3/2004



Matkarada
Uus KaiuSru matkarada kutsub matkajaid


Jgevamaa metsades on valminud uus matkarada ja puhkeehitised. RMK loodushoiuosakonna eestvttel Halliku metskonna
maadele loodav puhkepiirkond ootab uudistajaid.

HUVITAVA PINNAMOEGA MAASTIK RMK-le pandud lesannete hulgas on ka kohustus pakkuda inimestele mitmeklgseid aktiivse puhkuse vimalusi. Selleks on RMK loodushoiuosakond rajanud riigimetsas le kogu Eesti kmnest alast koosneva puhkealade vrgu. Et vhendada matkajate survet kaitsealadele, on RMK hakanud laiendama oma puhkemetsade vrku ka majandusmetsadesse.

Kalevipoja mga asukoht Kpa jes
ks selline ala asub Jgevamaa idaosas Saare vallas RMK Halliku metskonna majandusala lunaservas Sru kandis. Jemisa-Kaiu jrvestikust idas asuv umbes heksa ruutkilomeetri suurune mhnastik on ks Eesti thelepanuvrsemaid mhnastikke. See rahutumoeline pinnavorm on tekkinud jaja lpus mandrij servakuhjatisena ning koosneb liiva- ja kruusakngastest, mille krgus knib 75 meetrini le merepinna. Valdavalt pohla kasvukohatbis laiuvad siin mbruses ligi tuhandel hektaril kenad mnnimetsad. Vikese Sru asula jrgi tuntakse neid metsi ka Sru metsadena ning mhnastikkugi Sru mgede nime all. Rahvas teab, et Sru metsades on rohkesti metsamarju ning eriti seeni.
Siinse maastiku teeb vaheldusrikkaks asjaolu, et kohe Sru mgede ja metsade krval lne pool lainetab Jemisa (64 ha) Kaiu (130 ha) Papijrve (29 ha) jrvistu. Selle keskel asub Heinassaar ehk Kaiu soo ning poolsaarena looduskaitseala Tammeluht. Lbi jrvistu (Kaiu jrve sisse ja Jemisa jrvest vlja) voolab 46 km pikkune Kalevipoja-lugudest tuntud Kpa jgi, mis saab alguse Koosa asula ligiduses vikesest rabajrvest. Jgi hineb Kul lavere jega kuus kilomeetrit enne Peipsisse suubumist ja siit edasi kannab ta millegiprast Omedu je nime. Teel letab Kpa jgi Kose veski tammi ja mdub kenasti korrastatud endisest veskihoonest, kus praegu paikneb RMK Halliku metskonna keskus ning sama maja teises tiivas ja teisel korrusel RMK Koseveski puhkemaja. Selle metskonna hoole all on ka Sru metsad ja jrved. Puhkemaja klastajad on aga huvitatud siinse looduse huvivrsustest. Metsandusreformi eel oli siin kandis Saare metskond, mille keskus paiknes Sru asulas. Endine metskonnamaja on erastatud ja ilmselt leidnud hea peremehe, otsustades eeskujuliku hooldamise phjal.

MHNASTIKUALA MAJANDAMISEST MINEVIKUS Loomulikult on selline kaunis paik hakanud silma nii rahvale kui ka metsamajanduse riikliku ssteemi tegelastele: piirkond on suureprane puhkuse veetmiseks ja puhkemajanduse arendamiseks. Jrvestiku kalarikkus ti siia esmalt Tartu kalamehed, kes oma klubi toel ehitasid Kaiu jrve kirdekaldale suvilaid ning panid 1966. aastal aluse Kaiu jrve kalastajate ja suvitajate asualale. Kuna majad on vikesed ja kenasti paigutatud puude vahele jrve kaldale, siis ei riku nad kuigivrd maastikku.
Jrvistu vrtust puhkepaigana mrkas ka omaaegse Tartu metsamajandi juhtkond, kes rajas Jemisa jrve rde Mdaoidu suvilakompleksi. ksikuna seisnud ja halvasti valvatav puhkeobjekt kaotas oma thtsuse RMK liinis ja on praeguseks eraomaniku hoole all. Vanasti asus Jemisa jrve ja sellest vlja voolava Kpa je kaldaalal Pala tee res Saare misa karjamis (sellest ka Jemisa jrve nimi). Selle peahoone hvis 1905. aasta rahvarahutuste ajal. Alles on vaid remonditud vana kupjamaja. Vana misa kohta ilmestab aga praegugi misapargist alles jnud elujuline puurhm. Taas tuleb tdeda misameeste oskust leida looduslikult sobivaid ja kauneid paiku ning neid veelgi ilusamaks muuta. Kahjuks ei ole sellisele pargikultuuri tasemele judnud misamaade jrgmised omanikud ja kasutajad.
hest minevikus rajatud objektist peaks veel rkima. Nimelt asub Sru asula servas knkaharjal raudkonstruktsiooniga 37 meetri krgune uhke torn. See peaaegu sada aastat tagasi (1910) tehtud rajatis ehitati metsade tulevalve vajaduseks, kuna mbruskonna kuivadel liivapinnastel kasvavad mnnimetsad on suviti vga tuleohtlikud. Minevikus oli siin suuri metsaplenguid. Nn. tsaariaegset ehituskvaliteeti nitab asjaolu, et torni metallosad on paremini silinud kui mnelgi 2030 aastat tagasi riigimetsas pstitatud tulevalve raudtornil. Siiski ei saa praegu torni minna: tema vanuse tttu. Kuid remonditdega viks selle muuta kasutusklblikuks. (Vga intensiivselt kasutatavast Eiffeli tornist on ta 20 aastat noorem!)
Torni ligidal teisel pool teed on veel ks vanema aja korstnaga kiviehitis kuivatihoone, mis varem (kuni 1980. aastate alguseni) oli kbikuivati. Siinsetest mnnimetsadest koguti rohkesti kbisid, millest selles kuivatis seemned vlja lditi. Ei saa mda minna asjaolust, et Sru ligemas ja kaugemas mbruskonnas levis vanadel aegadel rohkesti rahvajutte muistsest vgilasest Kalevipojast; need primuslood kajastuvad ka Kreutzwaldi eeposes Kalevipoeg. Siia maakanti jttis ta muistendite kohaselt maha palju jlgi oma tegevusest ja vgitegudest. Niteks Kalevipoja sngid, knnivaod voored ja viskekivid. Saatuslik nnetus ja Kalevipoja tka elukigu lpp omaenda mga lbi juhtus Kpa jes Kpa silla juures Jemisa jrvest viie kilomeetri kaugusel allavoolu.
Viks arvata, et meie vaadeldav Kaiu mhnastik on ka Kalevipoja ktet, aga ei! Rahvajuttude jrgi on korrapratult knklik maapaik ja sgavad augud, mis on veega titudes jrvedeks muutunud, hoopis Kalevipoja vihamehe Vanapagana tegevusjljed. Kll on aga Kalevipoeg he loo jrgi Kaiu jrvest lbi astunud, kus vesi ulatunud talle kaelani: see oli sgavam kui teised jrved naabruses.

Kaiu jrve puhkepaik ootab matkajaid
METSAPUHKUSE ARENDAMINE TNAPEVAL Arvestatavaid ettevalmistusi Sru metsade arendamiseks puhke- ja matkapiirkonnana tehti Saare metskonnas metsalem Urmas Saetalu juhatusel, kuid see ji pooleli, sest metsareformi kigus liideti metskond 1996. aastal Halliku metskonnaga. Siinkirjutaja ergutusel oli pandud alus ka piirkonna looduse kasutamise ja kaitse projektile Sru huvimets, mis arenes edasi RMK Lunapiirkonna loodushoiu huvialaks.
Uus etapp algas 1998. aastal, kui RMK puhkemajanduse osakond rakendus tegevusse. RMK loodushoiuspetsialisti Triinu Saetalu eestvttel koostati vaadeldava ala planeering, kus nhti ette vimalusi ka talviseks puhkuseks (kelgumed ja suusarajad). Srgjrve ligiduses valmis huvitava, kogu vratippu haarava tuulepesa ehk tuuleluuaga (nialuuaga) mnni juures pstkoda. Soovist vrtustada paikkonda ja kogu Eesti loodushoidu, li Kai Kens muinasjutu mnni nialuual lendavast Peipsi niast Laanast. Thelepanelikud inimesed vivad teda leida praegugi, kui kivad siin nn. Mtsiga mnni lkkekohas vaba hingamisruumi otsimas ja loodusrohtudest mnditeed joomas ning snatuid vestlusi pidamas. Huvitav on lisada, et vahetult Jemisa jrve rde keerava tee res vasakut ktt on veel ks vimas nialuud siin on see aga kuusepuu ladvas.
Allakirjutanu koos Halliku metsalema Jri Koortiga hakkas KaiuSru puhkepiirkonda praktiliselt vlja arendama 2000. aastal. Rajati lkkekohad. Kavandati matkarajad mber Srgjrve ja Sru mgedes ning Tammeluha poolsaarel. Viimasest ligi pool kilomeetrit on laudtee. Edasi oli piirkonna loodushoiuobjektide rajamine, hooldus ja viitade seadmine RMK loodushoiuosakonna Luna-piirkonna spetsialisti Tiia Ilmeti lesanne. Tema algatusel valmis ka Jemisa jrve kaldapealsel uus hsti kujundatud piknikukoht. Nii ongi alus pandud hele riigi majandusmetsades asuvale puhkepiirkonnale, mis viks mningal mral hajutada matkajaid ja hoida puhkealasid liigkoormuse eest. Kuid viimastel andmetel on suur osa Kaiu mhnastikust koos jrvedega arvatud Natura 2000 alade hulka. See kindlustab haruldase mnnikoosluse silimise kngastel, htlasi sunnib nii metskonda, puhkajaid kui ka puhkuse korraldajaid olema looduse vastu thelepanelikum.



Ain Erik, RMK loodusppe spetsialist

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet