1 / 1 9 9 8   J A A N U A R
h o r i s o n t
   
   
I N I M E N E L O O D U S U N I V E R S U M
ASÜMMEETRIA INIMESES
MARIA TEIVERLAUR
meditsiinipsühholoog,
Jämejala Psühhiaatriahaigla psühholoogia kabineti juhataja,
Viljandi Kultuurikolledzhi õppejõud.
Psühholoogiakandidaat 1992. aastast.


Kõige lihtsam moodus oma välimuse asümmeetria tõestamiseks oleks lõigata oma näost tehtud foto piki nina keskjoont pooleks. Kahte pilditükki võrreldes märkategi oma asümmeetrilisust: üks kulm võib olla kõrgemal kui teine, üks silm teisest suurem jne. Ka näo miimilised lihased pole sümmeetrilised, ja seetõttu ei peegelda näopooled võrdselt ka meie emotsioone. See ilmneb taas fotodel. Ühel inimesel esineb asümmeetriat rohkem, teisel vähem, kuid välimuselt absoluutselt sümmeetrilist inimest polegi. Isegi esmapilgul väga ilus, sümmeetriliste näojoontega filminäitleja osutub täpsemal uurimisel ebasümmeetriliseks.

Käesoleva sajandi alguses tekkis arvamus, et paremakäelistel kaldub nina kergelt paremale, vasakukäelistel vasakule. Paremakäeliste näo miimilised lihased on rohkem arenenud paremalt poolt, vasakukäelistel vastupidi. Emotsioonides domineerib tavaliselt laiem näopool. Kitsa näopoole juures on täheldatud harjumuspärast ühe kulmu kergitamist. Tänapäevalgi arvavad paljud uurijad, et parem näopool on vasakust ilmekam ning enamasti ka suurem, ja seda eriti just paremakäelistel. Vasakut näopoolt peetakse "teravajoonelisemaks", aktiivsemaks, hinnangulisemaks; paremat näopoolt aga "pehmejoonelisemaks", "naiselikumaks".

Kaks kätt

Väline asümmeetria ei avaldu mitte ainult näos, vaid kogu inimkehas.

Nagu teada, on enamikul Maa elanikest juhtivaks parem käsi. Too juhtkäsi (parem) on täpsem ja paindlikum, aga peale selle väljendab ta paremini ka individuaalset ja emotsionaalset eripära. Juhtkäe lihased on arenenumad ning tema tegevus tunduvalt enam automatiseerunud, täpsem ja kiirem. Emotsionaalsete zhestide väljendamisel on juba 4-5aastastel lastel enamasti juhtiv osa paremal käel. Vastsündinud enamasti üht kätt teisele ei eelista.

Vahel võib juhtuda, et käelises tegevuses asümmeetrilisust ei kujunegi. Tekib nn. ambidektsus. N. Bragina ja T. Dobrohotova 1988. aastal uuritud 300st katsealusest 83,3% olid paremakäelised, 14,7% vasakukäelised ja 2% ambidektsed.

Uurimised on näidanud, et vahel osutub juhtkäsi teisest käest kuni 0,2 cm pikemaks ja tal on veresooned rohkem arenenud. Täheldatud on ka, et juhtkäe sõrmed on küüne kohalt pisut laiemad.

Kirevaid kilde

Meeste hulgas on vasakukäelisust rohkem kui naiste seas. On ka leitud, et paremakäelisi on rohkem põhjamaades, vasakukäelisi aga lõunamaades. Teadlaste hulgas levib arvamus, et kultuuritaseme tõusuga suureneb paremakäeliste hulk. Arheoloogiliste materjalide põhjal aga oletatakse, et eelajaloolisel ajal oli vasakukäelisi enam kui tänapäeval.

On väidetud sedagi, et vasakukäelisuse protsent kaksikute hulgas on suurem kui elanikkonna hulgas keskmiselt. Põhjendusi on pakutud mitmeid, kuid veenvat lahendust pole leitud.

Teada on, et kui vanemad on vasakukäelised, siis ka pooltel lastest domineerib vasak käsi. Ka perekonnas esimesena sündinud laste hulgas on vasakukäeliste protsent suurem kui järgnevate seas. Seletuseks pakutakse asjaolu, et vasaku- ja paremakäelisus on elutingimuste ja isiklike kogemuste produkt.

Mõni autor seostab domineeriva käe kujunemist sellega, millises poolkeras asub kõnetsentrum. Kui kõnetsentrum asub vasakus ajupoolkeras, siis juhtkäeks saab parem, ja vastupidi.

Trükinumbris veel samal teemal: Käsi ja aju Vasaku- või paremajalgne? Vasaku- või paremasilmne? Milline on Sinu juhtsilm? Keel Nahk Kõrv (Näiteks telefonikõnet vasaku kõrvaga kuulates anname rääkijale ja ta jutule hinnangu rohkem intonatsiooni põhjal. Parema kõrvaga kuulates pöörame aga tähelepanu rohkem mõttele, loogilistele seostele.)


tagasi ...

Horisondi e-post - horisont@datanet.ee
webmaster