendunud peamiselt majandusprobleemidele,
siis metsalemail
oli soov kaasa rkida metsanduspoliitikas.
Kuna kutsealade rhmadel oli
EM-s autonoomia, pidas metsalemate
rhm omaette kongresse. Silinud on 26.
juulil 1920 Tallinnas peetud kongressi
protokoll, millest vib nha, et valdav
osa kongressist oli phendatud metsa ja
riikliku metsamajanduse thtsusele. 9.
septembril 1922 toimus murrang ja metsalemad
asutasid iseseisva hingu.
htaegu jid nad ka EM liikmeteks,
tehes selle organisatsiooniga koostd.
EM liikmete seas tekitas metsalemate
hingu loomine siiski teatud vastumeelsust.
Tervitati paralleelstruktuuride
teket, kuid toonitati, et majandus- ja
sotsiaalksimustes peab olema ks organiseeritud
jud, mida eranditult toetab
kogu metsameeste pere. Keskjuhatuse
endine esimees hrra Ohaka tstatas
ksimuse: Aga kas kik metsateenijad
toetavad ka keskjuhatust ja on hoolimata
oma ametiseisukohast hingu liikmed?
Tde on alati valus ja kesoleval juhtumil
peitub see snas e i!
Metsatee nijate hing korraldas metsapevi,
tegi koostd teiste organisatsioonidega
Prast ajaloolist esimest kongressi toimusid
kuni 1938. aastani kongressid igal
aastal. Suurem osa neist peeti Tallinnas.
hing laienes judsalt. 1934. aastaks oli
hingul 96 osakonda ligi 2000 liikmega.
Osakonnad olid olemas kigis metskondades,
v.a. Halliku, Pagari, Tallinna ja
Velise metskonnas. Tegeldi ametkonna
majandusliku olukorra parandamisega ja
arutati metsaseadust puudutavaid ettepanekuid.
Lbivad teemad olid arutelud
metsaametnike palgamaa ja rahapalga
vahekorra le. Tihti kerkisid pevakorda
vormiriietus ja arstiabi kttesaadavus.
Loodi metsateenijate abistamise kassa
ning asutati metsateenijate puhke- ja
vanadekodu Eivere misa.
Kuna EM kuulus riigi- ja omavalitsusteenijate
keskliitu, tehti koostd
teiste teenistujate hingutega. Selle liidu
kaudu esitati ettepanekuid vabariigi valitsusele
ja riigikogule. EM keskjuhatus
tegi tihedat koostd ka metsavalitsuse
juhtidega. Loomulikult tehti koostd
ka naaberriikide metsaametnike organisatsioonidega.
Thtis koht EM tegevuses
oli metsapevade tava algatamisel.
Samuti peeti vajalikuks nidata eeskuju
kodukaunistamisel.
leriikliku tegevuse krval korraldati
osakondades vimalust mda oma
td: peeti raamatukogu, anti laenu,
korraldati loteriisid.
Tooni andis isamaalisus
Aated, mis prinesid oma riigi ja metsateenijate
hingu loomisest, olid kantud
isamaalisusest. Teiselt poolt eemalduti
selgelt poliitikast. Juba hingut asutades
otsustati hoiduda eemale poliitikast ja
mitte alluda poliitilistele mjutustele.
hingu lipukiri oli Isamaa, ksmeel ja
ausus.
Valitses phimte, mille jrgi riigimetsaametkond
seisab vljaspool poliitilisi
liikumisi ja phendub alati tema ktte
usaldatud vara, riigimetsa teenimisele.
See phimte oli paraku valitseva partei
suunava mju tttu iseseisva Eesti riigi
lpupoolel kadunud ning metsateenijaid
organiseeriti poolkohustuslikult. Aina
jigema suunamise prast EM tegevus
viimaks lpetati. 1939. aasta 30. juunil
loodi riigi algatusel kohustuslikult riigi
metsateenijate keskkogu.
Eesti metsatee nijate hingu taasasutamise
kongress pee ti 1990. aastal
Kui Eestis hakkasid taas puhuma vabaduse
tuuled, tekkisid 1990. aastal eeldused
metsateenijate hing taas luua.
Nagu EM asutamise kongress 1920.
aastal, peeti ka hingu taasloomise
kongress 13. juunil Endla teatri saalis.
hingu loomise ja taasloomise vahele ji
seega tpselt 70 aastat. Taasasutamise
kongressist vttis osa 330 delegaati, kes
esindasid tol ajal hingusse kuuluvat
1370 liiget 50 osakonnast. Kongressil,
mis oli jrjekorras heksateistkmnes,
kinnitati phikiri ja valiti kolmeteistkmneliikmeline
juhatus. Juhatuse esimeheks
valiti Ago Stt.
EM phikirja jrgi olid hingu phisihid
jrgmised: vrtustada ja hoida
metsi, edendada metsamajandust, levitada
loodus- ja metsandusteadmisi,
taastada metsakasvatajate ametieetika ja
-traditsioone, esindada ning kaitsta oma
liikmete igusi ja huve.
EM liikmeks visid saad kik kirjalikku
soovi avaldanud isikud, kes tegelevad
vahetult metsade rajamise, kasvatamise
ja kaitsega metskondades, pllumajandites,
taludes, looduskaitsealadel, metsakoolides,
projekteerimis- ja teadusasutustes
ning mujal.
Taasloodud EM koosnes osakondadest,
mis paiknesid metskondades vi
teiste metsandusasutuste juures ja hlmasid
vhemalt seitset liiget.
Kongressil osalejate nimel koostati
vabariigi ldsusele lkitus, kus muu
hulgas nuti metskondade ja kigi metsakasvatajate
vabastamist puiduvarumise
sunnikohustusest. Oma kohustusteks
peeti: metsade rajamist, vljakasvatamist,
hoidmist, tema saatuse le otsustamist
raiele mramise lbi, kui selleks on aeg, metsa muude hvede rahvale
vahendamist.
hingu tegevuse kigus kohtuti mitmel
korral metsaameti juhtkonnaga;
arutati philiselt kohalike metsaametite,
metsapunktide ja metskondade vahelist
vastuolu ja metskondade psimajmist.
Peagi aga hingu juhatus lagunes. 1993.
aastaks oli juhatusest lahkunud kuus liiget
ja juhatus ei olnud enam otsustusvimeline.
Oodati algatust altpoolt, et korraldada
uus kongress. Registreerimata ji
seekord ka hingu phikiri.
Jrgmine kongress pee ti 1994. aastal
1994. aasta 5. aprilli otsuse jrgi asus
metsateenijate hingu taasloomist lpule
viima Eesti metsalemate hing. Otsuses
mrgiti, et riigi tnases sisepoliitilises
ja majanduselus on metsateenijate ulatuslikum
organiseerumine hdavajalik.
Asuti ette valmistama metsateenijate
kongressi.
1994. aasta 11. juunil peetigi metsateenijate
hingu 20. kongress.
Esindatud oli 85 osakonda 179 saadikuga.
Kongressil pidasid ettekandeid
Ago Stt, Vello Denks, Andres Talijrv,
Otto Nkk, Uno Jrisson ja Ivar Etverk.
Sna vtsid Aleksander Leemet, Arno
Arukask, Urmas Kase, Mati Arvi, Villu
Kooba, Raivo Helm, Raimond Kalle, Ain
Erik, Heino Teder, Uno Jrisson, Feliks
Nmmsalu, Vello Denks ja Veljo Ktt.
Kinnitati uus phikiri. Endise phikirja
muudatusena jeti vlja hingu
piirkondlikku tegevust ja tema eelarvet
puudutavad stted. Muudatusena
kinnitati ka see, et hingu esimeest ei
vali mitte kongress, vaid kongressil valitud
juhatus. Valiti seekordne juhatus.
Korraldustoimkond oli teinud ettepaneku
valida juhatusse Jri Kresaar, Jaan Pau,
lo Tamm, Otto Nkk, Uno Jrisson,
Henn Jrv, Tnu Jrv, Raimond Kalle,
Erki Sok ja Toomas Tiits. Saalist esitati
juurde veel kaks kandidaati: llar Rosin
ja Ago Stt. Otsustati valida kaheteistkmneliikmeline
juhatus. Kik esitatud
kandidaadid osutusid valituks. Juhatuse
esimeheks valis juhatus hiljem taas Ago
Sti. ldusele saadeti kongressi seisukohad
metsapoliitika kohta.
hing tegeles aktiivselt metsapoliitikaga,
kuni 1990. aastate teisel poolel hbus
Edaspidi lhtus EM juhatus oma phikirjalistest
kohustustest, ennekike tegeldi
metsapoliitikaga. Nii tehti 1995. aasta
aprillis koos Eesti metsattajate ametihingu,
Jgevamaa metsaseltsi ja Eesti
metsalemate hinguga hisprdumine
tollase valitsuskoalitsiooni juhtide
Koonderakonna ja Maarahva henduse
esimehele Tiit Vhile ja Keskerakonna juhile
Edgar Savisaarele. Nuti, et valitsus
ei jrgiks ideed viia riiklik metsaamet
le pllumajandusministeeriumi haldusalasse.
Aktiivselt osaleti metsaerakonna loomisel
ja selle tegevuses. Koos Eesti metsalemate
hinguga korraldati 1996.
aasta 14. septembril Tartus Vanemuise
kontserdisaalis metsakongress. Sama
aasta 9. augustil oli peetud EM 21.
kongress Luual. Kongressi pevakorras
oli arutelu Eesti metsanduse tuleviku le.
Vastu vetud otsuses rhutati vajadust
hoida traditsioonilist riigimetsamajandusssteemi,
tehes ajakohaseid korrektiive.
Peeti vajalikuks kivitada riiklik
metsastamisprogramm, vltimaks stiihilist
Eestimaa vsastumist. Samuti taotleti
keskkonnaministeeriumilt, et riigimetsateenijatele
kehtiks avaliku teenistuse
seadus.
1996. aasta 6. detsembril korraldas
Eesti metsateenijate hing Luual tollase
keskkonnaministri Villu Reiljani
soovil riigimetsattajate kokkusaamise
ministriga; rgiti ksilolevast metsandusreformist.
See on viimane teadaolev
hingu korraldatud ritus. Seejrel juhatuse koosolekuid enam ei peetud. 1997.
aastal tegi Eesti metsalemate hing
metsateenijate hingule ettepaneku teha
koostd, kuid metsateenijate hing ei
vastanud sellele. Eesti metsateenijate
hing hbus ja kuna hingut ei registreeritud
mber mittetulundushinguna,
sundlpetati selle tegevus.
2009. aasta mais formee riti metsalemate
hing mber metsatee nijate hinguks
Eesti metsalemate hing, mis oli taasloodud
1989. aastal, hakkas alates eelmise
sajandi lpukmnendist pidevalt
oma liikmeskonda kaotama. Phjuseks
oli metskondade liitmine ja kaotamine.
Kige suurem oligi metsalemate hingu
liikmeskond taasloomise algul. Sel ajal
oli Eestis kokku le kahesaja metskonna
ja metsalema. hingu liikmeteks astus
taasloomise algul 186 metsalemat.
1999. aastaks oli riigimetskondade
arv Eestis kahanenud 102-ni ja 2007.
aastaks 64-ni (pikemalt loe tnavuses
Eesti Metsas nr. 1 avaldatud Kaarel
Tiganiku artiklist Eesti metskonnad
aastail 19952007). Viimaste RMK reformide
jrel ji alates 1. juulist 2008
Eestisse alles 17 metskonda ja niisama
palju metsalemaid. Selle aasta alguseks
kuulus metsalemate hingusse,
kus enamik liikmeid on endised metsalemad,
kokku 133 liiget. Seetttu
muutus aina pakilisemaks, mis saab
metsalemate hingust edasi.
Ksimus tstatati esimest korda mullu
25. septembril peetud metsalemate
hingu volikogu ja juhatuse hisel koosolekul.
Arutluste tulemusel juti seisukohale,
et hing tuleb muuta laiaphjalisemaks.
Selle saavutamiseks tuleks Eesti
metsalemate hing mber kujundada
nnda, et selle liikmed saaksid olla kik
riigimetsateenijad. Muudatus eeldas aga
ka hingu nime muutust. Otsustati koostada
uus phikiri ja esitada hingu mberkujundamise
kava 2009. aasta ldkogule
otsuse tegemiseks.
Jrgmine Eesti metsalemate hingu
juhatuse ja volikogu koosolek peeti
tnavu 23. mrtsil. Pandi hletusele
kolm seisukohta: lpetada EM tegevus
ja liituda Eesti metsaseltsiga, jtkata endisel
moel, kujundada EM mber Eesti
metsateenijate hinguks. Enim hli
kogus viimane ettepanek. Tnavu 23.
mail peetud metsalemate hingu ldkogul
esitati juba uus phikirja kavand,
mis philiste muudatustena ngi ette
muuta hingu nime ja laiendada hingu
liikmeskonda. Prast arutelu tehti vikseid
parandusi ja veti uus phikiri hel
hlel vastu. Tnavu novembris valiti
hingu uus juhatus. Juhatuse koosseisus
on heksa liiget, esimeheks valiti Kaarel
Tiganik.
Miks oli vaja kujundada metsalemate
hingust metsatee nijate hing?
Phiajend oli see, et praegustel ja ka endistel
riigimetsateenijatel polnud kutsehingut,
mis neid ametivlises tegevuses
hendaks. Riigimetsanduses tehtud suurte
muudatuste tttu pole paljudel selles
ssteemis ttavatel inimestel enam kollektiivse
suhtlemise vimalusi. Senised
struktuuriksused on kadunud ja inimeste
t iseloom tunduvalt muutunud.
Vga palju ttatakse kodukontorites,
seega ei saada omavahel enam nii tihti
kokku. Samuti on kadumas side endiste
ja praeguste riigimetsanduses ttanud
inimeste vahel.
Nnda on hingu philine eesmrk
hendada riigimetsas ttavaid vi
varem ttanud inimesi. hisritustega
saaks kigile neile inimestele pakkuda
histegevuse rmu ja suhtlemisvimalusi.
Peagi tpsustatakse taas ellu kutsutud
metsateenijate hingu tegevuskava.
hingusse on oodatud kik praegused ja
endised riigimetsandusega seotud inimesed.
Kasutagem seda vimalust!



Andres Sepp, RMK Plvamaa metskonna metsalem,Kaarel Tiganik, Eesti metsateenijate hingu juhatuse e

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet