3/2002



ARTIKLID
Eestis kasvab vimsaid LEHISPUISTUID

Looduslikult lehised Eestis ei kasva. Siiski leidub vimsaid puid parkides ja metsades, kuhu nad on istutatud. Juba rohkem kui sajand tagasi hakati Eestisse rajama ka lehisepuistuid. Neist kige vgevamad kasvavad praegu Vigalas, Loodi Pstmel ja Vastseliinas. Kuidas on rajatud omaaegsed lehisepuistud ja mis on neist saanud?

ESIMESED LEHISPUISTUD ON RAJATUD VIGALASSE. Eestis hakati euroopa lehist Endel Laasi (1987) andmeil kultiveerima juba 18. sajandi algul. Sellest ajajrgust on teada vanu puid ja puuderhmi mitmes pargis.
Esimene lehisekultuur on rajatud H. Schultzi (1929) jrgi 1795. aastal Vigala Hirveaias eesmrk oli asutada metsapark. August Michelsoni (1950) andmeil on kultuur rajatud aga hiljem, 1812. aastal klvi teel. See on vene ja euroopa lehise segakultuur. Praeguse Hirvepargi maa-ala olevat enne kultuuride rajamist kannatanud osaliselt liigniiskuse all. Eduard Viiroki (1928) andmeil koostanud tolleaegse misaomaniku Berend Johann v. Uexklli iapapa Jakob v. Sivers 1795. a. liigniiske ala kuivendamise ja teedevrgu projekti. Novgorodi kubermangust toodud tlistega viidud see projekt ellu. Klvi- ja istutustde juhataja olnud Taani pritoluga petatud aednik H. Lintrop. Vene lehise seeme prines Sverdlovski piirkonnast, euroopa lehise seeme ilmselt Saksamaalt. Misaomanik v. Uexkll tundnud suurt huvi vene lehise kultiveerimise vastu, seetttu leidub seda liiki rohkesti nii metsapargis, Vana-Vigala misapargis kui ka teersetes alleedes. Eduard Viiroki (1928) snul kujunes vene lehis nagu Uexkllide suguvsapuuks.
Soodsate mullastikutingimuste tttu kasvas metsaparki rajatud ligi 1,8 ha suurune lehisekultuur judsalt. H. Schultzi (1929) andmeil oli 0,23 ha suuruse proovitki jrgi lehisepuistu keskmine krgus 30 m, rinnasdiameeter 38 cm ja tagavara 1146 tm/ha. Vigala metsalema Richard Nisseni (1933) vetud 0,25 ha suuruse proovitki andmeil oli 120- aastase lehisekultuuri keskmine krgus 32 m, rinnasdiameeter 40 cm, puude arv hektaril 508 ja tagavara 992 tm/ha. Harald Raigi (1942) 1939. a. vetud 0,40 ha suuruse proovitki jrgi oli keskmine krgus 34 m ja keskmine diameeter 44 cm. Puude arv hektaril oli 362 ja tagavara 753 tm/ha.
August Michelsoni (1950) 1947. a. vetud 0,10 ha suuruse proovitki andmeil oli puistu keskmine krgus 33 m, keskmine diameeter 48 cm, puude arv hektaril oli 510 ja I rinde tagavara 1372 tm/ha. Silinud kndude alusel mrati ka vlja langenud lehiste tagavara (141 tm/ha) ja nii saadi lehise tootlikkuseks 1513 tm/ha. Koos II rindes oleva kuuse, nulu ja tammega oli puistu ldtagavara 1802 tm/ha. Niisugune rmiselt suur tagavara on aga mnevrra kunstlikult saadud, kuna nii vike proovitkk ei iseloomusta objektiivselt kogu puistu tegelikku tagavara. D. Girgidovi (1951) andmeil oli puistu keskmine krgus 34,1 m, keskmine diameeter 52,6 cm, puude arv 370, I rinde tagavara 1170 tm/ha.
Nd riikliku kaitse all olevas Vigala Hirvepargis lehisepuistut enam pole, on vaid silinud ksikud vanad puud. Valdav osa vanadest lehistest on hukkunud tormiheite tttu. Seda on soodustanud lehiste suhteliselt pinnalhedane juurekava, enamik juuri paikneb vaid 3540 cm sgavusel.
Lehis on andnud Hirvepargis ka looduslikku uuendust. Sealt kogutud seemnest on rajatud uusi kultuure endise Vigala metskonna mitmel kvartalil. Praegu kuuluvad need alad Mrjamaa metskonna koosseisu. Hirvepargi vanadelt lehistelt kogutud seemnega on rajatud ilusad alleed mitme kilomeetri ulatuses Vana- Vigalat lbivate teede rde. Kige vanemad neist on Eduard Viiroki (1928) andmeil istutatud 1845. aastal. Sellised lehisealleed on Eestis ainulaadsed.
Ligikaudu samal ajal ja samal viisil Vigala Hirveaiaga on rajatud Jdivere misa lhedal Enge je kaldal umbes 2 ha suurune lehisepuistu vene ja euroopa lehisega. Praegu on sellest silinud ksikud vanad puud. Suurima euroopa lehise krguseks mdeti 37 m ja suurimaks rinnasdiameetriks 135 cm. Peale lehiste kasvavad seal ka mned valged mnnid, neist suurima krguseks saadi 36 m ja rinnasdiameetriks 119 cm. Kohalikest puuliikidest vib seal nha vanu tammi, mnde ja arukaski, II rindes leidub palsaminulgu. See puistu kannab nd Jdivere metsapargi nimetust ja on riikliku kaitse all.

LOODI PSTMEL KASVAVAD EESTI KRGEMAD LEHISED. Loodi Pstme lehisepuistu asub ligikaudu 10 km Viljandist luna poole ViljandiKarksi-Nuia maantee res. Selle pindala on umbes 0,5 ha. See on ks kige parema kasvuga euroopa lehise puistu Eestis. Bernhard Tuiskvere- Tiismanni (1936) andmeil on puistu 1820. a. rajanud tolleaegne Loodi misa omanik Heinrich August v. Bock. Seeme prines Saksamaalt Harzist. Kuna euroopa lehise looduslik areaal teatavasti Harzi mgedesse ei ulatu, siis oli seeme kogutud seal kultiveeritud lehistelt. Puistu on rajatud klvi teel endisele pllumaale, kusjuures on tegemist vga viljaka kasvukohaga. Reljeef langeb lne ja edela poole. Kige krgemad lehised kasvavad seljaku harjal. Alusmetsas leidub sarapuud, kuslapuud, toomingat, magesstart, lodjapuud. Alustaimestikus on naat, seljarohi, jnesekapsas, metspipar, koldnges, metsmaasikas, metsththein, vaarikas, osjad, snajalad. Jrelkasvus vib nha ksikuid vahtraid, saari ja tammi. Reljeefi madalamas osas kasvab puistu II rindes vahtra ja pihlaka krval veel prn ning jalakas. Bernhard Tuiskvere- Tiismanni (1936) andmeil oli 112- aastase puistu keskmine krgus 34 m, rinnasdiameeter 40 cm, puude arv hektaril 550 ja tagavara 1100 tm/ha. D. Girgidovi (1951) jrgi oli lehiste keskmine krgus 33,1 m, keskmine diameeter 45,7 cm ja tagavara 1128 tm/ha. Harri Pavese (1963) mtmise jrgi oli 142-aastase puistu I rinde keskmine krgus 37,5 m, keskmine diameeter 44,3 cm, puude arv 525 ja tagavara 1433 tm/ha (standardtabelite jrgi).
Kige jmedama lehise rinnasdiameeter oli 94 cm, suurimaks krguseks mdeti BlumeLeissi krgusemtjaga 44 m. Hendrik Relve (2000) andmeil oli selles puistus teodoliidiga mdetud lehise suurim krgus 43 m. Puistu seisund on ldjoontes hea. Enamik puid on sirged ja hsti laasunud. Lehiste vrad on sna vikesed, seetttu vajaks puistu harvendamist. Puistu mbruses leidub ka lehise looduslikku uuendust.
Nagu toodud andmeist selgub, on viimase neljakmne aasta jooksul puude arv puistus mrgatavalt vhenenud. Seetttu pole ka tagavara oluliselt suurenenud. Kll on aga suurenenud puistu keskmine krgus ja rinnasdiameeter. Loodetavasti psib see unikaalne lehisepuistu veel mitu aastakmmet.

VASTSELIINA LEHISPUISTU KASVAB SUUREL ALAL. Endises Vastseliina metskonnas on euroopa lehise puistu rajatud aastail 18531855 tisklvi teel lageraielangile. Seda puistut mainib juba Johannes Klinge oma raamatus Die Holzgewchse von Est-, Liv- und Curland (1883). Paul Reimi (1924) arvamuse kohaselt vis kultiveeritav ala olla mned aastad ka pllumaana kasutusel. Tenoliselt ei olnud klv piisavalt tihe vi oli seemne idanevus madal, sest puistu kujunes hredaks. rindesse lisandusid lehisele iseklvi teel kask, kuusk, mnd ja haab. Vastseliina misa omanik oli lehisekultuuri rajamise ajal v. Liphart, metsalem Rosenpflanz. Lehisekultuur paikneb vga vahelduva reljeefiga maa-alal, mis varem oli tuntud Juudakonna mgede nime all. Olenevalt maapinna reljeefist on mullastikutingimused vga vahelduvad. Valdavad on liivsavi- ja saviliivmullad karbonaatsel moreenil.

Rajatud lehisekultuuri kogupindala oli ligikaudu 25 ha, sellest 10 ha raiuti 1919. a. tolleaegse Kttekomitee korraldusel maha, kusjuures ksikud ilusamad lehised jeti kasvama. Paul Reimi (1924) vetud 0,16 ha suuruse proovitki kohaselt oli sna tihedas puistuosas 70-aastase lehise keskmine krgus 29 m, rinnasdiameeter 32,5 cm, puude arv hektaril 475 ja puistu tagavara 550 tm tiinu kohta (1 tiin = 1,09 ha). Millegiprast on P. Reim nimetanud lehise liigina Larix sibiricat.
1948. a. vttis August Michelson 1950) puistus 0,25 ha suuruse proovitki. Puistu koosseis oli siis 8Lh 2Ku + M. Proovitki andmeil oli 93-aastase lehisepuistu keskmine krgus 29 m, keskmine diameeter 33 cm, puude arv 376 ja tagavara 474 tm/ha. Puistu kogutagavara oli 606 tm/ha. Harri Pavese (1963) vetud 0,2 ha suuruse proovitki jrgi oli 108-aastases puistus I rinde keskmine krgus 32 m, keskmine diameeter 40,3 cm, puude arv 335 ja tagavara 632 tm/ha. Puistu kogutagavara ulatus 751 tm/ha. Samal aastal Eesti Aerofoto Metsakorralduse Kontori ttajate vetud 1,0 ha suuruse proovitki jrgi olid puistu keskmine krgus ja rinnasdiameeter vrdlemisi lhedased Harri Pavese andmetele, puude arv hektaril ja sellest tulenevalt ka puistu tagavara aga mrgatavalt viksemad. Loomulikult iseloomustab suur proovitkk kogu puistut objektiivsemalt.
Nagu selgub, on viimase nelja aastakmne jooksul puistu keskmine krgus, rinnasdiameeter ja tagavara mrgatavalt suurenenud. Kige jmedama lehise rinnasdiameeter proovitkil oli 88 cm, ksikute puude krgus letas 40 m piiri. Mnedel lehistel on tve allosas kverus, tavaliselt ida poole. Alusmetsas kasvab sarapuu, magesstar, kuslapuu, nsiniin, pihlakas, vaher, toomingas, lodjapuu. Alustaimestik on rikkalik: jnesekapsas, koldnges, sinilill, metspipar, maikelluke, leseleht, metsththein, vaarikas, snajalad, osjad. Jrelkasvu proovitkil peaaegu pole. Vana puistu naabruses leidub ka lehise looduslikku uuendust. Alates 1997. a. on endine Vastseliina metskond hendatud Misso metskonnaga.
Kik kirjeldatud Eesti vanimad lehisekultuurid on rajatud klvi teel ja nad on enamasti hea kasvuga. Jrelikult on klvi teel kultiveerimisel mitu olulist eelist, vrreldes istutamisega. Kuigi seemnekulu on klvi puhul mrgatavalt suurem, on tulemused head, kui valida ige kultiveerimiskoht ja korralikult hooldada.
Ka tnapeval viks endisi pllumaid metsastada lehisega. Meie kohalikud okaspuuliigid kuusk ja mnd selleks otstarbeks tavaliselt ei sobi. Prof. Oskar Daniel (1927, lk. 168) on lehiste kohta kirjutanud: Lppkokkuvttes annab kik, mis me selle puuliigi omaduste kujunemisest meie oludes senini oleme saanud jlgida, kllaldast phjust vaadata tema kui soovitava liikme peale meie metsade koosseisus ja see omalt poolt igustab ning nuab ksikasjalisema vaatluse alla vtta tema kasvamise vimalusi.



Heino Kasesalu, dendroloog

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet