Kogu metsarahva nimel

Heiki Hepner

Asta Tuusti: 50 aastat sinasõprust loodusega


Sagadi looduskooli eestvedajal on sünnipäev südasuvisel ajal. Ida- Virumaa kaunid, ent keerulise saatusega maastikud on tema lapsepõlvemaad,
edasi jätkus haridustee Tartu ülikoolis. 1977. aastast saadik on Asta bioloogiaõpetajana õpilasi loodusele lähemale toonud, algul Tartus, edasi Haljalas.
Tõsise loodushuvilisena, seoste otsijana,
uudsete lahenduste kasutajana on Asta mõjutanud ja suunanud noori juba aastakümneid, ise nooreks ja reipaks jäädes.Tal on jätkunud jõudu suunata loodusharidust,koostada õppekavu ja korraldada hulganisti koostööprojekte. Eelmisest aastast alates on Asta Eesti bioloogiaõpetajate ühingu president. Mullu tunnustati ta tööd ka maakonna parima koolitaja tiitliga.
Kevadel täitus kümme aastat Sagadilooduskoolil. Kui see ka Asta elutöö pole, siis suurim ja tuntuim ettevõtmine kindlasti. Asta on olnud looduskooli idee kujundaja ja elluviija. Looduskooli kaudu on ta lisaks tuhandetele õpilastele muutnud sadade õpetajate mõtte- ja
tegutsemismalle, toonud Eesti haridussüsteemi
seostatud loodusnägemuse, praktilise looduse õppimise ja tunnetuse.Sagadi looduskooli programmides käsitletakse metsa
kui kompleksset süsteemi, kus ka inimesel on oma kindel roll.
Asta ise on alati rõhutanud, et teadmiste ja oskuste kõrval peab hea õpetaja kujundama eelkõige väärtushinnanguid. Seda on ta teinud. Asta on väärtus omaette,eeskuju meile kõigile.

Kolleegide nimel

Krista Keedus

Eesti metsaseltsi looja Maria Laidoner-Urov 75

Juulikuu lõpul tähistas oma tähelepanuväärset
sünnipäeva Eesti metsaseltsi looja ja kauaaegne esinaineMaria Laidoner-Urov. Maria on sündinud 1934. aaastal Narvas. Eduka keskkoolilõpetajana suundus ta edasi õppima Peterburi. Seal lõpetas ta 1959.
aastal tollase Leningradi tselluloosi- ja
paberitööstuse instituudi paberitööstuse
inseneri-tehnoloogi kutsega.
Esimeseks töökohaks sai Tallinna paberivabrik,
kus ta oli meister. Töötahtelist ja energilist noort märgati ning edutati peagi tehnoloogiks ja tsehhijuhatajaks. Peale kutsealase edukuse oli Maria aktiivne ühiskondlikus elus ja juba 1963.
aastal kutsuti ta tööle ENSV tselluloosi
ja paberitööstuse peavalitsusse.

Kuid soov olla lähemal tegelikule tootmisele viis Maria 1969. aastal Tallinna tselluloosikombinaadi peatehnoloogi ametikohale. 1971. aastal sai
temast metsatööstuse- ja metsamajanduse
teaduslik-tehnilise ühingu tegevesimees.
Ta on hulganisti algatanud praeguseni toimivaid üritusi: metsanduse kutsevõistlused, noorte spetsialistide ja metsaülemate päevad, teaduslikud
konverentsid ja ekskursioonid. Ühtlasi on ta koordineerinud koolimetskondade tööd.

Laulva revolutsiooni päevil lõi Maria
koos Malev Margusega tihedad sidemed paguluses olevate metsameestega. 1988. aastal nimetati metsatööstuseja metsamajanduse teaduslik-tehniline
ühing ümber metsaseltsiks. Loodi tihedad
koostöösidemed Saksamaa, Läti ja Leedu metsaseltsiga. 1990. aastal oli Maria Balti metsakonverentsi algataja ja hilisematekonverentside
peakorraldajaid. Detsembris 1991 võeti Eesti metsaselts vastu rahvusvahelisse metsateadlaste
ühingute liitu.
Suure metsandusloo ja -kirjandushuvilisena
oli ta võtmeisik ajakirja Eesti Mets väljaandmise taastamisel ja prof. Olev Henno fondi loomisel. Läinud pensionile,jätkus Marial lõpuks rohkem
aega ka uue kodu ja aianduskrundi tarvis. Ta on metsaseltsi kuldsponsor ja sõnakas osaleja esindusüritustel tänini.

Tervist ja rõõmu Sinu päevadesse!

Eesti metsaselts