Mis laule laulab teekann?

Mis laule ta ikka laulab! Kui, siis vahest midagi nostalgilist - lootusest saada suhu mõne põnevama joogi, näiteks glögi, maitset. Aga oot-oot! Mingit praginat või susinat sealt vahel tuleb küll. Ega siis muud, kui kuulame järele.

Paneme teekannu pliidile, kella lauale ja lülitame müraallikad välja. Mis kuulda-näha, selle kirjutame tabelisse. Enne iga ülestähendust kiikame kella poole, et teada, mitu minutit kannu pliidile asetamisest möödas on. Ah jah, kannu tuleb vett ka valada. Meie võtsime ühe liitri.

Aeg	Mida on kuulda	Mida on näha
2 min	Kerge krõbin. 6-aastane Anu ütleb : "Täpid"	Väiksed mullid tõusevad ülespoole, aga pinnale jõuavad vähesed
3 min	Vaikne pragin	Tõusvad voolused, mullid haihtuvad enne pinnale jõudmist
5 min	Kraapimise hääl, mis muutub väikese seapõrssa vingumise moodi visinaks
7 min	Visisemisele liitub kerge ragin, justkui kaugel tulistataks	Pinnast väljub tossu, pinnale jõuavad üksikud mullid
9 min	Tugev sahin, mida katkestavad lühemad ja pikemad valangud	Pinnal ujub mulle, mis liituvad suuremateks ning triivivad kannu seinteni ning lõhkevad
10 min	Pidev vali kahin	Veepinna all on rahutu, aga pind ise tasane. Tossab kõvasti
12 min	Kahin muutub ühtlaseks, rahuneb, kostab taustmuusikat	Pind muutub rahutuks, väljub mulle
14 min	Ühtlane rahustav pladin	Veepind on väga rahutu, sealt väljub hulgaliselt mulle, mis lõhkevad. Vesi keeb

Selliseid tähendusi tegime kahel korral. Tulemused erinesid vaid selle poolest, et teisel korral ilmusid täpid paar minutit varem, kuna elektripliit oli kohe kuum.

Millest need häälitsused?

Pakume omalt poolt järgmise selgituse. Et vett soojendatakse altpoolt, siis tekivad aurumullid kannu põhja lähedal. Kuna mullid on hõredamad (väiksema tihedusega) kui vesi, hakkavad nad, nii nagu soojenenud vesigi, ülespoole kerkima. Mida lähemale pinnale, seda jahedam on vesi. Mullid annavad oma siseenergiat veele, mille tulemusena rõhk mullis alaneb. Rõhk väljastpoolt on suurem ( veesamba rõhk + atmosfäärirõhk). Mull pressitakse kokku. Heliefektid, mis kannust kostavad, pärinevadki õhu- ja aurumullide lõhkemisest. Kui mull edasise kuumutamise käigus sedavõrd suure rõhu saavutab, et ta vee survele vastu peab, jõuab ta pinnale ja lõhkeb õhu käes. Õhu käes lõhkemisel on hääl aga hoopis teistsugune kui tihedas vees lõhkemisel.

Mis tossu sealt väljus?

Enamus vastab selle peale - see on ju aur. Aga veeauru on õhus alati, ja me ei näe seda! Udu aga näeme küll. Ja udu see ongi. Kuidas nii? Vesi ju aurab! Seda küll. Kuid pinna kaudu veest õhku väljunud kiired molekulid põrkavad kokku hoopis aeglasemate molekulidega (köögis ju pole 100 kraadi sooja). Kaotanud kiirust, viibivad osakesed üksteise läheduses nii kaua, et nende vahel mõjuvad tõmbejõud suudavad nad piisakesteks kokku tõmmata. Tihe veepiisakeste kogum õhus - see ongi udu. (Analoogia mõjutamise aja tähtsuse kohta: kui lööd käega teisele laksu vastu peopesa ja tõmbad käe ruttu ära, on raske kätt kinni haarata. Aeglase käe saab kergesti kätte.)

Vett keetsid Anu ja Mart Kuurme