MÕTTEID ALEVITE PÄRUSMAALT
UNO-TARMI TORRO
harrastusajaloolane |
Eesti vaimsest vanavarast on Kalev ja Kalevipoeg silmapaistvamad
kujud, kes "Kalevipoja" kaudu on omandanud keskse koha meie
kultuuriloos. Nimitegelased ise on aga jäänud väga hämaraks
ning hõljuma ebamäärasesse aega ja ruumi, kuigi enam kui 100
aastat on nende päritolu andnud mõtteainet folkloristidele,
keeleteadlastele ja paljudele asjahuvilistele. Vastust on otsitud
peamiselt Kalevi nime etümoloogiast, veenvat selgitust see aga
andnud ei ole. Ja ega nime etümoloogia pruugigi olla seotud
nähtuse olemusega - eriti kui tegu inimtegelase nimega. Kalevis
on nähtud ka Kalevipoja rööpnime. Kuigi rahvapäraselt need tegelased
vaid osaliselt kattuvad, ei ole folkloristid neid enamal juhtudel
tahtnud eristada. Ometi on meil tegemist kahe meesfiguuriga.
Juba üksi nimi Kalevipoeg eeldab Kalevi-nimelise isa
olemasolu. Veel järeldub siit isa Kalevi laiem kuulsus ja tuntus
- isegi sedavõrd määrav, et see poja pärisnime on varju jätnud.
Näiteks: Vana Kalev oli vägev valitseja üle maa ja mere (Faehlmann,
1839) või Isa saatis Kalevipoja Virusse kuningaks (ERA,
Haljala).
Kolõvan - Kalev
Kogu Kalevit puudutava rahvaloomingu ja ürikute seas leidub
õigupoolest vaid üksainus geograafiliselt ja ajaliselt dokumenteeritud
pidepunk, millele kindlalt toetuda - Kalevi nimest tulenev muistse
Tallinna paralleelnimi Kolõvan vene ürikuis. Selle
vanim ülestähendus pärineb 1222. aastast ja nimi oli Venemaal
kasutusel 18. sajandi alguseni. Teatud tõenäosusega sekundeerib
eelnevale veel araabia geograaf Idrisi 1154. aastast
pärinev lühike kirjeldus ühest Läänemeremaade linnast, mille
nimi araabiakeelsest kirjapildist dešifreerituna võiks
kõlada Kaleweny ja mis lubab end samastada Tallinnaga. Kui lisada,
et eesti rahvapärimus seostab Kalevite tegevust Tallinnaga sagedamini
kui ühegi teise paigaga, võime põhjendatult küsida: miks ja
millal see seos tekkis? Millist osa etendas muistses Tallinnas
müütiline Kalev? Mees, kelle nimest on saanud linnanime sünonüüm,
pidi kahtlemata etendama silmapaistvat rolli. Ja veel: kas Tallinna
varasem ajalugu võiks heita valgust selle nime või tegelase
taustale?
Pikemalt "Horisondi" trükinumbris. Lisaks arheoloogiaprofessor
EVALD TÕNISSONI kommentaarid, milles on muuhulgas öeldud:
U. Torrol on täielik õigus küsida arheoloogidelt ja muinsuskaitsjatelt
aru Tallinna varasema ajaloo ja asustuse kohta. Ta tunnetab
väga selgesti ohtu, et alanud ehitusbuumi käigus rändab prügimäele
suur osa veel sellestki, mis Tallinna muistsest kultuurkihist
on säilinud. Kahjuks on muistse kultuurkihi vedamine prügimäele
kestnud juba aastakümneid. Teadusele on sellest pudenenud üsna
vähe informatsiooni. Nii ongi juhtunud, et Tallinna tekkimisest
kõneldes tuleb üha meenutada peaaegu poole sajandi taguseid
Osvald Saadre ja Susanna Tarakanova kaevamisi
Toompeal ja Raekoja platsil, otsekui oleks pärast seda Tallinna
uurijatele aeg seisma jäänud. Ikka ja jälle jutustame ümber
ammutuntud oletusi, kuni hakkame neist mõnda isegi tõe pähe
võtma ja teatmeteostesse kirjutama. Mainitagu näiteks arvamust
muistsest skandinaavlaste kolooniast Oleviste kiriku piirkonnas,
millest me arheoloogiliselt ei tea küll mitte kui midagi. Kuid
vähemalt ühes küsimuses on saanud midagi selgemaks - Tallinna
algust ei tule otsida mitte ainult Toompealt ja keskaja müüridega
ümbritsetud all-linnast, vaid ka hilisemate eeslinnade alalt.
Ilmselt on Tallinnal olnud mitmeid muinasaegseid asustuspesi,
võib-olla kalmistuidki. Nende väljaselgitamine, seda enam mingi
asustusloolise terviklikuma pildi saamine, eeldab aga senisest
hoopis tõhusamat kultuurkihi kaitset ja uurimist. Sest kusagilt
mujalt meil uut teavet muistse Tallinna kohta õigupoolest saada
enam polegi.
tagasi ...
|
|