4/2004



Artiklid
Quo vadis, Eesti mets?

Mdunud kmnendil raiuti Eestis hoogsalt metsa. Ei ole karta, et mets pris otsa lppeks. Ometi on turumajanduslik metsaraie jtnud jlje. Kas oskame toimunud muutusi hinnata? Milline pilt avaneb lhitulevikus?

NUKOGUDE AJAL SAADI LEVAADE METSAVARUDEST LAUSTAKSEERIMISE TEEL
Kuni 1990. aastate alguseni oli riiklik metsakorraldus valdav enamikul metsamaast. Regulaarselt inventeeriti riigimetskondade ja pllumajandustootjate metsi. Vlja ji vaid Nukogude armee veosade, nn. polgoonide mets, mille korraldamist ei usaldatud kohalikele taksaatoritele. Kuigi ka tol ajal liikus maid hest bilansist teise, psisid metsakorralduse objektid ldjoontes oma piirides aastakmneid. Vaatamata sellele, et kmneaastase korraldusperioodi tttu olid inventuuri andmed alati mnevrra vananenud, oli vimalik pidada ligikaudset arvestust riigi metsavarude kohta.

Siis aga tulid ulatuslikud muutused: poole sajandi jooksul tavapraseks saanud plaanimajandus asendus tulu- ja turumajandusega, algas reformide jada. Arvestuslanki vis lbi mngida nagu kaardipakki segades: kuni midagi paremat ktte tuleb. Metsade uuenemine jeti meelsasti looduse enda hooleks.
Samal ajal said alguse ka metsakorralduse suured muutused. 1992. aastal korraldati viimast korda kolhoosija sovhoosimetsi, samas tehti algust erametsade inventeerimisega. Mnda aega takseeriti veel riigimetskondade piiresse jnud igusvastaselt vrandatud maid, 1996. aastast alates aga vaid pliselt riigimetsa alla jvat osa. Kadus metsakorralduse haldusksuslik rtm, htlasi hoogustus omandireform. Nii kujunes paari aastaga olukord, kus tesemat informatsiooni leidus vaid kolmandiku Eesti metsade ehk plise riigimetsa kohta. Erametsade inventeerimisandmeid ei saa paraku tihti hiljem kasutada: peagi prast majanduskava valmimist vib puistu asemel laiutada raiesmik. See kik phjustas vajaduse uut tpi hindamismeetodite jrele. Praeguse seisuga on kehtivate, s.t. alla kmne aasta vanuste majanduskavade ja -soovitustega kaetud kaks kolmandikku Eesti metsadest. Kui metsakorraldustd jtkuvad senise tempoga, vheneb nende metsade osa lhiaastail veelgi. Seega: kui usaldusvrsed ja hlpsalt kasutatavad tulevased eraldise tasemel arvestust pidavad metsaregistrid ka poleks, ei anna need objektiivset levaadet kogu Eesti metsades toimuvast.

MIS ON STATISTILINE METSAINVENTEERIMINE?
Tegelikult pole selles midagi uut. Statistiline metsainventeerimine, lhendatult SMI, mis vimaldab hankida teavet metsade kohta kogu riigis, on vlja ttatud juba hulk aega tagasi. SMI on teisisnu metsavarude hindamine valikmeetodil. Vajalik hulk proovitkke paigutatakse teatud ssteemi jrgi laiali le maa ning nende mtmistulemuste alusel tehakse ldistused. SMI pealesanne on kirjeldada metsi ja nende muutusi, samuti anda levaade raietest. Rahvusvaheliselt on meetod tuntud kui National Forest Inventory. See on mitmes Euroopa riigis juba 1920. aastatest alates kasutusel metsade efektiivse majandamisega seotud otsustuste tegemisel. Tnapeval on see meetod levinud peaaegu kigis Euroopa riikides ja mujalgi.
Eestis on sel viisil riigis metsi inventeeritud alates 1999. aastast. Kuna vaatluste periood on kllaltki lhike, viis aastat, on seni avaldatud vaid metsa staatiliselt iseloomustavaid parameetreid. Et vastata olulistele ksimustele, niteks millised on selle ajaga toimunud muutused vi milline on meie metsade lhitulevik, oleks ldjuhul vaja pikemaajalist seiret.

MILLISED ON VIIE AASTA ALUSEL KOOSTATUD AEGREAD?
Ttt-elda ei ole need hsti prognoositavad: juhuslik osa ehk mra moodustab neist kllaltki suure osa. Iga ksikliikme hinnangus vib olla juhuslikust valikust tingitud viga. Kuigi tulemused on olnud sna ootusprased, olen siiski prognooside suhtes vrdlemisi skeptiline. Avaldame need siiski. Suundumuste mudelit koostades eeldasime, et:
liikmete aritmeetiline keskmine vastab aegrea keskmisele olekule;
aegrida on statsionaarne, s.t. mrakomponendi jaotus selles ei muutu;
rea lpetab 2003. aasta silutud hinnang.
Esitatud prognoos on lineaarne, kuna algandmete phjal ei ole vimalik otsustada kverusparameetrite le. Viimati mrgitud eelduse tttu on suundumuste mudelite sirge tus (vi langus) mnevrra tagasihoidlikum, kui see oleks silumata hinnangu korral. Teisiti eldes: muutumistendents on tenoliselt suurem kui esitatud hinnangud. Lugejal ei maksaks prognoositud arve vtta absoluutseina. Olulisem on muutuste suund. Ja veel, kui artiklis on kirjeldatud mingit perioodi vi toimunut, on tegemist SMI-vaatlustega ajavahemikul 19992003. Teiselt poolt on siiski vaieldamatu, et raiemahtude hppeline tus viimasel aastakmnel, samuti pllumajandusmaade ulatuslik kasutusest krvalejmine on oluliselt muutnud Eesti maastiku ldpilti.

METSAMAA PINDALA SUURENEB AASTAGA 0,4%
Seega suureneb metsamaa pindala vhemalt 8500 hektarit aastas. Seda suundumust viks pidada positiivseks. Eesti metsasus, mis praeguste hinnangute jrgi on 50,1% (Peipsi jrve pindala arvestades), vib samasuguse tempo jtkudes 2010. aastal letada 51,5%. Oletatavasti selleks ajaks protsess ka raugeb. Aastaid stis seisnud maa, mida praegu on nukker vaadata ning mis paratamatult metsastub, saab selleks ajaks metsaks. Rohkem haritavat maad, osalt tnu EL-i pllumajandustoetustele, enam vssa ei kasva.
Kui paigutaksime 1939. aasta hinnangu SMI tulemuste aegritta, ilmneb, et viimase 65 aasta jooksul on metsamaa pindala suurenenud keskmiselt ligi 13 000 hektarit aastas. Intensiivseim metsastumise periood oli ilmselt 1950. aastail, kuid sellele ei jnud palju alla ka 1990-ndad. Aeg-ajalt on avaldatud tabeleid vi graafikuid, kus on krvuti paigutatud eri aegadest prit arve, pramata vhimatki thelepanu sellele, kuidas need hinnangud on saadud. Viimasel ajal on metsastatistikas sellise rea lpetanud teistest tunduvalt suurem arv vi tulp, mille juurde on (trnikesega) mrgitud: SMI andmeil. Eri meetoditega leitud arve vrreldes tuleks kindlasti olla ettevaatlik. Respektitult vib suhtuda ka niteks ajakirja Eesti Mets eelmises numbris lk. 16 tabelis avaldatud mnedesse arvudesse. 1940. aastal oli metsamaa pindala 1,5 miljonit hektarit: tuginedes riigimetsade ning aasta varem tehtud pllumajandusloenduse andmetele. See arv hlmaks ka karjaja vsametsi, kus puistu tius oli 0,3 vi enam, nagu on tavaks arvestada praegusel ajal.
Nukogudeaegse metsastatistika kohta tuleb mrkida, et Eesti metsafondi iseloomustavad arvud (metsade pindala, tagavara, juurdekasv jne.) olid esitatud tegelikest viksemana. On arusaadav, et pllumajandusmaade vsastumist areneva sotsialismi tingimustes ei sobinud statistikas kajastada. Kolhoosidesovhooside metsadest korraldati vaid need, mis ametnik oli punase joonega plaanil metsana piiritlenud. Nii jigi osa metsa arvestusest vlja. Vsastunud maa veti metsana arvele hiljem, sageli alles aastakmnete prast.
Millised klvikud praegu metsastuvad? Peamiselt rohumaad ja psastikud. Et puittaimedega kaetud mittemetsamaa endiselt vga intensiivselt metsastub, nitab ka SMI andmete anals. Puidutagavara nimetatud klvikutel suureneb keskmiselt 5% aastas. ldjuurdekasv tihumeetrites pole suur, kuid nimetatud aladel peaaegu ei tehta raieid ning looduslik vljalangevus on vike. Loomi karjatatakse neil aladel vaid viksel osal. Lpuks vastabki ala puistu kriteeriumidele. Metsastub ka enamik vanu kvartalisihte vljaspool riigimetsa ning tuhandeid kilomeetreid kraavitrasse.
Vrreldes metsamaa ldpindalaga, suureneb metsata metsamaa ehk lagedate ja selguseta alade pindala le kolme korra kiiremini le 1,2% aastas. Phjuseks pole mitte ainult ulatuslikud lppraied, nagu esmapilgul viks arvata, vaid ka endiste pllumajandusmaade metsastumine. Olgu mrgitud, et viimaseid kuigi kergekeliselt metsamaa hulka ei arvata. Seda tehakse vaid siis, kui pllumajandusmaal kasvab testi korralik uus metsaplvkond. Loodetavasti defineeritakse mets edaspidi igusaktides oma olemuse phjal, mitte krvaliste faktorite, nagu plaanile kantud klviku mrangu vi punase joone jrgi nagu nukogude ajal.

KUIDAS ON MUUTUNUD METSADE LIIGILINE KOOSSEIS? Ksitleme muutusi enamuspuuliigiti. Kas SMI viie aasta analsi tulemused kinnitavad oletusi, mis metsade liigilise koosseisu muutuste kohta viimastel aegadel sageli klanud? Palju on rgitud okasmetsade, eriti kuuse lemrasest raiest. Kui puidutagavarast moodustab kuusk puuliigina 25%, siis raiemahu jrgi tervenisti 42%. Kuusk on lekaalukalt nutavaim puu nii lpp- kui ka hooldusraiel. Siinjuures ei tohi siiski unustada tsiasja, et kuuseenamusega puistud, neid on pindala jrgi 17%, hlmavad tpselt kolmandiku kigist kahjustatud puistutest. Ka le 40% murdunud ja lamapuidust on kuusk. Seega tuleks kuusikute seisundit arvestades neid paratamatult raiuda. SMI hinnanguil on puistute pindala, kus enamuspuuliik on kuusk, psinud peaaegu muutumatuna. Kuid arvestades seda, et metsamaa ldpindala on suurenenud, on kuusikute osakaal siiski kahanenud.
Mnnienamusega puistute ja metsamaa pindala on stabiilselt vhenenud: le 0,4% ehk vhemalt 3000 hektarit aastas. Enim levinud lehtpuuliikide kase, haava, halli lepa ja sanglepa osathtsus suureneb jrjekindlalt. Eriti drastiline on halli lepaga kaetud metsamaa osakaalu tus tervelt 2,2% aastas! Kui praegu hlmab hall lepp 9,2% kogu metsamaast, siis kmne aasta prast prognoosi kohaselt juba le 11%. Kas see on testi tendents, mida vajame? PUULIIKIDE TAGAVARA MUUTUSED ON PRDVRDELISES SEOSES PUIDU KOKKUOSTUHINNAGA Kasvava metsa kogumaht on viimastel andmetel 452 miljonit tm. See kahaneb 0,5% aastas. Teisisnu: keskmine ldtagavara muut on negatiivne, le 2,1 miljoni tm. Tulemus on sna ootusprane. SMI andmeil on 1998. aasta teisest poolaastast kuni 2003. aasta esimese pooleni raiutud metsamaalt keskeltlbi 11,8 miljonit tm puitu aastas (metsakuiva arvestamata). Ligikaudu niisama suur 12,2 miljonit tm on arvutuslik puistute juurdekasv. Mistagi, kogu teoreetilist juurdekasvu pole vimalik raietega metsast ktte saada. Kui normaalseks raiemahuks pidada niteks 7075% juurdekasvust, siis saaks majandustegevusega metsast vlja viia ligi 9 miljonit tm puitu aastas. Ent me raiume rohkem, seetttu ldtagavara vhenebki. Tegelikult on olukord komplitseeritum. Teatavasti ei ole sna suurt osa metsi pikemat aega majandatud. Jrelikult vib olla tsi, et ldtagavara vhenemine Eesti metsades on umbes miljoni vrra suurem kui eespool mainitud. Kuid veelgi tenolisem vib olla teinegi variant: kasutatavad juurdekasvu arvutamise mudelid hindavad puistute juurdekasvu alla. Mningast selgust viimase hpoteesi paikapidavuse kohta annab SMI alaliste proovitkkide kordusmtmine, mida hakati tnavu suvel tegema. Kuidas kajastub ldtagavara vhenemine enamuspuuliigiti? ldtagavara muut on negatiivne kigil thtsamatel puuliikidel, kui lepikud vlja arvata. Need on jrgmised: kuusel 1,1%, mnnil 0,6%, kasel 0,4%. Halli lepa enamusega puistute ldtagavara on seevastu ha kasvanud: + 0,8%. Arvestades halli lepa keskmist vanust, 30 aastat, mis on htlasi tema kpsusvanus, vib tagavara suurenemine peagi lakata. Osa lepikuid lihtsalt sureb. Loodetavasti pitakse neid mingil kombel siiski kasutama. Kuna metsamaa ldpindala endiselt suureneb, siis puidu keskmine hektaritagavara, vrrelduna ldtagavaraga, kahaneb veelgi kiiremini: 0,9% aastas. RMK metsades vheneb ldtagavara 0,2% ja hektaritagavara 0,7% aastas, teistes metsades on need nitajad 0,6% ja 1,0% aastas. Lagedate ja selguseta alade kogutagavara on seevastu suurenenud pris hoogsalt, tervelt 3,9% aastas, samuti nende hektaritagavara: 3,0% aastas. Seega on jetud seemne-ja silikpuid, kuid htlasi on raiejke liiga palju. Metsa sanitaarset seisundit iseloomustavad jrgmised hinnangud: jalalseisvate kuivanud puude kogumaht on aastas suurenenud 0,4%, murdunud ja lamapuidu hulk aga keskmiselt 1,4%. RMK metsades on suudetud viimaste tormide tagajrjed peaaegu kaotada, kuid teiste valdajate metsades on lamapuidu kogus suurenenud keskmiselt 2,5% aastas. Jrelikult on neid metsi liiga vhe majandatud. Teiselt poolt vib sama tendentsi hoopis tervitada: nii luuakse eeldusi bioloogilise mitmekesisuse kasvuks. KAS METSAD NOORENEVAD? Kui arvutada kogu metsamaa keskmiste jrgi, siis kindlasti. Seevastu puistute keskmine vanus ei ole viimase viie aasta jooksul muutunud: see on ikka 55 aastat. Enamuspuuliigiti on pilt veidi teistsugune: mnni-, kuuse-, kase- ja sanglepa enamusega puistud vananevad 0,20,3% aastas, haava- ja halli lepa enamusega puistud aga noorenevad. Viimane asjaolu on mistetav, sest nende keskmine vanus (haaval 47 ja hallil lepal 30 aastat) on peaaegu vrdne kpsusvanusega, raiesmikud aga uuenevad nende puuliikidega vga kiiresti. Kas suur osa puistuid tepoolest vananeb? Nii see on. Phjenduse leiame, kui vaatleme puistute vanust omandivormiti. Hsti ehk intensiivselt majandatavates RMK puistutes on keskmine vanus kll judsalt vhenenud: 0,3 0,4% aastas. Seevastu teiste valdajate metsades on puistute keskmine vanus suurenenud 0,2%. Mittemajandatavate (erastamata, tagastamata vi tagastatud, kuid endiselt majandamata) metsade osakaal annab siinjuures selgelt tunda: need vananevad ju tepoolest aasta-aastalt! Samuti on suur osa viimaste aastate raiesmikest alles metsastumata ega ole noorendike, s.t. puistute arvestusse judnud. Kuidas on muutunud puistute keskmine krgus? Teatavasti on see tugevas seoses vanusega. Metsade keskmine krgus kogu Eesti vheneb 0,1% ehk 1 cm aastas, haaval ja hallil lepal teistest mrksa kiiremini. Seejuures on RMK puistute keskmine jnud aastas lausa 5 cm vrra (!) madalamaks, teiste valdajate puistute keskmine krgus on aga psinud peaaegu muutumatuna. Samamoodi kui krgus on muutunud ka puistute keskmine diameeter, see vheneb 0,2% ehk 0,3 mm aastas. RMK metsades on diameeter kahanenud neli korda kiiremini kui teiste valdajate metsades.

ROHKESTI ON VAIELDUD RAIEMAHTUDE LE SMI MEETODI JRGI
Eestis on paljud suhtunud skeptiliselt SMI hinnangutesse raiutud puidu koguste kohta. Tepoolest, need on ju kaks korda letanud varasema ametliku statistika arve. Mneti on lahknenud ka RMK metsaraie andmed. Viimaseid tulebki tegelikult teisendada.
SMI vtab raiemahtu hinnates aluseks puidu mahu enne raiet, seega ka hiljem tekkivad raiejtmed. Tsi kll, suhteline veahinnang pole kaugeltki parim. Eramaade kohta pole vrdlusandmeid. Metsateatiste ja teiste raiedokumentide alusel ei saa ilmselt kunagi kajastada ebaseaduslikult vi oma tarbeks raiutud, samuti n.-. mustalt mdud puidukoguseid.
RMK statistika, mis ksitleb mdud metsamaterjali koguseid, on testi objektiivne. Kuid nende omad andmed raiemahu kohta ei ole paraku usaldatavad. RMK kodulehelt Internetis vib lugeda: 2003. aasta raiemaht oli 2,6 miljonit tm. Metsamaterjalina mdi 1,9 miljonit tm puitu ja kasvava metsana 0,6 miljonit tm. Kui 0,1 miljonit tm pidada valgustusraiete mittelikviidseks osaks, siis 2,5 miljonit on mistagi marmaterjalina ning kasvava metsana mdud mahtude summa, mitte raiemaht. Viimase saame, kui metsamaterjalina realiseeritule liidame raiejtmete koguse, mis teoreetilise sortimentimise jrgi moodustab 15%, praktikas aga 20% vi rohkem. Lihtne rehkendus (1,9 : 80% + 0,6 + 0,1) annab raiemahuks 3,1 miljonit tm. Kui arvestaksime veel kasvava metsa mahu hindamismeetoditest ning paberipuu kokkuostu leppelisest koefitsiendist tulenevate teguritega, saaksimegi vastava SMI hinnangu.
2003. aasta RMK raportis on esimest korda avaldatud teprasemad raiete mahud raieliikide kaupa, kokku ligi 2,9 miljonit tm. Kuidas on need leitud, kui valdavalt on hinnangu aluseks mdud marmaterjali kogused? Kas on tehtud prdtehe raiejtmete teoreetilise suhte abil? Arvutame meiegi RMK raieja mginumbrite alusel metsaraiel tekkinud jtmete osakaalu. Tulemus 10,5% on paraku ebareaalselt vike, seega on ka selles raportis raiemahuna ksitletud osaliselt marmaterjali mgiarve. Raiete tegelik pindala, erinevalt mahtudest, on metsateatiste ja RMK statistika jrgi enamasti le hinnatud. Phjus on selles, et pindala leitakse sageli kogu eraldise jrgi, kus raiet tehti, ehkki raiuti vaid teatud osal sellest. SMI-s seevastu vetakse raiete pindala arvutades aluseks vaid tegelik raieala.

KAS METSI TASUB MAJANDADA SAMAMOODI KUI SENI? Meie metsade noorenemine oleneb peaasjalikult lhiaja raiemahtudest. Mneti mjutab seda maareformi kulg. Ja muidugi metsandusigusaktid. Palju lhiajal puitu varutakse, selle prognoosimiseks aegrida hsti ei sobi. Kll aga vib mned jreldused teha lbi- vi raraiutud metsa alusel. Tehkem seda.
Lageraietega hektarilt vlja raiutud puidu kogus on viie aasta jooksul vhenenud konstantselt 0,8% ehk 2,5 tm aastas. Ei tahaks uskuda, et tegemist on vaid seemnepuude arvu kasvuga. Pigem hakkab paremaid lanke vhemaks jma. Seda, et raiutavat metsa meil veel on, kinnitab muu hulgas SMI soovituslike majandustde hinnang. Selle jrgi vajavad harvendusraiet peamiselt mnnikud ja kaseenamusega puistud, lageraiet aga haavikud, halllepikud ja kuuseenamusega puistud. Seega on meie metsades veel puitu, mida raiuda, kuid rahasse rehkendatuna pole tulusus vrreldav mned aastad tagasi saaduga.
Kokkuvttes: kes vhegi kahtleb laltoodud SMI muutushinnangutes vi suundumustes, ei peagi neid vtma kindla tena. Statistiliselt pole need hinnangud praegu veel testi pris usaldusvrsed. Nagu tleb rahvasuu: aeg annab arutust. Kuid mida kauem statistiline metsainventeerimine ehk SMI Eestis toimub, seda usaldusvrsemad on tulemused. Edaspidi on hinnangud kindlasti tpsemad.



Veiko Adermann, MMK statistilise metsainventeerimise osakonna juhataja

Loe kommentaare (3)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet