1 / 1 9 9 8   J A A N U A R
h o r i s o n t
   
   
I N I M E N E L O O D U S U N I V E R S U M
MEILE VASTAB
arheoloog Evald Tõnisson

Evald Tõnissoni sünnikodu on Paide lähedal Mäos. Ta on lõpetanud Paide Keskkooli (1946) ja 1956 Tartu ülikooli arheoloogia erialal. Rida vahepealseid aastaid oli Evald Tõnisson Põhja-Komis, kus ta enda sõnul tutvus söekaevanduste maa-aluse elu ja toimingutega ning vahelduseks uuris karboni ajastu ülirikka taimestiku jäljendeid kivimitel, seda kõike siiski mitte päris omaalgatuslikult. 1955. aastast töötab Evald Tõnisson Ajaloo Instituudis, kus ta on pidanud mitmeid ameteid laborandist sektorijuhataja kt-ni. Ühtlasi on Evald Tõnisson aastaid aidanud koolitada noori arheolooge Tartu ülikoolis, olles ka 1992 taasavatud arheoloogia õppetooli esimene juhataja. Tema peamised uurimisteemad käsitlevad Eesti ja naabermaade rauaaega. Viimastel aastakümnetel on ta tegelenud Eesti muinaslinnade uurimisega, millisel teemal kaitses 1988 ajaloodoktori kraadi.


Kuidas sai teist teadlane? Miks arheoloogia?

Tartu ülikooli ajaloostuudiumi 1946. aastal alustades oli mul arheoloogiast üsna vähe aimu. Valiku tegemisel oli ilmselt oluline osa prof. Harri Moora loengutel, mis, võrreldes teiste õppejõudude pakutavaga (ei taha siinkohal kedagi halvustada), tundusid sisukamad, nagu klass omaette. Igatahes sai mulle juba esimese õppeaasta jooksul selgeks, et kui siin suurkoolis midagi tõsisemalt humanitaaralal õppida, siis on see nimelt muinasteadus. Teadlaseks hakkasin küpsema koos Eesti muistseid aardeleide käsitleva diplomitööga ja selle järgneva publitseerimisega.

Kui Teist ei oleks saanud arheoloogi, siis millise tööga oleksite leiba teeninud?
Tundsin üsna suurt huvi füüsika ja astronoomia vastu. Arvasin, et just need on alad, mis kõige paremini aitavad mõista seda kummalist maailma, kuhu oled sattunud üheks ja ainsaks korraks. Ja mis saab olla põnevam, kui sind ümbritsevas vähegi selgusele jõuda. Eks see ju natuke romantiline oli, ja pole kindel, kas sellest leivateenimiseks oleks piisanud.

Kuidas hindate eesti arheoloogiateaduse hetkeseisu?
Hinnata on õigupoolest küsitav. Pigem võiks võrrelda. Aastakümnete eest iseloomustas meie teadust suundumus kooskõlastatusele, püüti kujundada terviklikumat üldpilti. Ning seda mitte ainult Eesti, vaid isegi Baltimaade ulatuses. Nüüd on ühispürgimustest üsna vähe järele jäänud. Orkestri asemel on solistid, kes omal viisil otsivad oma teed ja suhtuvad kriitiliselt senitehtusse. Võib-olla sünnib sellest vägev sümfoonia? Uusi võimalusi pakub arheoloogia õppetooli ja kabineti taastamine Tartu ülikoolis. Eesti arheoloogiateaduse praeguse seisu hindamine nõuab siiski pikemat arutelu ja rohkem ruumi, kui käesolev intervjuu võimaldab.

Mitmes Eestimaa paigas olete aastate vältel kaevamisi juhendanud?

Paljudes Eesti maakondades, ainult Hiiu-, Põlva- ja Valgamaalt ei tule midagi meelde (jättes kõrvale muististe nn. inspektsioonid). Olen kaevanud ka Luuga ümbruses Venemaal ja koiva-liivlaste kääpaid Lätis. Mitmesse kohta jäin pidama aastateks (Soontagana, Konuvere jt.), Varbolasse koguni 16 suveks (1974-1989).

Unistuste leid?
Kõige uhkem leid oli kaheteraline mõõk koos 20 cm pikkuse hõbedast mõõgatupeotsaga ühest liivi sõjamehe kääpast Krimuldas. Kas seda siiski unistuste leiuks pidada, on iseasi. Ma pole vist suurem asi unistaja.

Kui oleks võimalik minna ja teha uurimistööd mis tahes maailma paigas (maastikul, kogudes) - kuhu ja miks suunduksite?
Eesti arheoloogia on Eesti-keskne ja tema põhiallikad ning nende uurimine seotud Eestiga. Ent samas on arheoloogia tõeliselt internatsionaalne, mis tähendab, et mineviku kultuuriliste ja etniliste ilmingute selgitamisel ei saa lähtuda tänapäeva riigipiirist. Eesti muistne kultuur ja etniline ajalugu on mõistetav ainult laiemas regionaalses kontekstis, olgu selleks siis Baltimaad, kogu Põhja-Euroopa, Ida-Euroopa põhjapoolne osa kuni Uuraliteni või kaugemalegi; laiemas plaanis aga ka Kesk-Euroopa, mis on vahendanud põhja poole lõunapoolseid kultuurisaavutusi ja olnud ka ise omaette kultuurivaldkonnaks. Üht-teist on juba nähtud, veel rohkem aga läbi käimata ja nägemata, uurimisest kõnelemata.

Oma uurimistöös olete palju tähelepanu pööranud linnustele. Kui oleksite muistsete eestlaste vanem, siis millise neist oleksite valinud endale n.-ö. residentsiks? Miks?
Olen näinud peaaegu kõiki Eesti muinaslinnu ja mitmeid nendest ka kaevanud ning oskan mingil määral ette kujutada, kuidas nad võisid omal ajal välja näha. Tänapäeva inimene tunneks end neis umbselt, kitsalt, kokkusurutult, antisanitaarselt. Arvatavasti ei läinud ka muistne inimene sinna naljapärast. Õnneks pole mul mingit šanssi saada muistseks vanemaks, et resideerida mõnes linnuses. Kui siiski oleks valida näiteks Lõhavere ja Varbola vahel, valiksin viimase - suhteliselt avarama elu-olu tõttu.

Fantaseerime pisut. Kui Teil oleks võimalik vestelda ükskõik kellega ükskõik millisest ajast, kelle valiksite vestluskaaslaseks?
Valiksin näiteks aastaks 1200 juba vanemasse ikka jõudnud muinaseestlasest meeskodaniku ja küll küsiks - kui palju võõraid maid ja rahvaid on ta näinud, kui palju on tal põldu, künnab ta seda härgade või hobustega, on tal mitu naist, usub ta Taarat või kedagi teist? Ja mida arvab ta Eesti asjast ja mis on sellest tema arvates saanud 800 aasta pärast?

Millist teadusavastust läbi aegade peate kõige tähtsamaks? Kõige ohtlikumaks?
Raske oleks neid avastusi tähtsuse järgi reastada. Nad on ju kõik omavahel kuidagi seotud. Ohte on neis piisavalt. Eks kinnita seda üha arenev hävitustehnika ja sõjad. Ohtu sisaldab ka viimase aja ühekülgne kiindumus arvutitesse ja infotehnoloogiasse - kas ei või see kaasa tuua kirjutamis- ja kõnelemisvõime ning koos sellega ka mõtlemisvõime ja kogu inimaju hallolluse taandarengu. Kas piisab inimesele ainult oskusest õigele nupule või klahvile vajutada?

Milline oleks Teie vapideviis?
Kadestan inimesi, kellel väidetavalt kindlad põhimõtted, mida jätkub ka teistele õpetamiseks. Minul taolist, seda enam vapile sobivat deviisi pole olnud ega tulegi. Pole mul vappigi. Hea ja kurja, parema ja vasaku vahel oskan siiski vahet teha ning paistab, et sellest on üldiselt piisanud. Pean lugu kohusetundest, sõnapidamisest ja järjekindlusest.

tagasi ...

Horisondi e-post - horisont@datanet.ee
webmaster