3/2003



Artiklid
Varimetsandust tuleb ksitleda avaramas kontekstis

Varimetsandus ei piirdu kaugeltki vaid metsavargustega. Rahvusvaheliselt tunnustatud ksitluse alusel hlmab varimetsandus kike, mis on suunatud metsasektorist ebaseadusliku kasumi saamisele. Artiklis vaetakse sellest vaatepunktist lhtudes maailma, Euroopa ja Eesti varimetsandust.

MIS ON VARIMETSANDUS?
Puidu ja metsaga seotud igusrikkumised vib koondada samataoliste terminite alla, nagu ebaseaduslik metsandus, metsanduslik kuritegevus vi varimetsandus. Viimasel ajal on nendel teemadel ajakirjanduses ja metsandusringkondades palju juttu olnud, kuid hinnangud probleemi tsiduse kohta on vastukivad. Niteks on Eestis ametlikel andmetel raiutud ebaseaduslikult metsa vaid mni protsent kogu raiutavast metsast. Samal ajal arvavad keskkonnakaitsjad, et ebaseadusliku puidu osakaal on kuni 50%. Miks nii suur lahknevus?


Rahvusvaheliselt levinud arusaama jrgi on varimetsandus mrksa laiem valdkond, kui on harjunud ksitlema Eesti metsamehed ja ametnikud. See hlmab mitmesuguseid igusrikkumiste vorme alates metsavargusest kuni keerukate skeemideni varifirmadega ja seondub kigega, mis puudutab ebaseaduslikku puitu ja selle varumist ning kasutust (Contreras-Hermosilla 2003). Kige enam thelepanu on plvinud ebaseaduslikud raied, mida vib omakorda jagada raieiguse ja raienuete rikkumiseks. Esimesel juhul tehakse raiet, ilma et selleks oleks seaduslikku igust, teisel juhul rikutakse raietde kigus seadusi. Raieiguse rikkumise mned nited on metsavargus, raie ebaseaduslikult omandatud metsast, raie ilma raieteatist esitamata vi valeandmeid esitades, omanike enda lavastatud metsavargused jne. Ebaseaduslike raiete krval tuleks siiski arvesse vtta ka selliseid varimetsanduse ilminguid nagu maksupettused ja mitmesugused seadusrikkumised puidukaubanduses, transpordil ja sisse- ning vljaveol, ebaseaduslik puidu ttlemine vi ebaseadusliku puidu kasutamine. Kiki valdkondi on omakorda vimalik tpsemalt liigitada igusrikkumiste iseloomu alusel. Niteks on maksupettuste puhul metsasektoris levinud nii tulu-, kibe, tolli- kui ka sotsiaalmaksupettused.
Kuna puiduvarumisfirmad on ka meil hakanud mrksa hoolikamalt jlgima puidu pritolu ja vltima ebaseaduslikku puitu, muutub ha aktuaalsemaks puidupesu. Termin puidupesu on kll eesti keeles uudne, kuid selle sisu on paljudele tuttav. Selleks et muuta puidu ebaseadusliku pritolu tuvastamine raskeks vi vimatuks, on mitu vimalust. Sageli segatakse illegaalne puit vaheladudes ja sadamates seaduslikuga vi vltsitakse seadusliku puiduga kaasnevaid dokumente ning muudetakse deklareeritavaid puidukoguseid. ks enim kasutatavaid vtteid on kindlasti fiktiivsete varifirmade kasutamine: nii on vimalik luua pikki, kuni mitmekmne lliga tehinguahelaid ainuksi metsa lesttaja ja saeveski vahel. htlasi saab varjata puidu ebaseaduslikku pritolu ja vltida makse.
Kaudsemalt on varimetsandus seotud paljude hiskondlike probleemidega, nagu korruptsioon ja metsandusotsuste vhene lbipaistvus. Troopikas on varimetsandusena ksitletud ka selliseid nhtusi nagu metsaomandi ksimustega seotud vgivald, kaubitsemine metsas elavate kaitsealuste looma- ja linnuliikidega ning teiste mittepuiduliste metsavaradega.
Seega: kui tahame lhtuda rahvusvaheliselt tunnustatud arusaamadest, tuleb vaadelda ebaseadusliku metsanduse probleemi laiemalt kui ksnes metsavargused: lhtudes phimttest, et varimetsandus hlmab kike, mis on suunatud metsasektorist ebaseadusliku kasumi saamisele (Callister 1999; Brack et al. 2002a).

MIKS VARIMETSANDUS ON HALB ?
Varimetsandus on olnud aastaid keskkonnakaitsjate ja sertifitseerijate thelepanu keskpunktis. Niteks Eesti Roheline Liikumine koostas esimese varimetsanduse levaate ja korraldas 2000. aastal marlaua, kus konstateeriti, et vhemalt pool Eestist prinevast puidust on toodetud ebaseaduslikult.
Mitmel phjusel tegelevad keskkonnakaitsjad kogu maailmas aktiivselt varimetsandusega. Esiteks vivad ebaseaduslikud raied lhikese ajaga nullida metsameeste ja looduskaitsjate aastatepikkuse t. Raiutud puit taastub metsas saja aastaga, ent hvinenud metsa kossteemid vivad taastuda aastasadu vi ldse mitte kunagi.
Teiseks: seni, kuni pole vimalust puidu pritolu ja legaalsust kontrollida, ei saa ka metsakasutust jlgida, suunata ja korraldada. Reguleerimata metsandus vlistab mtteka kaitsetegevuse ega motiveeri headele tegudele.
Kolmandaks: viksemad kuriteod kutsuvad esile suuremaid. Praegused maksupetturid peavad homme raelamiseks vargile minema. Kui erametsades lpeb puit, minnakse riigi vi kaitsealade kallale jne.
Neljas oluline varimetsandusega vitlemise phjus on vajadus eristada legaalseid tootjaid ja sertifitseeritud kaupa. Maailmas suureneb nudlus loodussstlike metsatoodete jrele. Selleks et Euroopa ostjad viksid olla kindlad, et nende ostetud kaupa tootes ei ole Eestis keskkonda ega seadusi rikutud, peab puidu pritolu jlgimine olema lihtne ja selge. Just seeprast on mned puidufirmad ja FSC-sertifitseeritud toodete mjad Eestiski rajanud oma puidu pritolu jlgimise ssteeme.
Lppude lpuks on varimetsandus majanduslikult otseselt kahjulik nii riigile, hiskonnale kui ka tstusele. Tasumata maksude tttu saab riik mrksa vhem tulu, metsavarguste ja mbrikupalkade prast kannatab kohalik kogukond. Reguleerimata raiete ja illegaalse puidu madalamate hindade tttu saab tstus vhem tulu ja ohustatud on toorme pikaajaline, stabiilne tarne.
Eestis ja maailmas tekitas palju kra ebaseaduslik raie Lahemaa rahvuspargis 2002. aastal; puitu turustasid AS Sylvester ja Imavere saeveski. Kuigi Lahemaa juhtumi puhul olid kogused, millega vahele jdi, sna vikesed, rikuti mitme firma ja tervikuna Eesti puidu mainet. Niisuguste juhtumite vltimiseks on vaja lbipaistvat ja hsti korraldatud metsandust, milleni meil on pikk maa kia.


MAAILMAS PRATAKSE VARIMETSANDUSELE HA SUUREMAT THELEPANU
Varimetsandusele on viimastel aastatel globaalpoliitikas hmmastavalt palju thelepanu pratud. Ebaseadusliku puidu osakaal saab olla suur vaid juhul, kui sellele leidub turgu. Kuid globaalset puiduturgu on vimalik kontrollida ksnes rahvusvahelise koost ja tugeva siseriikliku toetuse korral. Sellest on aru saanud enamik Euroopa ja Aasia suurriike. Varimetsanduse probleem teadvustati tipp-poliitilisel tasemel juba 1998. aastal G8 riikide koostatud metsakaitse tegevusprogrammis. Siis lubati ka hiselt vlja ttada ja rakendada riiklikud meetmed varimetsanduse ning rahvusvahelise ebaseadusliku puidukaubanduse ohjamiseks. Programmi pole kahjuks suudetud kiiresti ellu viia. Siiski slmis niteks Suurbritannia 2002. aasta aprillis Indoneesiaga kaubanduslepingu, et piirata varimetsandust ja vhendada ebaseadusliku puidu mahtu. Praegu peab Jaapan samasisulisi lbirkimisi Venemaa ja Indoneesiaga.
2002. aastal uuendas Maailmapank oma metsasektori strateegiat, kusjuures oluliseks tukeks oli varimetsanduse probleemi tsidus. Eelmist strateegiat analsinud panga hindamisosakond soovitas uut strateegiat koostades keskenduda varimetsandusvastaste seaduste vljattamisele ja ellurakendamisele. Uues strateegias pratakse varimetsandusele erilist thelepanu; muu hulgas on seatud sihiks vhendada varimetsanduse tttu riikidel saamata jnud tulu viie miljardi USA dollari vrra aastas. Maailmapanga hinnangu kohaselt jvad riigid seetttu igal aastal ilma vhemalt 15 miljardist dollarist, mis on peaaegu niisama palju kui pangast antavate laenude kogusumma aastas. Panga seatud sihti arvestades peaks seega kolme aasta jooksul suudetama varimetsanduse levik peatada. Eesmrk on kll llas, kuid tundub ttt-elda mnevrra utoopiline.
Juba kaks aastat varem kivitas Maailmapank metsade valitsemise programmi, mis on meldud ksnes illegaalsete tegevuste vhendamiseks metsasektoris. Aasta hiljem korraldati sama programmi raames Indoneesias metsandusseadusandluse tugevdamise ja elluviimise Ida-Aasia ministrite konverents, kus veti vastu deklaratsioon. Selles tunnistavad kik osalenud riigid varimetsanduse globaalse hdaohu tsidust, sellega kaasnevat tsist hiskondlikku ja majanduslikku kahju ning vltimatut vajadust teha kiiresti koostd (varimetsanduse) probleemi lahendamisel kohalikul, regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil.
Euroopas pratakse nendele probleemidele suurt thelepanu. Selle aasta aprillis toimus Viinis neljas Pan-Euroopa ehk Helsingi protsessi raames peetav ministrite konverents, millest vtsid osa 41 Euroopa riigi esindajad, sealhulgas Eestist. Konverentsi deklaratsioon kohustab allakirjutanuid vitlema illegaalse puidu ja puidutoodete varumise ning sellega seonduva ebaseadusliku kaubitsemise vastu. Ka teine resolutsioon ksitles metsandusseadustiku justamist ja abinusid varimetsanduse vastu. Ametlikus teadaandes on korraldajamaade Austria ja Poola keskkonnaministrid tunnistanud, et ebaseaduslikud raied ja ebaseaduslik kaubitsemine puidutoodetega on peamine probleem.
Kige uuem algatus on Euroopa Komisjoni koostatud ja selle aasta 21. mail avaldatud Euroopa Liidu varimetsandusvastane tegevuskava. Selle peamine eesmrk on vhendada ja lpuks peatada ebaseadusliku puiduga kaubitsemine Euroopa turul (EK 2003). Tegevuskava elluviimisel hakatakse esialgu slmima vabatahtlikke kaubanduslepinguid puidu eksportijatega. Edaspidi on kavas seadusmuudatused ja vajaduse korral uued igusaktid, mille abil on vimalik nuda tendeid puidu pritolu kohta. Kuigi tegevuskava pole oma praegusel kujul nii resoluutne, kui valitsusvlised organisatsioonid algul lootnud olid (Brack et al. 2002), on see kindel mrk Euroopa Liidu tugevast poliitilisest tahtest peatada varimetsandust.
Kava lplik taotlus on vimaldada Euroopa turul kaubelda ainult sellise puiduga, mille pritolu ja seaduslikkust saab testada. Selleks peaksid nd hoolikalt valmistuma ka Eesti valitsus ja metsandusringkonnad. Vastasel juhul vib meie metsa- ja puidutstust tabada tsine kriis. Teatavasti pole praegu erametsast raiutava puidu seaduslikkust ega pritolu enamasti vimalik testada ja suur osa sellest on hel vi teisel viisil seotud mne seadusrikkumisega. Kui olukord ei muutu, vib Euroopa turg pikemas perspektiivis sulguda suuremale osale meie peamisest ekspordiartiklist.

MILLINE ON MEIE OLUKORD?
Meie metsades valitsevast korralagedusest ja seadusetusest on ajakirjanduses ja keskkonnaministeeriumis juttu olnud juba aastaid. Metsanduse arengukava koostamisel loodi 1999. aastal isegi varimetsanduse trhm, et uurida probleemi ja ttada vlja lahendusi. Aasta hiljem nitas roheliste avaldatud anals, et umbkaudu pool Eestis raiutavast puidust on ebaseaduslik. Hinnang sai htaegu nii murelike kommentaaride kui ka keskkonnaministeeriumi kriitika osaliseks. Metsatsturid, kes on probleemiga hsti kursis, nii valuliselt ei reageerinudki. Pigem toetasid paljud ausad firmad poolavalikult vajadust legaliseerida metsandus. Kahjuks esitab keskkonnaministeerium Eesti avalikkusele ja ka rahvusvahelistel ritustel siiani keskkonnainspektsiooni ametlikke andmeid, mille jrgi ebaseadusliku puidu maht Eestis on vaid mni protsent kogu raiutavast puidust. Paraku peegelduvad isegi selles nitajas, mis iseenesest on samuti lubamatu, peamiselt vaid metsavargused, mis hlmavad metsaga seotud igusrikkumistest vaid jme tipu. Sellel aastal tegid artikli autorid jrjekordse katse hinnata probleemi tegelikku ulatust ja iseloomu. Reaktsioon sellele osutas, et aegunud suhtumine varimetsandusse ei ole paranenud.
Erisuguste rikkumiste osakaalu hindamiseks koguti andmeid paljudest allikatest. Riiklike ametkondade avaldatud statistiliste andmete phjal oli vimalik ligikaudu hinnata mningaid varimetsanduse suundumusi. Ent andmeid kogutakse vaid ksikute metsarikkumise vormide kohta, seega ei peegelda need tegelikku olukorda. Seetttu ksitleti metsa- ja puidutstuse esindajaid, keskkonnakaitsjaid ning riigiametkondade ttajaid. Objektiivsemad andmed saadi Eesti Metsakorralduskeskuse ttajate tehtud vlivaatluste phjal. Mne valla kohta on vlivaatluste tulemuste anals avaldatud ajakirjanduses varemgi (Eesti Mets 2000, nr. 1; 1998, nr. 10). Hinnangud anti peamiselt erametsade kohta, kuna riigimetsas ei tule oletatavasti ette mrkimisvrses mahus ebaseaduslikke tegevusi (peale varguste).
Ootuspraselt hlmasid viimastel aastatel kige enam kneainet pakkunud rikkumised tegelikult kikidest pahategudest kllalt vikse osa. Niteks on eeldatavasti metsavargustega otseselt seotud vaid mni protsent raiutavast materjalist. Samal ajal kinnitavad nii vaatlused kui ka jutuajamised ekspertidega, et erametsades on suuri probleeme: leraied, lankide uuendamata jtmine ja raienuete rikkumine. Istutuse vi klvi teel polnud uuendust tehtud mitte helgi vaadeldud langil. ksikutel juhtudel oli tekkinud looduslik lepa vi kase jrelkasv. Kuna leraie on suhteline miste ja oleneb vaadeldava ala suurusest ning ajast, on kehtiva seaduse puhul tegelikult vimatu testada mis tahes raie ebaseaduslikkust selle kriteeriumi alusel. le metsamajanduskavades soovitatu ja keskmise juurdekasvu oli raiutud keskmiselt 75% juhtumitest. Mitmesuguseid metsaseaduse ja selle eeskirjade ning mruste rikkumisi vis mrgata enamikul lankidel.
Ajakirjanduses on mitmel korral juttu olnud sellest, et statistilise metsainventuuri (SMI) kigus kogutud aastased raimahud on tunduvalt suuremad, kui nitavad Eesti statistikaameti (ESA) avaldatud andmed. Ilmselt viitab ka see igusrikkumiste suurele osathtsusele. (Vaata ka Mrt Riistopi artiklit EM 03/2003 ajakirjanumbris.) Tuleb vtta arvesse, et ESA avaldatud raiemahtude andmed on erametsade kohta saadud peamiselt ksnes metsaomanike endi esitatud raieteatiste phjal ning SMI andmed peegeldavad vlivaatluste kigus mdetud proovialade tulemuste ldistusi. Selle alusel on loogiline eeldada, et metsaomanikud on deklareerinud palju vhem, kui tegelikult raiunud. Juhul kui SMI andmed on tpsed, on tenoliselt deklareerimata raiutud le poole puidust, sest erinevus kirjeldatud andmete vahel on le 60%.
Maksupettused metsasektoris on praeguses Eestis ldlevinud nhtus. Isegi metsanduse arengukava varimetsanduse trhma hinnangul vib riigil jda maksupettuste tttu saamata 80300 miljonit krooni aastas. Maksupettuste suurele osakaalule viitavad ka maksuameti tehtud ksikud kontrollkigud. Niteks on Ida-Virumaal avastatud mnedel juhtudel maksurikkumisi kigis vaatlusalustes ettevtetes. Tpse hinnangu andmiseks pole usaldusvrseid andmeid. Kuid arvestades eksperdiarvamusi ja muid kaudsemaid viiteid, on kokkuvttes tenoliselt 3090% erametsadest raiutavast puidust seotud maksurikkumistega. Kuna maksuinfo on paljuski konfidentsiaalne, oleks tpsema hinnangu andmiseks vaja valitsuse algatust uurida probleemi. Siiani pole seda kahjuks olnud.
Pidades silmas andmete vhesust ja subjektiivsust, on keeruline anda ldhinnangut varimetsandusele Eestis. On selge, et eri rikkumised kattuvad omavahel suurel mral, kuid kattuvuse ulatust pole objektiivsetel alustel vimalik hinnata. Ent vttes arvesse suuremate rikkumiste tenolist ulatust, vib anda hinnangu: pool kuni kolm neljandikku erametsadest varutavast puidust on seotud igusrikkumisega.
Isegi kui see hinnang on le pakutud, seisame ikkagi silmitsi tsise probleemiga, mis vajab riiklikku thelepanu ja lahendusi. Selle asemel et vaielda, kui suur on tpne protsent, tuleks nii vi teisiti hakata krvaldama varimetsanduse algphjusi. Riigiasutused, valitsusvlised organisatsioonid ja metsatsturid viksid les nidata senisest suuremat koostvalmidust, et heskoos leida konstruktiivseid lahendusi.



Hando Hain, Eesti Rohelise Liikumise metsaekspert, Rein Ahas, Tartu likooli geograafia instituudi

Loe kommentaare (3)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet